Obsah (8)

§ 871§ 75§ 200§ 61§ 214§ 323§ 64§ 74

1 Kriminaalasi nr 1-16-1005 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-1005 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 871

lg 1, 2 ja 3 alusel kohaldada MAKSIM MARKARJAN’i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta. Määrata Maksim Markarjan karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Maksim Markarjani karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Maksim Markarjani karistusjärgse käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 2 p 2,21,4 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.11.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Markarjani suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Maksim Markarjan kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 09.03.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1005 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõisteti

§ 61lg 1 kohaldamisega 1 aasta vangistust.

Maksim Markarjan tunnistati süüdi

§ 214

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti

§ 61

lg 1 kohaldamisega 1 aasta 6 kuud vangistust ning tunnistati süüdi

§ 323

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ning koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks loeti 05.10.2015.

§ 74

lg 1 alusel jäeti ülejäänud karistus 2 aastat vangistust tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga. Maksim Markarjan allutati katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2,21,4,8 sätestatud kohustusi.

Viru Maakohtu 27.01.2017 määrusega rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras täitmisele Maksim Markarjanile Viru Maakohtu 09.03.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.01.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglas kannab ta karistust teist korda. Praegust vanglakaristust kannab isik väljapressimise, röövimise ja vägivalla kasutamise eest õigusemõistmises osaleja vastu. Kuritegu sooritati majandusliku kasu saamise eesmärgil ning selleks, et kannatanu võtaks politseisse antud avalduse tagasi. Sooritatud kuritegu näitab, et tegemist on impulsiivse isikuga, kes võib kasu saamise eesmärgil kasutada vägivalda. Alates 24.03.2017 määrati kinnipeetav Viru Vangla käskkirjaga nr 6-2/323-1 tähtajatult majandustöödele koristaja ametikohale, kus ta töötab siiani motiveeritult. Alates 14.03.2017 kuni käesoleva ajani on toimunud psühholoogilised nõustamised ja määratud psühhiaatriline ravi. 19.09.2018 toimus psühholoogiga vestlus emotsioonidega toimetulekust ning perega seotud emotsioonidest. 27.09.2018 seisuga psühhiaatri poolt määratud ravi, mida vabanemisel ei plaani jätkata. Ajavahemikul 15.03.-03.05.2017 viibis isik sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ja osales sealsetes sekkumistegevustes. 29.09.2017 3 vestlusel väitis isik, et enam ei soovi alkoholi tarvitada, sest kardab vanglasse tagasi sattuda. Käesoleva vestluse käigus selgitas, et alkoholi tarvitab kindlasti, kuid tähtpäevadel nagu uuel aastal ja oma sünnipäeval. Eesmärk on ennekõike jätkata väljaspool vanglat spordi tegemisega, tervislike eluviisidega. 07.10.2017 viidi läbi individuaalvestlus sotsiaalprogrammi Eluviisitreening teemadel, s.o riskiolukordadest ja nendega toimetulekust. 07.05.2018 seisuga on isik läbinud OÜ Corrigo poolt läbiviidavas nõustamises 14 kohtumist. 