Obsah (7)

§ 664§ 659§ 477§ 390§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-5021 Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2018, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi XX avaldus rake

198 lg 3 kohaselt kohtul uurimisprintsiip. Kohus ei kaasanud KÜ-t X ega selgitanud, et nimetatud väite osas tuleks esitada täiendavaid tõendeid. Kohus on hagita menetluse põhimõtteid oluliselt rikkunud.

1. Puudutatud isiku poolt tekitatud olukord välistab kindlustuskaitse. Kohus nimetatud argumenti ei käsitlenud. Avaldaja avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks kuulub 4 rahuldamisele, mistõttu oleks kohus pidanud rahuldama ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vastus määruskaebusele
2. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata või alternatiivselt määrata pärandvara hooldajaks puudutatud isik. Olukorras, kus puudutatud isik on taganud ja tagab edaspidi vara säilimise ja selle korrashoiu, puudub põhjus pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks. Menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664

lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles avaldaja vaidlustas maakohtu määruse tema korduva taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata jätmise kohta. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

20. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsustust tehes menetlusnorme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud pärandvara hoiumeetmete rakendamine ja avaldaja pärandvara hooldajaks määramine. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja väitega, et maakohus ei hinnanud tema väiteid ega tõendeid. Maakohus on käsitlenud avaldaja väiteid piisava põhjalikkusega ja tuginenud määrust tehes tõenditele. Muu hulgas käsitles maakohus korteri seisukorda, sh hallitussseente olemasolu.
2. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise eesmärk on kohaldada ajutisi meetmeid pärandvara säilimise tagamiseks seni, kuni kõrvaldatakse need tõkked, mis takistavad pärijatel endil pärandi säilimise eest hoolitsemist. Avaldaja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel oleks kohus saanud jõuda veendumusele, et pärandvara säilimine on sattunud ohtu ning vaja on rakendada ajutisi meetmeid enne, kui selgub, kes on vara pärijaks.
3. Avaldaja hinnangul on korteri säilimine ohus, kuna elektri väljalülitamise tõttu ei saa korterit kütta. Ringkonnakohus leiab, et eelmainitud väide on ebaõige, kuna korteris on ahjuküte (I kd tlk 158). Seda, et ahju on võimalik kütmiseks kasutada, kinnitab kohtule esitatud elektrooniline vestlus, kus kirjeldatakse pärandaja korteris ahju kütmist (I kd tlk 128). Sellises olukorras puudub mõistlik põhjus tühjalt seisva korteri kütmiseks elektriradiaatoritega, eriti kui arvestada amortiseerunud elektrisüsteemi ja sellest tingitud tulekahju ohtu.
4. Põhjendamatud on avaldaja väited eriomandi temperatuuri säilimise kohustuse rikkumise ja pärandi kahjustamise kohta puudutatud isiku poolt. Elekter lülitati puudutatud isiku 16.03.2018 avalduse alusel ajutiselt välja kevadel, st kütteperioodi lõpus (I kd tlk 58) ja see 5 on lisakütte vajaduse ilmnedes võimalik taas sisse lülitada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ka puudutatud isik on huvitatud pärandvaraks oleva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi säilimisest. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millel põhineb avaldaja vastupidine seisukoht.
5. Põhjendatud ei ole ka avaldaja väited veetorustiku külmumise ohu kohta. Kevad- ja suveperioodil ei esine ohtu veetorude külmumiseks, samuti on asja materjalide kohaselt võimalik korterisiseselt vesi kinni keerata ja seda on puudutatud isik ka teinud, mistõttu torustiku külmumise oht puudub. Puudutatud isik elab Tallinnas ja tal on võimalik korteri olukorda pidevalt kontrollida ja teha selle säilimiseks vajalikke toiminguid, sh kütta. Avaldaja kinnitas, et ta elab igapäevaselt Rootsis ja külastab korterit harva (I kd tlk 69 pöördel p 25). Avaldaja ei ole põhistanud, mil viisil on tal võimalik korterit talveperioodil kütta ja täita pärandvara hooldaja ülesandeid.
6. Avaldaja tugineb määruskaebuses väitele, et puudutatud isiku tegevus välistab kindlustuskaitse, kuna korteri kodukindlustuse üldtingimustes on märgitud juhud, mil hüvitamine on välistatud. Avaldaja ei ole selgitanud, mil moel välistab elektri väljalülitamine korteris kindlustuskaitse. Kohtule esitatud kodukindlustuse tingimustest sellist välistust ei nähtu (I kd tlk 144-152).
7. Mis puudutab avaldaja väiteid elektri väljalülitamisest tekkinud hallituse kohta, siis märgib ringkonnakohus, et puudutatud isiku esitatud fotoga on tõendatud, et korteris oli hallitus juba 26.08.2017 (I kd tl 182), st üle poole aasta enne elektri väljalülitamist. Seega ei ole hallituse teke seotud korteris elektri väljalülitamisega märtsis
8. Ka maakohus leidis põhjendatult, et hallituskolded ei saanud tekkida ühe kuu jooksul, st elektri väljalülitamisest kuni seeneproovide eksperthinnangu tegemiseni aprillis 2018 (I kd tlk 154,155). Nagu juba eelnevalt märgitud, on korterit võimalik kütta ja sellega vältida hallitusseente edasist levikut. Eksperthinnangu kohaselt on võimalik hallitusseentest vabaneda selliselt, et pinnad puhastatakse desinfitseeriva vahendiga.
9. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheidetega hagita menetluse põhimõtete olulise rikkumise kohta. Käesolevas asjas ei pidanud kohus KÜ-t X menetlusse kaasama, kuna käesolevas asjas lahendatavad küsimused ei puuduta KÜ õigusi ega kohustusi. Samuti on alusetu etteheide, et kohus ei selgitanud avaldajale, et tal tuleb tõendada oma väidet, et KÜ X võib soovida majas läbi viia ehitustöid/remonttöid või teha otsuseid, mis eeldavad kõikide kaasomanike nõusolekut.
10. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kohtule rakendub hagita menetluses uurimisprintsiip, kuid selgitab, et see ei võta menetlusosaliselt täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (vt ka V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne 2018, § 477, lk 72). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes tõenäosus, et KÜ X võib soovida mingeid otsuseid vastu võtta, ei ole avalduse rahuldamise aluseks. Avaldaja poolt määruskaebusele lisatud 15.03.2018 KÜ X üldkoosoleku protokollist nähtub, et ehitus- ja remonditöödega seonduvad otsused on üldkoosolekul vastu võetud (I kd tlk 196). Avaldaja ei ole toonud välja ega tõendanud, milliste täiendavate konkreetsete otsuste tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike kokkulepet. Seda ei nähtu ka määruskaebusele lisatud KÜ juhatuse liikme 21.05.2018 e-kirjast (I kd tlk 197).
11. Avaldaja esitas määruskaebuse ka määruse resolutsiooni p 2 peale, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja korduva taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 477

¹ lg 2 teine lause).

§ 390

lg 1 kohaselt saab kaevata üksnes maakohtu 6 määruse peale, millega kohus hagi tagab, ühe tagamisabinõu teisega asendab või hagi tagamise tühistab. Seega ei saa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale edasi kaevata. Kaebeõiguse puudumise tõttu on määruskaebus eelnimetatud osas võetud ebaõigesti menetlusse ja ringkonnakohus jätab selle

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

31. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 järgi avaldaja kanda.

Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus.

Maakohus määrab

§ 174

lg 4 esimese lause järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 7