lg 5 kohaselt ei ole kohus üldjuhul hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele. Kohus peab ise kindlaks tegema asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Perekonnaõiguslikes vaidlustes on menetlusosaliste argumendid tihtipeale emotsionaalsed ega põhine alati objektiivsetel kaalutlustel ning seega kõigile väidetele vastamine ei ole menetlusökonoomia kaalutlustel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub, et lapse heaolu võib saada kahjustada ka vanematevahelistest konfliktidest, üksteise süüdistamisest ja teise vanema halvustamisest, kuid ringkonnakohtul pole alust leida, et tegemist oleks siinjuhul ühepoolse käitumisega, mida saab ette heita üksnes ühele vanemale. Õigustamatu on nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla kasutamine kummagi vanema poolt. Sellest hoolimata ei ole vanemate käitumine ja teod käesoleval juhul sellised, mis oleks andnud kummalegi vanemale alust mitte usaldada enda lapsi teise vanema kätte, mis annab ka kohtule alust arvata, et otsest ja tegelikku ohtu laste heaolule ei kujuta kumbki vanem. Ohtu laste heaolule kummagi vanema poolt eraldi ei ole tuvastanud ka eestkosteasutus ega lastele määratud esindaja. Pigem on leitud, et laste heaolu ei pruugi olla tagatud nn kahe kodu lahenduse puhul, kus lapsed on sunnitud olema pidevalt vanematevahelise konflikti keskel. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanematepoolne pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määras arusaadav, peavad vanemad täitma kohtumäärusi, omavahelisi kokkuleppeid ja suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda peamiselt just laste huvides. Käesolevas vaidluses ei ole alust lahendada vanemate omavahelisi probleeme ega anda hinnanguid üksteise suhtes esitatud solvangutele, vaid kohus peab lahendama vaidluse selliselt, et tagatud oleks laste huvid. Seda saab kohus teha lähtudes peamiselt objektiivsetest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest mitte vanemate poolt üksteisele antud hinnangutest. 15. Seoses laste isa taotletud teiste suhtluskorra muudatustega märgib ringkonnakohus järgmist. Suhtluskorras ei ole põhjendatud märkida eraldi, et juhul kui vanem, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, soovib jätta lapsi hoidja või sugulasega, on vanem kohustatud sellest informeerima teist vanemat vähemalt üks päev ette ning sellisel juhul on teisel vanemal õigus võtta lapsed enda juurde suhtluskorra väliselt ning juhul kui lapsed vajavad abi õppimisel, võivad lapsed tulla isa juurde õppima ka ajal, mil suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed emaga. Sellised erandid ja lisakohustused ei taga kindla suhtluskorra rakendumist ja sellest tulenevalt laste elukorralduse stabiilsust, vaid arvestades vanemate suutmatust koostööd teha, tekitavad eelduslikult täiendavaid konflikte. Iseenesest on mõistlik, et kui üks vanem ei saa pikemal perioodil lastega enda suhtlemisajal viibida, pakub ta seda võimalust teisele vanemale. Samuti ei ole välistatud, et lapsed külastavad isa õppimise või muul eesmärgil lahuselavat vanemat ka muul kui suhtluskorras kindlaksmääratud ajal. See saab aga toimuda vanemate kokkuleppel ja rahumeelsel viisil, mitte ultimaatumite ja süüdistuste kaudu. Samas on ka tavapärane ja 10
Ringkonnakohus saab asja lahendada kirjalikus menetluses, vastates kõigile määruskaebuses toodud väidetele käesolevas määruses. 17. Laste isa poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on menetluse ese vanemate õiguste määramine laste suhtes ja lastega suhtlemise korraldamine vanemate poolt taotletud ulatuses.
lg 1 lubab kohtul küll hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid, kuid see ei tähenda, et esialgse õiguskaitse rakendamisel saaks kohus väljuda vaidluse eseme piiridest.
