Obsah (5)

§ 184§ 74§ 68§ 75§ 871

1 Kriminaalasi nr 1-12-8879 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-8879 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 28.12.2011 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud 28 2 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 10.04.

1. Kinnipeetavat on 11 korral kriminaalkorras karistatud, millest seitse karistust on arhiveeritud, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod sooritas isik enda sõnul vastutulelikkusest tuttavatele. Kuritegude raskusaste on muutunud üksikisiku suhtes kergemaks, kuid ühiskonna suhtes tervikuna on jäänud samaks. Kuritegude muster varieerub. Eelnevalt on olnud isikuvastased kuriteod, sh raskete kehavigastuste tekitamine ja tapmine. Praegused kuriteod on rahvatervisevastased, s.o narkootiliste ainete käitlemine suures koguses. Kuritegude ajenditeks on olnud nii alkohol, mõtlematu käitumine kui ka mõjutatavus. Ajavahemikul 14.10.2013-03.02.1014 osales isik xxxx noorem-maastikuehitaja kursustel, kuid loobus osalemisest avalduse alusel. Ajavahemikul 18.02.-13.05.2014 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Igapäevane valik. Isik on töötanud Harku ja Murru Vanglas AS Eesti Vanglatööstuse tootmistööl, majandustöödel juuksurina ja koristajana. Ajavahemikul 07.10.-16.12.2015 läbis isik taastava õiguse programmi Tee. Kinnipeetav paikneb alates 24.01.2018 Viru Vangla avavanglaosakonnas. Alates 08.04.2018 võimaldatakse tal osaleda väljaspool vanglat xxxx kiriku jumalateenistustel. Ajavahemikul 16.04.-30.10.2018 töötas isik väljaspool vanglat xxxx OÜ-s, kuid lahkus töölt tervislikel põhjustel. 11.05.2018, 18.05.2018 ja 22.06.2018 toimusid vestlused probleemide lahendamise ning konfliktide ja nende lahendamise teemadel programmi Sotsiaalsete oskuste treening põhjal. Isiku hoiakute põhjal võib järeldada seda, et ta püüdleb õiguskuulekama elu suunas ja tal on tekkinud parem arusaam sellest, kuidas konfliktidega toime tulla ja igapäevases elus sotsiaalsetes olukordades hakkama saada. Isiku sõnul tahab ta peale vabanemist keskenduda suhetele oma lähedastega (pojaga). Isik on väsinud kuritegelikust eluviisist. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Varem elas kinnipeetav üürikorteris aadressil xxxx. Narkootilist ainet hoidis isik samas elukohas. Rahvastikuregistri andmetel isikul sissekirjutus puudub. Käesoleval hetkel puudub kinnipeetaval kindel vabanemisjärgne elukoht. Ta on suunatud xxxx poolt rahastatavale tugiisiku teenusele. Tugiisiku K K sõnul on isikul võimalus elukoht saada xxxx, kuid kinnipeetav ise soovib kindlasti elama asuda xxxx. Poja juurde isik elama asuda ei saa, samas kavatseb poeg abistada isa korteri üürimisel. Esialgu on kinnipeetaval võimalik pöörduda tasuta ööbimisvõimalusi pakkuvatesse asutustesse, näiteks xxxx öömaja (xxxx) ning xxxx öömajad (xxxx). Keskhariduse ja elektriku eriala on kinnipeetav omandanud xxxx. xxxx omandas isik nii tööpinkide lukksepa, keevitaja kui ka elektriku erialad. Väidetavalt omab ka ehitustööde tegemise oskust. Riigikeele oskuse tase on A
2. Enne vangistust tegeles isik katusetöödega nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Üldine töökogemus on pigem mitteametlik. Töökogemusi omab ehituse valdkonnas, betoneerijana, puusepana ja motoristina. Töökohad on hangitud tuttavate kaudu. Vangistuse jooksul on töötanud ka majandustöödel ning väljaspool vanglat, kuigi töökohustus puudub. Hetkel ei tööta seoses tervisliku seisundiga. Võimalikul vabanemisel kindel töökoht puudub, isik on vanaduspensionär. Vastavalt tervislikule seisundile soovib isik ka tööle asuda. Oma majanduslikku olukorda hindab isik keskmiseks. Varem elatus ta juhutöödel saadud tasust ja pensionist. Tulude/kulude tasakaalus hoidmisega on olnud raskusi, sest raha kulutas aeg-ajalt mõtlematult. Kuriteod ei olevat olnud seotud majandusliku kasu saamisega, vaid aitas tuttavaid. Vabanedes on olemas püsiv sissetulek pensioni näol. Võlanõudeid soovib enda sõnul tasuda. K-raha andmetel on 13.11.2018 seisuga tasumata võlanõudeid 1249 euro ulatuses, vabanemisfondis on 966 eurot. 3 Kinnipeetava sõnul kuulub tema suhtlusringkonda poeg A B (sündinud xxxx, kriminaalkorras karistatud). Pojaga on suhted head ning omavaheline suhtlus toimub vangistuse ajal peamiselt telefoni teel. Vanemad on surnud. A T abiellus isik vanglas aastal 1995, abielu kestis
3. aastani. Endise abikaasaga enam ei suhtle. Kinnipeetava sõnul on tal varasematest suhetest veel kaks last – xxxxa sündinud poeg A B (elab xxxx) ja xxxx.a sündinud tütar V B (elab samuti xxxx). Tutvusringkonna moodustasid peamiselt kriminaalse taustaga isikud, sest ligi pool oma elust on kinnipeetav veetnud erinevates vanglates. Nimetatud tuttavatega vabanedes suhteid hoida ei kavatse. Isik on olnud teiste poolt mõjutatav. Elustiil on olnud riskeeriv ja hoolimatu. Enda sõnul on ta hakanud tekitatud kahjust ja vigadest vanusega seoses aru saama. Alkoholi kuritarvitamisele viitavaid asjaolusid viimaste aastate jooksul ei ole tuvastatud, väidetavalt tarvitas alkoholi paar korda aastas, viimati
4. aastal. Ravil ei ole olnud. Varasemal perioodil tarvitas alkohoolseid jooke tsükliliselt ja palju, tunnistas kuritarvitamist. Isikuvastased kuriteod on valdavalt sooritatud alkoholijoobes olles. Praeguseks alkoholi probleemiks ei pea, kuna omab tugevat veendumust, et suudab ohjata liigtarbimist. Tulevikus alkoholi mõningast tarbimist ei välista. Narkootikume ei tarvita. Isik on võrdlemisi kõrge enesehinnanguga. Ametnikega suhtlemisel on viisakas, küllaltki avatud, kiire mõtlemise ja jutuga ning kontrollitud käitumisega. Probleeme ametnikega ei ole esinenud. Probleemsetes situatsioonides on enesekehtestamiseks kasutanud vägivalda, mis viitab halvale probleemide lahendamise oskusele. Tunnistab oma vigu ja saab aru, et peab muutuseid ellu viima, samas kordab vigu, teades ise, et rikub seadust. Tulevikuplaanid on seotud töötamise ja elukoha leidmisega. Arvestades isiku varasemat kuritegelikku käitumist, hoolimatut elustiili, kriminaalseid tutvusi, on risk edaspidisteks seaduserikkumisteks olemas. Kinnipeetav on varasemalt olnud kahel korral määratud käitumiskontrollile, millest ühe läbis edukalt, kuid teisel korral pani käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Kinnipeetava sõnul on ta juba sedavõrd vana, et mõtleb elule teistmoodi ning suudab seaduskuulekalt elada.
5. aastal on ta toime pannud vägistamise kuni 16-aastase isiku suhtes. Nimetatud oht on ajas vähenenud. Kinnipeetava puhul on oht kõige tõenäolisem alkoholijoobes olles, kuna siis võib ta käituda ettearvamatult, agressiivselt, samuti majanduslikult raskesse olukorda sattudes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 17%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava Fjodor Bulõgini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kui kohus otsustab Fjodor Bulõgini suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis tuleks talle kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt määrata käitumiskontroll pikkusega 2 aastat ning panna talle

