Seni tuvastamata ajal oli paigutatud AÜ Jugla Aiad-2 territooriumi sissepääsu juures olevale infotahvlile A4 formaadis kuulutus venekeelse tekstiga, millest nähtub, et üldkoosolekul on päevakorras 1 küsimus - AÜ põhikirja muutmine. Tunnistajad, kes võtsid koosolekust osa, kinnitavad, et teist päevakorra punkti ei arutatud. Üldkoosoleku protokollis peab nähtuma, kelle eestvedamisel toimub üldkoosolek, et oleks võimalik tuvastada, kas üldkoosoleku läbiviimiseks asjast huvitatud mittetulundusühingu liikmete poolt oli täidetud
Samuti on olulise tähtsusega ka üldkoosoleku päevakorra täiendamine. Protokollist peab nähtuma millistel asjaoludel ja põhjustel toimus varem määratud päevakorra küsimuste täiendamine või muutmine, et oleks võimalik kontrollida, kas oli täidetud
Hageja leiab, et kuna üldkoosolekuga tutvumisel ei nähtu millistel asjaoludel ja põhjustel on toimunud päevakorra muutmine ja täiendamine on selliselt rikutud üldkoosolekule esitatud nõudeid. Seoses asjaoluga, et on rikutud 7.07.2016 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Samuti ei ole täidetud
lg 3 lause viimases osas toodud eritingimus, puudub vajadust anda üldkoosoleku otsuse tühistamisel õiguslikku hinnangut üldkoosoleku läbiviimisele ja üldkoosoleku protokollile esitatud nõuete eiramise osas. Hageja esitas 30.01.2017 kohtule (II k. lk 3-4) hagiavalduse milles palus vabastada AÜ Jugla Aiad2 29.10.2016 üldkoosoleku otsuse tühisus ja tunnistada see kehtetuks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt 29.10.2016 AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolek on kutsutud kokku 22 liikme poolt, et korraldada üldkoosolek kolme päevakorra punkti järgi (endise juhatuse koosseisu tegevusest informatsiooni esitamine; üldkoosoleku 17.07.2016 otsuse ära jätmine (juhatuse koosseisu kinnitamise osas); aiandusühistu juhatuse valimine). Seoses sellega, et AÜ Jugla Aiad-2 22 liiget ei ole esitanud oma avaldust 11.08.2011 üldkoosoleku otsusega määratud juhatusele, ei olnud õigust nende avalduse alusel 29.10.2016 üldkoosolekut kokku kutsuda. Hageja esitas koos teiste AÜ Jugla Aiad-2 liikmetega 29.10.2016 AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosolekul koosoleku läbiviijatele ühise kirjaliku avaldus protesti, mille vastuvõtmisest koosoleku läbiviijad keeldusid. Samuti keeldus koosoleku läbiviijad esitatud protesti üldkoosoleku protokolli kandmast. Kohtumenetluses oli juba 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, mis, oli tingitud asjaolust, et oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kuna 17.07.2016 üldkoosoleku otsus on õigustühine ei saa saanud sisse viia AÜ Jugla Aiad-2 põhikirja punkti 5.3. muudatust, mistõttu 29.10.2016 ei saanud üldkoosoleku õigusvõime olla 1/3 liikmete osavõtuga. Samuti ei olnud 29.10.2016 üldkoosolekul jätta ära 17.07.2016 üldkoosoleku otsust, mis puudutas juhatuse koosseisu kinnitamist, kuna sellist päevapunkti ega arutelu 17.07.2016 ei toimunud. Hageja on seisukohal, et õiguspäraseid otsuseid ei saa luua tulevikus, kui selle aluseks on varasemalt tehtud õigustühine otsus või loodud õigusliku aluseta olukord (kutsutud kokku üldkoosolek, rikkudes
AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku otsus on tehtud 29.10.2016, seega on nõude esitamise viimane päev 29.01.2017 (pühapäev). Hageja esitas kohtule seisukohad (II k. lk 43-43) ning lõplikud seisukohad ja nende täpsustused (III k. lk 3-7; 32-33). Seisukoha kohaselt on hagejal õigus esitada hagi 17.07.2016 toimunud koosoleku suhtes, kuna ei osalenud koosoleku ning 29.10.2016 toimunud koosoleku suhtes, kuna osaledes koosoleku ning soovides protesti esitada, keelduti selle vastuvõtust ning selle protokolli kandmisest. Mõlemad üldkoosoleku otsused on tühised, kuna on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna ei olnud täidetud
Seoses sellega, et 17.07.2016 üldkoosoleku otsus on tühine ei saanud kostja korraldada uue üldkoosoleku kokkukutsumist (29.10.2016)
Üldkoosoleku kokkukutsumisel tuleb järgida rangelt
Kõiki eelpool too3 2-16-14544 dud asjaolusid arvesse võttes, palub hageja tunnistada kehtetuks 17.07.2016 ja 29.10.2016 AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku otsused ja saata otsuse ärakiri
lõike 6 alusel registripidajale, kehtetuks tunnistatud otsuse alusel tehtud kannete muutmiseks. Kostja seisukohad Kostja hagiavaldusele esitatud vastuses (I k. lk 38-40) nõuet ei tunnista. Vastuse kohaselt oli
lg 1 p 4 kohaselt kantakse juhatuse liikme andmed mittetulundusühingu registrikaardile. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete kohaselt alates 05.08.2016 kuuluvad AÜ AÜ Jugla Aiad-2 juhatusse järgmised isikud: A V , A V -P , A D , R K , S L ja V P . Registri andmete kohaselt kehtivad juhatuse volitused kuni 30.10.2020. Seega esitasid aiandusühistu liikmed oma avalduse üldkoosoleku kokkukutsumiseks õigel viisil ja õigele juhatusele. Üldjuhul väär on hageja seisukoht, et
a üldkoosoleku otsusega määratud juhatusele. Asjakohatu ja paljasõnaline on hageja väide, et 17.07.
lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. TsÜS § 136 lg-s 3 sätestatut arvestades hakkas tähtaeg kulgema 29.10.2016 ja lõppes kolme kuu pärast 29.01.
lg 11 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
lg 3 kohaselt otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. AÜ Jugla Aiad-2 põhikirja (kinnitatud 15.08.2002) (I k. lk 41-43) kohaselt ei ole määratletud seadusega erinevat tähtaega juhatuse liikmete suhtes, seega saab lähtuda seadusest toodud tähtajast, milleks on 3 (kolm) aastat. Äriregistri andmetel on juhatuse liikmete ametiaega pikendatud. Registripidaja on kande teinud seadusega kooskõlas, mille eelduseks on AÜ Jugla Aiad-2 üldkoosoleku otsus. Äriregistri kande tegemisest on möödunud kaks aastat, seega ei saa kostja tugineda väitele, et äriregistrisse märgitud juhatuse liikmeid ei ole valitud või neil puudus pädevus. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on oma seisukohtades lugenud juhatuse liikme ametiaja vaikimisi osanikega kokkuleppel pikendatuks, kui juhatuse liige jätkas faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena. Poolte vahel vaidlus puudus, et 2011 valitud juhatuse liikmed jätaksid faktiliselt tegutsemist 2014. aastal. Seega loeb kohus, et äriregistris märgitud 2011-2016 juhatus oli seadusega kooskõlas valitud ning omas esindusõigust. Seega jätab kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud avaldused registripidajale 2011 aastast (I k. lk 149-152, 200-202, 204; II k. lk 32-33). Kohtu hinnang 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse kehtivuse suhtes Hageja väite kohaselt ei ole 17.07.2016 üldkoosoleku otsus kehtiv, kuna on rikutud kokkukutsumise korda. Hageja palub tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisus ning tunnistada see kehtetuks. Kostja märgib, et nõue on ebaselge.
lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Kohus selgitab, et
lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Antud juhul ongi hageja taotlenud otsuse kehtetuks tunnistamist, mistõttu loeb kohus, et hageja nõue on selge.
Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. 7 2-16-14544
lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. AÜ Jugla Aiad-2 põhikirja (vastu võetud 15.08.2002) (I k. lk 41-42) p 5.2 kohaselt 1/10 ühistu liikmete nõudmisel võib kokku kutsuda üldkoosoleku. Nõudmine peab olema motiveeritud ja peab olema kirjalik. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teavitada vähemat 2 nädalat (14 kalendripäeva) enne koosoleku toimumist. Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12 kohaselt
lg 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus muu hulgas tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus selgitab, selleks, et hinnata, kas juhatuse liikmed said kokku kutsuda 17.07.2016 üldkoosoleku tuleb esmalt hinnata 2015 aasta üldkoosolekute kokkukutsumisi. Nimelt 2015 aastal toimus kaks üldkoosolekut, mis olid kokku kutsutud aiandusühistu liikmete poolt. Esimene üldkoosolek toimus 24.10.2015 (I k. lk 50) , millele eelnes liikmete poolt pöördumine avaldusega juhatuse poole (I k. lk 48-49; 198-199, tõlge 203). Kohtule esitatud avaldustest nähtub, et aiandusühistu 53 liiget on 30.08.2015 pöördunud juhatuse liikmete poole, seega on seadusest tulenev nõue täidetud. Avalduses on ka ära toodud põhjus ning soov, et juhatus kutsuks kokku uue üldkoosoleku. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka V A (juhatuse liige kuni 05.08.2016) tunnistusega kohtuistungil, kus ta selgitab, et tema poole pöörduti ning anti üle avaldus allkirjadega, kes oligi isik, kes võttis vastu liikmete pöördumisi, aiandusühistu posti jne. Istungitel leidis tunnistajate ütlusega kinnitust, kuna juhatus esitatud avalduse ei reageerinud kutsuti liikmete poolt kokku üldkoosolek, mis toimus 24.10.