lg 2 kohaselt kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei taga ega säilita laste isa poolt taotletud reisimise kord, sh elatise ja lapsetoetuse tasumise kord reisimise ajal ja nõusolekuta reisimise võimaldamine, menetluse esemega seonduvat ega ole suunatud olukorra säilitamisele ega reguleerimisele, mis seondub asjas tehtava lõpplahendiga. Spetsiifilise reisimise korra kindlaksmääramine ja ilma teise vanema nõusolekuta reisimise lubamine ei ole sobiv abinõu, kuna see ei reguleeri olukorda, mida laste isa on menetluses taotlenud ja mida on kohus pooltega ning ka laste huve kaitsvate isikutega arutanud. Maakohtu määruses määrati üksnes kohustus teist vanemat 10 päeva enne reisi teavitada. Sellest ei tulene, et teisel vanemal on õigus lastega reisida ilma teise vanema nõusolekuta. Laste isa on määruskaebuses taotlenud reisimisega seonduvalt üksnes seda, et 10-päevane etteteatamistähtaeg reisist ei kehtiks, kui see ei ole laste huvides, ning teine vanem kohustuks andma lastega reisile minevale vanemale nõusoleku reisimiseks kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis. Seega ei kuulu käesoleval juhul põhivaidluse esemesse küsimus, milline on spetsiifiline reisimise kord, juhul kui on teise vanema nõusolek reisimiseks ega küsimus vanema õigusest reisida lastega ilma teise vanema nõusolekuta. Juhul kui laste isa leiab, et suhtluskorras peaks selline spetsiifiline reisimise kord ja nõusolekuta reisimise õigus kajastuma, peab laste isa pöörduma sellise avaldusega kohtu poole. Ei ole põhjendatud, et isa saavutab esialgse õiguskaitse tulemusel olukorra, mida põhivaidluses ei ole taotletud ega arutatud. Esialgset õiguskaitset ei ole põhjendatud rakendada ka isa poolt määruskaebuses taotletud muudatuste ulatuses, kuivõrd nimetatud täiendusi ei saa pidada vajalikeks. Eeltoodud põhjustel tuleb laste isa esialgse õiguskaitse taotlus jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd taotlus jääb rahuldamata põhjusel, et rakendatava abinõu puhul ei ole tegemist sobivate abinõudega, ei analüüsi ringkonnakohus menetlusökonoomia huvides taotluses esitatud teisi väiteid. Sellest hoolimata märgib ringkonnakohus, et isegi kui leida, et tegemist on sobivate abinõudega, ning tuleks nõustuda Riigikohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse korras on võimalik vanemale anda otsustusõigus teatud kiireloomulise olulise küsimuse osas, ei ole käesoleval juhul puhkusena reisimise küsimuse puhul tegemist sellise olukorraga, mille puhul on erandlikke asjaolusid arvestades laste heaolu tagamiseks hädavajalik esialgse õiguskaitse korras abinõusid rakendada. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (
lg 2 teine lause).
Riigi õigusabi põhjendatud tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 19.09.2018.a kirjaga andis Tallinna Ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja esitas laste ema, mille kohaselt on tema esindaja kandnud määruskaebusega seonduvalt õigusabikulusid kokku 1560 eurot, sh kulus esindajal määruskaebusega tutvumisele 2 tundi, kliendiga kohtumisele ja konsultatsioonile 1 tund, taotluse koostamiseks 0,5 tundi, vastuse koostamiseks määruskaebusele 5 tundi, eestkosteasutuse ja laste esindaja seisukohtadega tutvumisele 1 tund, EÕK avalduse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 1,5 tundi ja vastustega tutvumiseks EÕK avaldusele 1 tund ehk kokku 12 tundi. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning selles esitatud taotlusi, on ringkonnakohtu hinnangul 2 tundi põhjendatud ja vajalik aeg sellega tutvumiseks. Samuti on põhjendatud aeg ka kliendiga kohtumiseks ja konsulteerimiseks 1 tund, arvestades määruskaebuse sisu, mh uusi asjaolusid ja selgitusi. Arvestades, et määruskaebusele on vastatud põhjalikult, ei ole selleks kulunud 5 tundi ülemäärane aeg. Määruskaebusele lisatud tõendite formaadi osas esitatud vastuväited on esitanud laste ema ka määruskaebuse vastuses, seega on põhjendamatu 21.08.2018.a esitatud taotluse eest täiendavat kulu välja mõista. Laste esindaja ja eestkosteasutuse arvamuste väikest mahtu ning sisu (põhiliselt on jäetud varasemate seisukohtade juurde) arvestades, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nendega tutvumiseks üle 30 min. Arvestades teistes analoogsetes asjades mõistlikuks peetud tunnitasu määra ringkonnakohtu menetluses (2-16-9345 100 eurot ja 2-16-10802 90 eurot), on hooldus- ja suhtlusõiguse teemalistes vaidlustes mitteadvokaadist juristi puhul põhjendatud ja vajalik tunnitasu määr 100 eurot (koos käibemaksuga), arvestades ka, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Arvestades, et esialgse õiguskaitse avaldus ei olnud edukas, ei ole põhjendatud ega vajalik nimetatud kulusid määruskaebuse esitajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus 850 eurot (8,5 tundi × 100 eurot), mis tuleb määruskaebuse esitajal avaldajale hüvitada. Kuivõrd esindatav on füüsiline isik, on põhjendatud mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja
lg 4 kohane viivis.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.