§ 75lg 2 p-des 2,21,7 sätestatud kohustused.

Fjodor Bulõgin avaldas kohtuistungil, et on nõus tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, kuid palub kohtul tema vanust ja olukorda arvestades määrata talle tähtajaks mitte 2 aastat, vaid 1 aasta, et ta saaks vabalt liikuda. Vanglas olles suhtleb ta ainult pojaga. Ta on lahutatud, poeg elab koos emaga ühes korteris, kus tema elada ei taha. Enne vanglasse minekut elas ta xxxx tänaval üürikorteris. Praeguse seisuga tal elukohta ei ole. Poeg üürib talle elamispinna, tänavale ta ei jää. Ta on arvamusel, et kuna teda on korduvalt kohtu poolt karistatud ja kui talle kohaldada karistusjärgne käitumiskontroll, siis see aitab ära hoida vigu, mida ta on teinud. Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et antud juhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust, sest iseloomustavad andmed kinnipeetava kohta 4 viitavad sellele, et uute kuritegude toimepanemise risk on üsna madal. Nende riskide jaoks, mis vajaksid toetust, on tagatud tugiisik. Kuna ei ole eeldused täidetud, siis ei ole ka alust karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla on viidanud nii seksuaal- kui vägivallakuritegude toimepanemisele, kuid karistusregistri andmetel on isikul 2 kriminaalkaristust ja need on seotud narkootikumide käitlemisega, mille eest ta ka praegu karistust kannab. Varasemaid vägivalla kuritegusid ei saa arvesse võtta.

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Fjodor Bulõgini suhtes ei ole põhjendatud. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud – Fjodor Bulõgin kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 25.09.2012 otsusega nr 1-12-8879 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning

§ 74

lg 5; § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetav on ka varem, Harju Maakohtu 28.12.2011 otsusega nr 1-11-14058 süüdi tunnistatud

§ 184

lg-s 1 sätestatud tahtliku kuriteo toimepanemises, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. Samas ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise materiaalne eeldus, mis seisneb kindla elukoha olemasolus. Materjalidest nähtuvalt tugiisiku sõnul on kinnipeetaval võimalus elukoht saada xxxx, kuid ta ise soovib kindlasti minna elama xxxx. Poja juures ta elada ei saa, kuid poeg aitab isal elukohta leida. Esialgu on kinnipeetaval võimalik pöörduda tasuta ööbimisvõimalusi pakkuvatesse asutustesse. Seega puudub isikul alaline elukoht, mis on käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-45-16 märkinud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb kohtumäärusesse märkida koht, kus süüdimõistetu elama peab. Kui isikul elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Täiendavalt märgib kohus, et kinnipeetava käitumine vangistuses on enamus ajast olnud nõuetekohane, mis viitab sellele, et ta on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Ta on vangistuse jooksul tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sealhulgas läbinud sotsiaalprogrammi Igapäevane valik ja taastava õiguse programmi Tee, vestelnud probleemide lahendamise teemadel, osalenud vangla tööhõives ning alates 24.01.2018 paikneb avavanglaosakonnas. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Fjodor Bulõgini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. 5 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik