² lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Lepingu kehtivuse ajal saatis nõude loovutaja kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ehk kokku tuli kostjal tasuda 15 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus 15 eurot mõistlik ja põhjendatud.
lg 2 alusel on hageja arvestanud kostja tasutud 205 eurot, sissenõudmiskulu, summas 15 eurot katteks ning ülejäänud summa 190 eurot laenu katteks. Kostjal on tasumata laen summas 310 eurot. Üldtingimuste punkti 5.
järgi peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Antud juhul leppisid pooled kokku leppetrahvis Üldtingimuste p-s 8.
) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
PC Finance OÜ on laenulepingust tuleneva võlanõude loovutanud RT Capital Estonia OÜle.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja PC Finance OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2100303458, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 310 euro ja lepingu lõpetamiseni arvestatud tasumata intressi 178,52 euro väljamõistmiseks kostjalt.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud viivisenõude lepingust tulenevalt 0,14% päevas tasumata võlgnevuselt 14.11.2017 seisuga summas 92,33 eurot ning taotleb ka edaspidise viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel lepingujärgses viivisemääras. Hageja põhjendab esitatud viivisenõuet asjaoluga, et viivisega hüvitab kostja laenuandjale kahju, mis tekkis sellest, et laenuandja ei saanud oma raha õigel ajal tagasi ning viivisemäär 0,14% päevas katab laenuandjale tekitatud kahju. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus märgib, et vastavalt Riigikohtu poolt 15.01.2014 otsuse 3-2-1-156-13 punktis 10 märgitule tuleb kohtutel omal algatusel kontrollida, kas mõni lepingupunkt on tüüptingimus või mitte ning kas jaatava vastuse korral on see lepingupunkt tüüptingimusena kehtiv. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud
Kohtu hinnangul on pooled 14.06.2016 sõlminud tarbijakrediidilepingu
tähenduses, mis on
Lepingus on kokku lepitud viivisemääraks päevas/aastas 0,14% / 49,80%. Kohtu hinnangul on PC Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused tüüptingimused
lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana
lg 5 tähenduses.
lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi 5 saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Riigikohus on lahendis 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tehtud määruse p-s 13 on kolleegium selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samale seisukohale on Riigikohus jõudnud ka oma lahendi nr 3-2-1-118-16 p-s 18. Hageja viidet Riigikohtu lahendile 3-2-1-162-12 ei pea kohus asjakohaseks, kuivõrd antud kaasuses ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga. Hagiavalduses nõutav lepingujärgne viivisemäär 0,14% päevas tähendab 51,1 % suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva), mis on enam kui kuus korda suurem seadusjärgsest
lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal 8% aastas. Eelnevast tulenevalt on lepinguline viivisemäär tühine
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 367 arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenu iga osamakse tähtajast kuni otsuse tegemiseni, s.o. 05.10.2018, mis moodustab kokku 36,58 eurot ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Tähtaeg 15.07.2016 14.08.2016 13.09.2016 13.10.2016 12.11.2016 12.12.2016 11.01.2017 10.02.2017 12.03.2017 Tasumata summa 20,10€ 20,10-10=10,10€ 10,10€ 45-10,10=34,90€ 20,00€ 34,90-20=14,90€ 20,80€ 20,80-14,90=5,90€ 5,90€ 45-5,90=39,10€ 21,70€ 39,10-21,70=17,40€ 22,60€ 22,60-17,40=5,20€ 5,20€ 45-5,20=39,80€ 23,50€ 39,80-23,50=16,30€ 24,50€ 24,50-16,30=8,20€ 8,20€ 45-8,20=36,80€ 25,50€ 36,80-25,50=11,30€ 26,60€ 26,6-11,3=15,30€ Hilinenud päevi Alates 16.07.2016 kuni 20.10.2016 – 97 päeva Alates 21.10.2016 kuni 14.11.2016 – 25 päeva Alates 15.08.2016 kuni 14.11.2016 – 92 päeva Alates 14.09.2017 kuni 14.11.2016 – 62 päeva Alates 15.11.2017 kuni 19.12.2016 – 35 päeva Alates 14.10.2017 kuni 19.12.2016– 67 päeva Alates 13.11.2016 kuni 19.12.2016 – 37 päeva Alates 20.12.2016 kuni 16.01.2017 – 28 päeva Alates 13.12.2016 kuni 16.01.2017 – 35 päeva Alates 12.01.2017 kuni 16.01.2017 – 5 päeva Alates 17.01.2017 kuni 10.04.2017 – 84 päeva Alates 11.02.2017 kuni 10.04.2017 – 59 päeva Alates 13.03.2017 kuni 10.04.2017 – 29 päeva Viivis 0,43 0,06 0,40 0,28 0,05 0,32 0,18 0,03 0,18 0,03 0,15 0,33 0,17 6 15,30€ 11.04.2017 27,70€ 11.05.2017 28,80€ 02.06.2017 238,20€ Alates 11.04.2017 kuni 05.10.2018 – 1,82 543 päeva Alates 12.04.2017 kuni 05.10.2018 – 3,29 542 päeva Alates 12.05.2017 kuni 05.10.2018 – 3,23 512 päeva Alates 02.06.2017 kuni 05.10.2018 – 25,63 491 päeva KOKKU 36,58 eurot Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista ka alates 06.10.2018 edasiulatuv viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 310 euro tasumiseni.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoolele kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste punktis 8.
MS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 615,85 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 90,75 eurot ehk ligikaudu 15% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv hagi hinnalt tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele) kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja on tegelikkuses tasunud nõudelt riigilõivu 200 eurot, s.o. 25 eurot rohkem kui seaduses ettenähtud riigilõivu määr, mille tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule nõuetekohane avaldus (TsMS § 150). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 297,50 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hageja ei märgi õigusabile kulunud aega ega tunnitasu suurust. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. 7 Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 150 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 276,25 eurot (325 eurost 85 %). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni
MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.