31.07.2018 viidi läbi vestlus narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamisega seotud ohtude teadvustamiseks. Isiku sõnul on ta vanglas hakanud rohkem mõtlema alkoholi kuritarvitamise tagajärgedest. Arutati, kuidas sõltuvusainete tarvitamine mõjub inimese tervisele, mida peab ja saab muuta enda elus peale vabanemist. Alates 16.10.2018 on isik paigutatud taas sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda ning ta osaleb motiveeritult sealsetes sekkumistegevustes. 05.11.2018 arutleti, millised on narkootikumide (kanep) tarvitamise negatiivsed mõjud erinevatele eluvaldkondadele. Tunnistas vestlusel, et varastas narkootikumide ostmiseks raha isa tagant. Lastekodus olles varastas sealt tahvelarvuti, Xboxi ja muid asju, mida viis pandimajja või lihtsalt vahetas kellegagi kanepi vastu. Tarvitamise tõttu on tema mälu halvemaks muutunud ja immuunsussüsteem on nõrgem. Enda sõnul jääb ta kiiremini haigeks. Lisaks esineb lihtsalt halba enesetunnet. Samas möönab, et kanepit tarvitades oli tuju hea. 13.11.2018 täideti tööleht "Majanduslik toimetulek" ning arutleti kinnipeetavaga, kui palju tal on vabanemise hetkel rahalisi vahendeid. 13.11.2018 seisuga on tal vabanemisfondis 1278 eurot. Tehti hinnangulised kalkulatsioonid ning leiti, et esialgu kui ta tööd ei leia ning raha väga spontaanselt ei kuluta, võiks sellest vähemalt neljaks kuuks jätkuda. Võttes arvesse, et miinimumpalk on 500 eurot ning tõenäoliselt hakkab kinnipeetav saama töövõimetustoetust, võiks tema igakuine sissetulek jääda umbes 700 euro kanti. Kinnipeetavale on selgitatud ametlikult töötamise plusse, mida mitteametlikult töötades ei ole. Arutati, et vanglast vabanedes oleks tal mõistlik oma raha kohe panka panna, et keegi pahatahtlik seda temalt nii lihtsalt välja pressida ei saaks. 19.11.2018 analüüsiti kanepi tarvitamise positiivseid ja negatiivseid külgi. Mõjud, mis on olnud positiivsed, kestavad lühiajaliselt, negatiivsed tagajärjed on pikemaajalised. Vangistuses ei ole kinnipeetav motiveeritud riigikeeleõppes osalema, kuna on esinenud probleeme kaaskinnipeetavatega. 21.02.2018 seisuga on keeldunud võimalusest õppida riigikeelt A2 tasemel. Viimase vestluse käigus möönis, et riigikeel on vajalik tööle saamisel. Tema riigikeele tase on A
2. Suhtlemisel ametnikega saab hakkama eesti keeles. 26.07.2018 seisuga riigikeele õppesse ja erialaõppesse ei ole motiveeritud minema ka pärast kaaskinnipeetavaga isolatsiooni mahavõtmist. 30.08.2018 seisuga ei ole isik jätkuvalt motiveeritud riigikeele õppesse ja erialaõppesse minema. Vestluse käigus ilmneb teatud hirm enesetäiendamise jätkamise osas - ei saa hakkama, kuna tunnistab, et info meelde jätmisega on suured probleemid, mis on tingitud suuresti sõltuvusainete tarvitamisest. 21.02.2018 seisuga on keeldunud võimalusest õppida abikoka eriala. Nõustub, et erialane enesetäiendamine on vajalik. 03.01.2018 viidi läbi vestlus sotsiaalprogrammi EQUIP teemadel, s.o vestlus väärtushinnangutest ning riskikäitumisest ja tagajärgedest. 16.01.2018 viidi läbi vestlus sotsiaalsest survest, suhtlusringkonna mõjust käitumisele. 15.10.2018 viidi läbi vestlus majanduslikust toimetulekust ning seda mõjutavatest teguritest. Vestluse käigus tehti koos kinnipeetavaga tema kulude ja tulude analüüs. Selgitati välja kinnipeetava võlgnevused, nende tasumise võimalused ja prioriteetsus ning maksmise kord, kuna tal on nõuded mitme kohtutäituri poolt. Räägiti teguritest, mis kergendavad ja raskendavad isiku eelarve tasakaalus hoidmist. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav selgitas vestlusel, et elas kuni
