KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-9622 Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2018. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaup

§ 94

lg 4 ja § 83 lg 5), sest tegemist ei olnud mitte nõude tunnustamata jätmisega, vaid 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul loeti hageja nõue pankrotimenetluses mitte esitatuks. Hageja on minetanud ka kaebetähtaja (

§ 83lg 2).

3. Hageja leiab, et hoolimata sellest, mis alusel on antud otsus vastu võetud ja kuidas vormistatud, on tegemist hageja pandiõigusega tagatud nõude mitte tunnustamisega ning hageja eesmärk on, et kohus tunnustaks tema nõuet. Samuti leiab hageja, et on esitanud hagiavalduse õigeaegselt, vastavalt

§ 106

lg-le 1 ühe kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Maakohtu määrus 4. Harju Maakohus jättis 02.10.2018 määrusega hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul võeti vastu otsus, millega loeti, et hageja ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet esitanud, mitte ei jäetud hageja nõuet tunnustamata. Lisaks ei ole hagi esitatud

§ 94

lg 4 ja § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku vastu ja on esitatud

§ 83lg-s 2 sätestatud 10 päevast kaebetähtaega ületades.

Määruskaebus ja edasine menetluse käik 5. 17.10.2018 esitas hageja määruskaebuse Harju Maakohtu 02.10.2018 määrusele, paludes määruse tühistada. Lisaks esitas hageja esialgse õiguskaitse avalduse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jõudnud valele järeldusele, et rakendamisele ei kuulu

§ 106lg 1 ja § 103 lg 4. Hageja hinnangul on üldkoosoleku otsus Ts

ÜS mõttes kokkulepe, mida tuleb tõlgendada sisu ja poolte tahteavaldustest lähtudes. Hageja on seisukohal, et kostja eesmärgiks oli mitte tunnustada hageja nõuet, mistõttu tuleb tahteavalduste reeglite alusel tõlgendada 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsust lähtudes

§ 106lg-st 1.

1. Kostja määruskaebusega ei nõustu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja hinnangul ajab hageja segamini kaitsmiseta tunnustatud nõude ja pandiõiguse. Samuti ei nõustunud kostja määruskaebuses sisalduva õiguskaitse avaldusega, kuna selgusetu on hageja taotletu, s.h puudub poolte vahel nõue, mida esialgselt reguleerida.
2. Harju Maakohus jättis 29.10.2018 kirjaga määruskaebuse rahuldamata ja saatis kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks TsMS § 663 lg 5 alusel. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 02.10.2018 kohtumääruse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 osaliselt muuta ja täiendada, jättes määruse resolutiivosa muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 2

§ 94lg 3 järgi mitte esitatuks.

Hageja leiab, et tema nõue tuleb lugeda

§ 103

lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks, kuna nõue on pandiõigusega tagatud ja kantud ka vastavasse registrisse. 10. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb hagiavalduse resolutiivosa p-ides 1 ja 2 toodud nõuete, s.o nõude 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse nr 3 kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et hageja nõudeavaldus loeti

§ 94

lg 3 kohaselt mitte esitatuks ning nõude lugeda hageja nõudeavaldus nõuetekohaselt esitatuks, alus

§ 94

lg-st 4, mille kohaselt võib võlausaldaja üldkoosoleku otsust, millega loeti, et nõudeavaldust ei ole esitatud, kohtus vaidlustada. Kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsus ei ole põhjendatud, tunnistab ta üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja loeb nõudeavalduse esitatuks. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamist reguleerib

§ 83

.

§ 83

lg 5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Seega on üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel kostjaks pankrotivõlgnik (

§ 83

). Hageja on esitanud hagi aga XX pankrotimenetluse võlausaldaja vastu, jäädes sealjuures 24.09.2018 menetlusdokumendis kindlaks, et käesolev hagi on esitatud õige kostja, s.o XX pankrotimenetluse võlausaldaja, vastu. Lisaks sätestab

§ 83

lg 2, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude võib esitada kohtusse kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Hagiavalduses märgib hageja, et on 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kätte saanud samal kuupäeval. Seega oli hagejal 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse vaidlustamise hiliseimaks kuupäevaks 04.06.2018. Käesolev hagiavaldus on esitatud kohtusse alles 22.06.2018. 11. Hagiavalduse kolmanda nõude, s.o tunnustada XX pankrotimenetluses hageja pandiga tagatud nõuet, alus tuleneb ringkonnakohtu hinnangul

§ 106

lg-st 1, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 106

lg 1 alusel hagi esitamiseks saab olla olukord, kus võlausaldaja nõue jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Kuigi hageja on märkinud, et hagi esitamise eesmärgiks on tema nõude tunnustamine XX pankrotimenetluses, on hagiavalduse asjaoludena välja toodud, et 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul loeti hageja nõudeavaldus

§ 94lg 3 alusel mitte esitatuks, mitte ei jäetud hageja nõuet tunnustamata.

Määruskaebuses on hageja lisaks märkinud, et pankrotimenetluses läbiviidavate toimingute teostamisel tuleb lähtuda tahteavalduste tõlgendamisest mitte pankrotimenetluse läbiviimisele seaduses ettenähtud korrast. Hageja on seisukohal, et 25.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude nõuetekohaselt mitte esitatuks lugemine kandis eesmärki jätta hageja nõue XX pankrotimenetluses tunnustamata. Ringkonnakohus antud väitega ei nõustu. Kuna pankrotimenetluses on ette nähtud kindel toimingute läbiviimise kord, mis on reguleeritud pankrotiseaduses, tuleb kolleegiumi hinnangul järgida antud korda ning seaduses sätestatud toiminguid ei saa sisustada erinevalt normis sätestatust. Seega ei ole praegusel juhul põhjendatud 3

§ 103lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks.

Riigikohus on selgitanud, et

§ 100

lg 1 teise lause kohaselt kaitstakse koos nõudega ka nõuet tagavaid pandiõigusi.

§ 103

lg 4 vaid täpsustab, et kaitsmiseta loetakse tunnustatuks pandiõigus, mis on vastavasse registrisse kantud või jõustunud lahendiga tunnustatud. Pankrotimenetluses ei ole ilma nõudeta pandiõigusel tähendust. Pandiõiguse tunnustamise nõue ei ole iseseisev nõue, kui pandiga tagatavat nõuet ei tuvastata (vt RKTKo 03.06.2015, nr 3-2-1-63-15, p 17). Hageja ei ole väitnud, et tema pandiõigusega tagatud nõue oleks kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, mistõttu puudub alus lugeda hageja nõue

§ 103lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. 14. Ts

MS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on esitanud koos määruskaebusega avalduse, milles palub peatada pankrotihalduril XX pankrotimenetluses varade jaotamine käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kuivõrd maakohus avaldust lahendanud ei ole, teeb seda ringkonnakohus. Kolleegiumi hinnangul tuleb määruskaebuses olev esialgse õiguskaitse avaldus jätta rahuldamata, kuna perspektiivitu hagi puhul ei ole põhjendatud ka vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida (vt RKTKm 03.02.2017, 3-2-1-83-16, p 14; RKTKm 16.02.2017, 2-1618531, p 9).

1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei ole kindlaks määranud menetluskulude suurust, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 1).
2. Määrusele võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 427), v.a esialgse õiguskaitse avalduse rahuldamata jätmise osas, mis edasikaebamisele ei kuulu. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ / Krista Kirspuu allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 4