lg 1 üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Riigikohus on 13.02.2013 lahendis nr 3-2-1-181-12 jõudnud järeldusele, et „üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada“.
lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Enne 17.07.2016 üldkoosoleku toimumist ei ole ühistu liikmed teinud ettepanekuid päevakorra muutmiseks. Kohtule on esitatud kaks üldkoosoleku teadet (I k. lk 18 ja 192), kus ühel teatel ongi kirjas üks päevakorrapunkt ja teisel on kirjas kaks päevakorra punkti. 17.07.2016 toimunud üldkoosoleku protokolli kohaselt on arutatud kahte küsimust üks nendest on põhikirja muutmine ning teine uue juhatuse valmine. Antud juhul on vaidlus, kas üldkoosolekul osalenud liikmed on teinud ettepaneku uue päevakorrapunkti lisamiseks. Kohtuistungil ütlusi antud tunnistajad on andnud vastuolulisi ütlusi, kuid näiteks tunnistaja N Z tunnistas, et ei kuulnud päevakorra punkti muudatusest, kui hakkas lahkuma, samas ei kinnitanud, et oleks kuulutatud, et koosolek oli lõppenud ning kinnitas, et koosolek kestis nii 5 minutit. V I kinnitas, et teates oli kolm päevakorra punkti (revisjoni komisjoni aruandlus, eelseisva perioodi tööd ja ühte ei mäleta) ning viibis koosoleku lõpuni ja päevakorda ei muudetud, kuid samas märkis, et temast jäid isikud veel 9 2-16-14544 saali, kui palju neid jäi ja kas enamus lahkus, seda ei osanud öelda. Viibis koosolekul umbes 40 minutit. S. Bogdanova kinnitas, et avaldatud teates oli kaks päevakorra punkti, üheks oli põhikirja muutmine ning teiseks juhatuse liikmete valimine. Teade oli väidetavalt avaldatud ka linnalehes „Gorod“. Samas nimetatud väited on tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Tunnistaja A H kinnitas, et oli teates kaks päevakorra punkti ning kuulutus oli ka varem maha rebitud teadete tahvlilt. Tunnistaja oli ka isik, kes protokollis ning protokolli ongi märgitud kuulutuses toodud päevakorra punktid. Tunnistaja L. P ütlustest selgub samuti, et teates oli kaks päevakorra punti. Kohutule tunnistajate poolt antud ütlused on vastuolulised, mida kohus ei saa aluseks võtta. Hageja on kohtule esitanud kuulutuse, kus oli märgitud 1 päevakorra punkt (I k. lk 18) ning kostja poolt esitatud teate kohaselt on kaks päevakorra punkti (I k. lk 192). 17.07.2016 protokolli (I k. lk57) kohaselt on hääletanud 140 liikmest vana juhatuse tagasikutsumise ja uue valimise poolt 136, vastu oli 4 ning erapooltuid 0. Seega leiab kohus, isegi, kui oli algselt päevakorra punkte 1, tuli saada 9/10 üldkoosolekul osalenutelt nõusolek päevakorra punkti lisamiseks, siis oli olemas 9/10 üldkoosolekul osalenutest nõusolek päevakorra muutmiseks, kuna selle poolt on hääletatud, mis on ka protokollitud. Kohus selgitab, et koosolekult osavõtjatel oli võimalus esitada vastuväide otsuse suhtes. Seega oli ka endisel juhatuse liikmetel V. J , Z. M ning A, A , kes osalesid ise koosolekul, väidetavalt selle lõppemiseni, kohe võimalus esitada ka vastuväide koosolekul vastu võetud otsuse/otsuste suhtes, mida ei ole tehtud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, kuna 17.07.2016 üldkoosolekut kokkukutsumise tähtaja rikkumist ei ole tõendatud, oli üldkoosolekul osalenud liikmetel õigus arutada päevakorrapunkti, mis oli teates avaldatud – põhikirja muutmine. Peale põhikirja muutmist oli osalenutul (140 liikmel) õigus otsustada kas lisatakse päevakorra punktidesse ka lisaküsimus. Kohus leiab, et isegi, kui oli kuulutusel üks päevakorra punkt, siis üldkoosolekul arutati lisa päevkorrapunkti lisamist ning selle suhtes on toimunud ka hääletus. Hageja leiab, et üldkoosoleku protokollile esitatud nõudeid on rikutud.
Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Antud juhul selgitab hageja, et protokollist ei nähtu, millistel asjaoludel ja põhjustel on päevakorra muutmine toimunud, seega on rikutud üldkoosolekule esitatud nõudeid. Seaduseandja on näinud ette, et üldkoosolek protokollitakse, märgitakse aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Antud juhul on 17.07.2016 üldkoosolek protokollitud (esitatud kirjalikult), protokollist nähtub aeg ja koht. Samuti nähtuvad päevakorrapunktid ning hääletuse tulemused. Nähtub ka kes koosolekut 10 2-16-14544 juhtis ja kes oli protokollija. Seega nimetatud nõuded on täidetud. Protokollist ei nähtu muid tähtsust omavaid asjaolusid. Puuduvad arutelud päevakorra punkti lisamise suhtes. Samas on kohus leidnud, et nimetatud päevakorrapunkti suhtes toimus hääletamine. Kohus möönab, et päevakorrapunkti lisamise suhtes arutelu protokollis ei nähtu, kuid samas arutelu märkimata jätmine ei too kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Koosoleku osalejatel oli võimalus hääletada päevakorra punkti lisamise poolt, mida on ka tehtud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuna 17.07.2015 üldkoosolek oli 2015. aastal toimunud koosoleku jätkukoosolek, ei pidanud liikmed uuesti pöörduma eraldi avaldusega üldkoosoleku kokkukutsumiseks juhatuse poole. Üldkoosoleku kokkukutsumise suhtes ei ole tõendatud, et oleks rikutud kokkukutsumise tähtaega, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Päevakorra punkti lisamise ja protokollimise suhtes leiab kohus, et tõendatud on, et koosolekul arutati päevakorra punkti lisamist, mille suhtes on ka 9/10 kohal viibinutest hääletanud. Protokollist päevakorra punkti lisamise arutelu välja jätmine aga ei too kaasa otsuse tühisust. Seega on 17.07.2016 üldkoosolek otsustusvõimeline ning selle kokku kutsumisel ei ole rikutud seadusega ettenähtud korda. Nimetatud koosolekul võeti vastu põhikirja muudatus, mistõttu kohus leiab, et 17.07.2016 vastuvõetud AÜ Jugla Aiad-2 põhikiri on kehtiv ning edaspidistel koosolekute kokkukutsumistel saab põhikirjast lähtuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 17.07.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole õigustühised ning 17.07.2016 vastu võetud otsused ei ole kehtetud. Kohtu hinnang 29.10.2016 toimunud üldkoosoleku suhtes Esmalt võtab kohus seisukoha, kas hageja 29.10.2016 üldkoosoleku otsuse vaidlustamine on aegunud.
lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. 29.10.2016 üldkoosoleku otsus võeti vastu 29.10.2016, sellest päevast hakkas kulgema ka aegumise tähtaeg. Kolm kuud sai täis 29. jaanuaril 2017. Kuna 29. jaanuar 2017 oli pühapäev, oli hagejal õigus esitada hagi kohtusse 30. jaanuaril 2017, mida hageja ka tegi. Seega ei ole nõue 29.10.2016 üldkoosoleku otsuse tühistuse tuvastamiseks aegunud. Järgmiseks võtab kohus seisukoha, kas hagejal oli õigus esitada hagi 29.10.2016 üldkoosoleku vaidlustamiseks. Vastavalt
§-le 24 lg 3 saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja väite kohaselt esitas ta protesti (I k. lk 67), mida protokollis ei kajastatud. Kohtuistungitel antud tunnistajate ütlustest selgus, et hageja teavitas enne koosoleku algust, et toimuv koosolek on seadusega vastuolus, kuna hageja on 17.07.2016 koosoleku otsuse vaidlustanud. Kinnitust on leid11 2-16-14544 nud ka, et hagejal ei lastud aiandusühistu liikmete poolt selgitada oma vastuväidet, kuna rahulolematus oli nii suur. Samas ei leidnud kinnitust, et hageja oleks oma vastuväiteid või pretensioone esitanud koosolekul kirjalikult. Kohus selgitab, et asjaolu, et üks üldkoosoleku otsus on vaidlustatud, ei saa olla määravaks, et vaidluse kestuse ajal ei võiks uuesti üldkoosolekut kokku kutsuda. Seega antud vastuväide koosoleku toimumise suhtes ei too kaasa otsuse tühistust. Kohus leiab, et, kuna hageja võttis isiklikult üldkoosolekust osa ning osales ka otsuste tegemisel, kui seadusega ettenähtud vastuväidet otsusele protokollida ei lasknud, siis puudub