3. eluaastani oma vanematega aadressil xxxx. Tegemist oli isa korteriga. Viibis kodus tihti üksinda, sest isa oli pidevalt tööl ning emal olid 4 väidetavalt "muud huvid" ning teda ei olnud päeval sageli kodus. Tema onu O M sõnul oli Maksimi ema narkomaan ja ta tapeti. Vestlusel selgitas Maksim Markarjan, et emalt võeti vanemlikud õigused ära ning tema võeti elama xxxx lastekodusse aadressil xxxx. Lastekodus elas ta umbes 13 aastat. Selgitas, et lastekodus pidi ta koolis käima, kuid ta ei olnud sellest huvitatud. Jooksis sageli lastekodust ära ning meelsamini hulkus linna peal. Lastekodus olles suhtles ta ka isaga. Tema isa suri
4. aasta kevadel. Lähedastest on Maksim Markarjan omanud kontakti onu O M, kes elab xxxx ja tädi L O, kes elab xxxx. Need suhted on toiminud vaid periooditi. On esinenud aegu, kus üks või teine pool ei soovi suhelda. Praegusel ajal puudub Maksim Markarjanil onuga kontakt täiesti ja samuti on ta väitnud, et ei soovi suhelda oma tädiga. xxxx ja xxxx OÜ esindajalt I K saadud andmetel on võimalik Maksim Markarjanil asuda vabanemise korral elama xxxx aadressil xxxx paiknevas ühiselamus, kus talle eraldatakse tuba. Maksim Markarjani sissetulekuteks saavad olema xxxx Linnavalitsuse poolt makstavad toetused, sh asenduskodust elluastunud noorele makstavad toetused. 15.11.2018 toimus vestlus elueesmärkide püstitamise teemal, mille käigus selgus, et isikul on olemas kaks võimalust, kuhu elama asuda. Mõlemad majutusüksused asuvad xxxx linnas: ühiselamu xxxx või xxxx Sotsiaalhoolekandekeskuse sotsiaalmaja xxxx. Isikul on juba täidetud töövõimetuse tuvastamise taotlus, mis enne vabanemist saadetakse Töötukassa esindusse. Kinnipeetav on endine xxxx Lastekodu kasvandik ja seetõttu peale vabanemist hakkab elukäik sõltuma seltskonnast, kellega ta igapäevaselt suhtleb. Majutusteenusel võivad viibida kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib kinnipeetav olla mõjutatav ning sooritada uusi kuritegusid. Isikule on paberkandjal väljastatud majutusüksuste kontaktandmed ja välja toodud mõlemate kohtade plussid-miinused, mille järgselt saab isik valiku teha. 19.11.2018 teavitas kinnipeetav, et soovib elama asuda xxxx Sotsiaalhoolekandekeskuse sotsiaalmajja aadressil xxxx, kus on kontroll sisse- ja väljaminekute osas, valvuri olemasolu, mis isiku jaoks on äärmiselt oluline. Selgitas, et lastekodus elades õppis koolis (täpselt ei tea, mis kool) 1.-
5. klassini. Viiendasse klassi läks xxxx, kus omandas 8 klassi haridust lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Pärast seda omandas põhihariduse xxxx koolis
6. aastal (xxxx kool on õppeasutus intellektipuudega õpilastele). Tema enda sõnul oli tal koolis käitumisega probleeme. Edasise hariduse omandamise peale ta väga palju enda sõnul mõelnud ei ole ega ole õppimisest huvitatud. Tulevikus võib enesetäiendamisega mittetegelemine viia erialaoskuste puudumise tõttu teda uuesti kriminaalsele teele. Lastekodus elades sai toitjakaotuspensioni ja 16-aastaselt määrati 80% ulatuses töövõimetuspension. Töövõimetuspensioni dokumentide vormistamisega alustatakse vangistuses, et võimalikul vanglast vabanemisel oleks tagatud toetuse saamine igakuiselt. Selgitas, et kui ta sai 18aastaseks, tehti talle pangakaart ning ta sai oma raha kätte. Tema sõnul oli seda raha umbes 9000 eurot ning kõige rohkem raha kulus sõprade peale, kui ta linnapeal käis. Tänaseks ei ole sellest 9000 eurost suurt midagi alles. Tema onu sõnul peaks tal siiski olema arvel veel umbes 2000 eurot. Ametlikult ta kunagi töötanud ei ole, mõned päevad on teinud mitteametlikku tööd. Vangistuses töötab koristajana, mille