Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohtu seisukohad ja põhjendused 2-14-31306 Hageja nõue tuleneb kostjaga 13.04.2009 sõlmitud laenulepingust nr x, mille alusel andis hageja kostjale laenu 700 EEK, kohustudes laenu tagastama lepingus märgitud tähtajaks. Ka oli eelpoolnimetatud lepingus kokku lepitud intress 1% päevas. Kostja oma kohustust ei täitnud. Kuigi kostja andis hagejale laenu tagatisena pandiks mobiiltelefoni Nokia 5220, ei saanud seda edasi müüa, kuna oli lisatud musta nimekirja operaatori poolt. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 44.74 eurot, intressi 3.58 eurot ja laenulepingu p 11 alusel leppetrahvi 22.37 eurot. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt
§-le 393 ning kohustas teda lähtudes
Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised summas 6.26 eurot, mis on poolte vahel kokku lepitud ja mida ei ole vaidlustatud. Arvutuse selgitus on arusaadav. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 75 eurot. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb riigilõivuseadusest, on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.