hagejal õigus hagiavalduse esitamiseks. Kui isegi võtta arvesse, et vastuväide oli esitatud ning tõesti protokollija seda tõesti ei protokollinud, leiab kohus, et 29.10.2016 üldkoosoleku otsus ei ole tühine. Hageja leiab, et kuna 22 liiget, kes esitasid 10.10.2016 juhatusele avalduse uue üldkoosoleku kokkukutsumiseks, ei ole seda esitanud 2011. aastal valitud juhatuse liikmetele, ei olnud õigust 2016, aastal üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Kohus selgitab, et ajal, kui 22 ühistu liiget esitasid (s.o 10.10.2016) (I k. lk 58-59, 68; II k. lk 36-38) avalduse juhtkonnale uue üldkoosoleku kokku kutsumiseks, näidates ära päevakorra punktid, oli äriregistri andmetel juhatuse liikmeteks A. V , A. D , R. K , S. L, S. P ja V. J . Põhikirja (vastu võetud 17.07.2016; I k. lk 44-46) p 5.2 kohaselt 1/10 ühistu liikmete nõudmisel kutsutakse kokku koosolek ning üldkoosolek on õiguspädev, kui sellest võtab osa 1/3 ühistu liikmetest. Äriregistri kande kohaselt oli 10.10.2016 seisuga (I k. lk 29,47) juhatuse liikmeteks A V –P , R K , A D , N Z , S L, A V ja V P . Hageja poolt esitatud kirjavahetusest registripidajaga (I k. lk 19-25) selgub, et kanded on tehtud 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus selgitab, et äriregistri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik ja kande otsustamiseks pädev isik. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena. Juhatuse liikme äriregistri kanne on deklaratiivne, mitte õigust loov. Äriregistri kanne kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks ühingu nimel tehinguid tegema. Seega ühistu 22 juhtkonna poole pöördunud liiget lähtusid äriregistris olevatest kannetest, mis ei ole seadusega vastuolus. Pöördunud isikute seisukoha kohaselt oligi äriregistri kande alusel olev juhatus õiguslikus mõistes kehtiv ning neil puuduski võimalus volituse lõppenud juhatuse liikmete poole pöörduda. Asjaolu, et hageja oli kahtluse alla seadnud 17.07.2016 üldkoosoleku otsuse õiguspärasuse, ei andnud ühistu liikmetele alust eeldada, et 17.07.2016 üldkoosolekul valitud juhatus ei ole legitiimne. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et 17.07.2016 üldkoosoleku otsus ei ole kehtetu, seega oli 17.07.2016 vastuvõetud põhikirja muudatus seaduspärane ning 10.10.2016 esitatud pöördumisel tuli sellest ka lähtuda. Põhikirja kohaselt tuli 1/10 liikmetel esitada juhatusele vastavasisuline pöördumine. Aiandusühistu Jugla Aiad-2 liikmeid on 180, seega 1/10 on 18 liiget. Pöördumise esitas 22 liiget, seega on põhikirjast tulenev nõue täidetud. 29.10.2016 üldkoosolek oli esmakordne, mitte korduv, seega tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teavitada 7 päeva (
Pooled ei ole vaidlustanud, et 29.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud etteteavitamise tähtaega. Seega loeb kohus, et teavitamiskohustus oli täidetud. 12 2-16-14544 Samuti puudub vaidlus päevakorra punktide suhtes. Seega loeb kohus, et päevakorra punktid oli liikmetele teatavaks tehtud seadusega ettenähtud korras. 29.10.2016 arutati kolme päevakorra punkti, kusjuures üheks oligi 17.07.2016 valitud juhatuse tagasikutsumine ning uue juhatuse valimine (I k. lk 60-61; II k. lk 7). Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et antud juhul ei ole tegemist õiguspäraste otsuste loomisega tulevikus, sest 17.07.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel ning 29.10.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisele ei ole rikutud seadusega ettenähtud korda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 29.10.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei ole õigustühised ning 29.10.2016 vastu võetud otsused ei ole kehtetud. Kohus jätab tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendid 2018 aasta üldkoosoleku suhtes (III k. lk 4249). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane kostja menetluskulude väljamõistmine, mistõttu jätab menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.