eest on saanud palka. Kindlat töökohta kinnipeetaval vabanemisjärgselt ei ole. Raha puudumine võib tulevikus viia kriminaalse käitumiseni. Rahaliselt on toetanud vangistuses regulaarselt onu. 06.11.2018 seisuga on vabanemisfondis 1275 eurot, tasumata rahalisi nõudeid ei ole. Vangistuses on täidetud puudetaotlemise ankeet vanglasisese kriminaalhooldusametnikuga. Vabanemisel on plaanis tööle asuda ja endale isiklik korter üürida. Rahvastikuregistri kohaselt kinnipeetava ema S Z suri umbes siis, kui kinnipeetav oli 13 või 14-aastane. Isa I M suri xxxx. Varasemalt oli tutvusringkonnas kriminaalse minevikuga inimesi, kellega koos tarvitati alkoholi ja narkootikume. Praegu väidab, et varasemate tuttavatega enam ei suhtle, samas vangistuses on jätkanud suhtlemist teises vanglas karistust kandva isikuga kirja teel, kes pärit xxxx linnast ja telefoni teel endise Viru Vangla 5 kinnipeetavaga, kes elab xxxx. Praeguse kuriteo sooritas enda sõnul mõtlematust käitumisest majanduslike raskuste tõttu. Seoses suhete ja elustiiliga säilib risk uue kuriteo toimepanemiseks, kuna isikul puuduvad teda toetavad terved suhted ning ta on kergesti mõjutatav. Alkoholi tarvitas enda sõnul pidude ajal, väidetavalt ainult reedeti ja 1-2 korda nädalas. Enda sõnul tarvitas igasugust alkoholi. Varasemalt on esinenud mitmepäevaseid joominguid. Kõige rohkem on järjest joonud 5 päeva. Üldises mõttes alkohol meeldib. Väidab, et alkohol ei muuda teda vägivaldseks ja viimase kuriteo ajal oli ta kaine, puuduvad ka vastupidised tõendid. Selgitas, et vanglast vabanedes tahaks ka edaspidi kord nädalas sõpradega juua. Vestlusel selgitas, et ta ei pea kanepit narkootikumiks. Arvab, et Eesti ja terve maailm peaks kanepi legaliseerima. Selgitas, et ta jätkaks hea meelega kanepi tarvitamist ka vabaduses. Tema jaoks oli kanepi hankimine lihtne. Lastekodus olles tarvitas seda igapäevaselt. Enda sõnul proovis ta xxxx umbes 16-aastaselt. Tahtis teada, mis see on, aga see ei mõjunud ning ta loobus sellest. Amfetamiini tarvitas 17-aastaselt mitmeid kordi. Hiljem sai aru, et see on raske narkootikum ning loobus sellest. Seeni tarvitas 16-aastaselt. Talle meeldisid need. Proovis ainult ühe korra, sest ta ei tea, kus need kasvavad ja kust neid hankida. Ecstasyt tarvitas 18-aastaselt mitmeid kordi. Loobus sellest, sest tema sõnul on see narkootikum. Gaasi hingas 17-18 aastaselt. Loobus sellest, sest nägi hallutsinatsioone, et sai surma ning tekkis hirm üledoosi ees. Liimi proovis xxxx, arvab, et võis sellel ajal olla umbes 14-aastane. Bensiini nuusutas umbes 10-11 aastasena ning tarvitas seda enda sõnul umbes 1-2 aastat. Selgitas, et ta ei ole narkomaan, vaid "rastaman", kes suitsetab kanepit ja elab hästi. Enne vangistust rikkus sõltuvusainete mitte tarvitamise kohustust. Käesoleval hetkel on veendunud, et vabanedes enam narkootikume tarbima ei hakka. Samuti väidab, et ei hakka vabaduses ka tavasigaretti suitsetama, olles suutnud siin tubakavabalt olla pikka aega. Risk ja ohtlikkus jätkuvalt olemas, kuna vabanemisel on ahvatlused reaalselt olemas, ei ole sunnitud keskkonda, piiranguid. Isiku sõnul on talle määratud 80% ulatuses töövõimetus tema vaimse tervise tõttu. Tal on psühhiaatrilisi probleeme ning tema sõnul saab ka hetkel unerohtusid. Selgitas, et enesevigastamisi on tulnud ette 16 või 17-aastaselt, kui oli arestimajas. Vanglas olles on mõned korrad esinenud enesevigastamise mõtteid. Samad mõtted olid pärast isa surma. Üldine hoiak enda suhtes on positiivne. Selgitas, et midagi erilist enda juures muuta ei tahaks, kuid tahaks rohkem trenni teha. Üldiselt näib isik vangistuses olles rahulik ning suuri muremõtteid ei ole. Vaatamata sellele võib ta manipulatiivsel eesmärgil end vigastada. Viimati vigastas end Viru Vanglas R5 osakonnas 03.05.2017, kuna ei tahtnud, et teda teise eluosakonda paigutatakse. Väidetavalt on esinenud kunagi peapõrutust. Tegutseb impulsiivselt ning tagajärgedega arvestamata, ootab kiireid positiivseid tulemusi. Selgitas, et kui keegi teda põhjuseta lööb, siis ta ärritub kiirelt, ei mõtle, vaid lööb kohe vastu. Hetkeseisuga muremõtteid ei ole, tuleb igapäevaeluga vanglas toime, sellega seonduvalt on risk ära langenud enese vigastamise osas. Inspektor-kontaktisikuga suheldes on avameelne. Varasemalt on käitunud vägivaldselt, sest tal oli enda sõnul vaja raha. Vägivald oli tema viis enda tahtmise saavutamiseks. Vestlusel kannatanutele tähelepanu juhtides saab aru, et tema tehtu oli vale, kuid kannatanute tundeid kirjeldada ei osanud. Ei teadvusta endale, kuidas on iseseisvalt elada. Enda sõnul ostab vanglast vabanedes korteri ja läheb tööle ning hakkab normaalselt elama. Kirjeldada, mida ta selleks tegema peab, ta täpsemalt ei osanud. Vanglast vabanemise korral on võimalus asuda majutusteenusele xxxx linnas, kus on palju kriminaalse mõtteviisiga tuttavaid, kellega koos võib mõtlematusest toime panna uusi kuritegusid. Vestluse käigus tulevikus igapäevaste kulutuste osas kalkuleerimisega jääb hätta, vajab abi/suunamist igapäevase toimetuleku oskuste osas. Selgitatud tugiisiku vajadust vanglast vabanemise järgselt, tellitud tugiisik. Eesmärgid tuleviku osas on muutunud, kuid on veel ebamäärased ega ole kindlad. Saab aru, et seadused on olemas, kuid ei saa aru, miks ta ei tohi kanepit suitsetada. Samuti selgitas vestlusel, et kui vanglast vabaneb näiteks TEV (tingimisi ennetähtaegselt) korras, siis talle ei meeldi, kui pannakse alkoholi ja narkootikumide 6 tarvitamise piirangud. Samas vestlusel leidis, et kriminaalhooldus on vajalik, sest see kontrollib tema käitumist ning takistab teda kuritegusid sooritamast. Vaatamata sellele on tema sõnul inimestele antud elu selleks, et seda nautida ning tema jaoks on nauding kanepi suitsetamine. Leiab, et peab inimestele heastama selle, mida ta oma kuriteoga neile põhjustas. Tulevikus ei soovi kanepist loobuda, kuid soovib kuritegelikust käitumisest loobuda ja elada seaduskuulekalt. Käesoleval hetkel on enda sõnul aru saanud, et elada saab ka sõltuvusaineid tarvitamata. Samas varasemalt kriminaalhooldusalusena on rikkunud kohustust mitte tarvitada sõltuvusaineid, mille tõttu määrati kohustus läbida ravi Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses, kust ta lahkus omal soovil, mille järgselt pöörati vanglakaristus täitmisele. Kinnipeetava puhul seisneb oht selles, et ta võib nõuda vägivalla ähvardusel väärtuslikke esemeid, võib kasutada füüsilist vägivalda, kui ei saa oma tahtmist, mille tagajärjel võib tekitada kergemaid kehavigastusi. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on majanduslikes raskustes, jätkab sõltuvusainete tarvitamist, suhtleb teadlikult kriminaalkorras karistatud isikutega, kellega koos paneb toime uusi vägivaldseid kuritegusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 74% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 76%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku vabastamist karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamisega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Maksim Markarjanile

§ 75lg 2 pdes 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Maksim Markarjan avaldas kohtuistungil, et soovib vangistusest vabaneda, peale mida kohaldatakse tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. See on kindel, et ta läheb xxxx elama, kuna ta hiljuti helistas sinna ja talle öeldi, et talle võimaldatakse seal koht, kui ta vabaneb. Kontaktisik helistas linnavalitsusse ja sealt öeldi, et xxxx ei ole tegemist eriti hea kohaga ja soovitati minna xxxx. Lähedastest on tal onu, kes ei võta praegu telefoni vastu, sest võib olla hetkel haiglas. Tädiga on head suhted. Tädi- ja onulapsed on ka olemas. Ta on valmis selleks, et vabaduses narkootilisi aineid ja alkoholi ei tarvita, s.h ei tarvita ka kanepit. Arvab, et tugiisik aitab teda igapäevastes tegemistes ja suunab teda õigele teele. Onu ja tädi aitavad samuti teda, kuna nad on tema pere. Ta helistas äsja tädile, kes oli valmis teda enda juurde võtma seni, kuni ta leiab endale korteri. Kohe peale vabanemist ei saa ta tädi juurde minna, sest esialgu peab ta jääma xxxx, kus võtab ennast arvele Töötukassas ja taotleb pensioni, samuti peab ta tööle asuma. Kui sellest ei tule midagi välja, siis läheb ta tädi juurde. Septembris määrati talle psühhiaatriline ravi. Ta võtab tablette igal hommikul ja õhtul ning teeb seda 1-1,5 aasta jooksul. Leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll on tema puhul vajalik, kui talle kohaldatakse vabastamist enne tähtaega. Kohus selgitas süüdimõistetule, et tegemist on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, mitte vabastamisega enne tähtaega, mispeale isik avaldas, et ta ei ole nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, sest kui ta välja saab, siis ta ise otsustab, mida teeb. Kui ta kannab oma karistuse ära, siis ta ei ole nõus, et kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et nõustub vangla ettepanekuga kohaldada isikule karistusjärgset käitumiskontrolli. Isikut iseloomustavatest andmetest on kaalukamad need, mis viitavad sellele, et isik vabanemise järgselt suure tõenäosusega paneb toime uue kuriteo. Täidetud on ka formaalsed eeldused ja isikul on olemas ka garanteeritud elukoht, kuhu ta saab vabanedes elama asuda. Prokuratuur nõustub vangla poolt toodud tingimuste ja tähtajaga. Lisaks toob prokurör välja veel ühe riskiteguri, milleks on tema vaimne tervis, ta peab sellega tegelema ja alluma psühhiaatri poolt määratud ravile. 7

§ 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

§ 871

lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

§ 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu Maksim Markarjani suhtes on põhjendatud. Maksim Markarjan kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 09.03.2016 otsusega mõistetud karistust, millega ta tunnistati süüdi

§ 200

lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 200

lg 2 p 4 on tahtlik esimese raskusastme varavastane kuritegu – röövimine, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Eeltoodust tulenevalt on Maksim Markarjani puhul täidetud

§ 871lg-s 2 sätestatu.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei eelda antud juhul eelnevat karistatust. Maksim Markarjani suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli olenemata sellest, et tal puuduvad eelnevad kehtivad karistused. Seega on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks peab kohus kontrollima, kas on täidetud

§ 871lg 1 p-st 3 tulenevad materiaalsed eeldused käitumiskontrolli kohaldamiseks.

Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht aadressil xxxx. Tegemist on ühiselamuga ning xxxx Linnavalitsuse ja xxxx OÜ andmetel eraldatakse Maksim Markarjanile ühiselamus tuba. Kohus hindab positiivselt seda, et kinnipeetav töötab, on täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. Temaga on läbi viidud psühholoogilised nõustamised, vesteldud erinevatel isiku jaoks problemaatilistel teemadel ning ta viibis varem ning viibib ka käesoleval ajal vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Vaatamata eeltoodule ei sa kohus kinnipeetava iseloomustuse põhjal asuda seisukohale, et kinnipeetav oleks vangistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, sest iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. 8 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise oht on kõige tõenäolisem muuhulgas juhul, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Kohus tunnustab Maksim Markarjani selle eest, et ta on vangistuses tegelenud sõltuvusprobleemiga, kuid vaatama sellele ei saa kohus mööda vaadata isiku kergekäelisest suhtumisest alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisse. Kuigi kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et ta ei hakka vabaduses alkoholi ega narkootilisi aineid tarvitama, on ta varem vanglaametnikega vesteldes avaldanud, et vanglast vabanedes tahaks ta ka edaspidi kord nädalas sõpradega juua, samuti plaanib ta jätkata kanepi tarvitamist, kuna ei pea kanepit narkootikumiks. Kinnipeetavale mõisteti esialgselt karistuseks tingimuslik vangistus ning ta allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ühes kohustusega muuhulgas mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, millist kohustust ta rikkus. Seetõttu kohustati Maksim Markarjani läbima ravi xxxx Narkorehabilitatsioonikeskuses, kust ta omal soovil lahkus. Seega ei ole kohus veendunud, et kinnipeetav vabanemisel loobub sõltuvusainete tarvitamisest või ei hakka neid endiste kriminaalse taustaga tuttavate mõjutusel uuesti tarvitama. Käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kohustuste panemine aitaks kohtu hinnangul motiveerida isikut hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Tema tutvusringkonda kuulus hulgaliselt kriminaalse taustaga isikuid, kellega koos tarvitati sõltuvusaineid. Enda sõnul ta endiste tuttavatega enam ei suhtle, kuid vangla andmete kohaselt on ta jätkanud suhtlust teises vanglas viibiva kinnipeetavaga ning Viru Vanglast vabanenud endise kinnipeetavaga. Seega ei ole kinnipeetav katkestanud kõiki suhteid kriminaalse tutvusringkonnaga ning kohtu hinnangul on selliste suhete säilimine ja endise eluviisi jätkamine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Iseloomustusest nähtub ka, et uue kuriteo toimepanemise oht on kõige tõenäolisem muuhulgas juhul, kui isik on majanduslikes raskustes. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht ning kindel igakuine sissetulek. Ta ei ole varem ametlikult töötanud ning mitteametlikult on tema töökogemus peaaegu olematu. Seega puudub tal töökogemus ja töölkäimise harjumus, mis võib raskendada isikul vabanemisel töökoha leidmist. Eeltoodu suurendab aga uue kuriteo toimepanemise riski, sest kinnipeetav pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enne vangistust sai kinnipeetav töövõimetuspensioni ning kuna ta elas lastekodus, siis sai ta 18-aastaseks saamisel elluastumistoetuse, millest käesolevaks ajaks ei ole suurt midagi enam alles. Enda sõnul kulutas ta raha linnas hulkudes enamasti sõprade peale ja narkootiliste ainete hankimiseks. Koos vangla vabanemisfondi hoiustatuga on isikul vabanemisjärgselt võimalik mõni kuu majanduslikult hakkama saada ning tal on võimalik taotleda töövõimetuspensioni taastamist.

§ 75

lg 2 p-s 4 sätestatud kohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele aitab kohtu hinnangul tagada seda, et kinnipeetav tuleb vabanemisjärgselt majanduslikult toime ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest majanduslike raskuste tõttu. Kohus, olles hinnanud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, leiab, et Maksim Markarjani puhul on olemas arvestatav risk, et ta võib peale karistuse kandmiselt vabanemist panna toime uue kuriteo. Karistusjärgne käitumiskontroll aitab muu hulgas kaasa isiku taasühiskonnastamisele, sest Maksim Markarjan vajab oma elu korraldamisel igakülgset abi, mida suudaks talle pakkuda lisaks tugiisikule ka kriminaalhooldaja.

§ 871

lg 3 kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks Maksim Markarjanile 1 aasta, mille ajal tal tuleb järgida

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja täita

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustusi.

9 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 871; Kr

MS § 4261, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik