← Eesti

3-18-1975/6

Obsah (4)§ 108§ 152§ 104§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Ragne Piir 21. detsember 2018, Tallinn 3-18-1975 S.L.

) § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulude jätmist poolte enda kanda, leides, et korralduse kehtetuks tunnistamist ei tinginud kaebuse esitamine, vaid Riigikohtu erikogu 10.10.2018 määruses nr 2-17-12525 avaldatud seisukoht, milles Riigikohus selgitas maksunõude täitemenetluses aegumist. MTA kustutas 23.10.2018 aktiga nr 13-9/00205 kaebaja maksuvõla. MTA tunnistas 31.10.2018 otsusega nr 13-1/0492 vaidlusaluse korralduse kehtetuks. Riigikohtu 10.10.2018 kohtumääruse nr 2-17-12525 valguses aegus kaebaja suhtes täidetav maksunõue 01.01.

  1. Asjaolu, et korralduse kehtetuks tunnistamine ei ole tingitud kaebuse esitamisest, kinnitab ka see, et MTA jättis kaebaja vaide samale korraldusele rahuldamata ajal, mil Riigikohtu seisukoht ei olnud veel teada. 1
  2. S.L. vastas 07.12.2018, et on menetluse lõpetamisega nõus ja taotleb vastustajalt menetluskulu 873,60 euro väljamõistmist. Riigikohtu seisukoht ei saa olla sõltumatuks aluseks vastustaja 31.10.2018 otsusele. Vastustaja on 31.10.2018 otsuses korralduse tühistanud just sellele alusele tuginedes, millele kaebaja kaebuses tugines. Riigikohtu lahend saab olla üksnes täiendavaks ajendiks, mis kinnitab kaebuse põhjendatust. Riigikohtu lahend ei muutnud kuidagi kehtivat õigust, vaid üksnes ühe õigusnormi tõlgendust. Kõik isikud kannavad seaduse tõlgendamise muutumise riski. Kaebaja üritas kohtuvaidlust vältida samasisulise vaide esitamise teel, kuid vastustaja jättis selle rahuldamata. Kaebajale ei jäänud selles olukorras täiendavaid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, sest muidu oleks vaidlustatud korraldus jäänud kehtima. Olukorras, kus vastustaja on vaidemenetluses keeldunud kaebusega samadel asjaoludel esitatud vaiet rahuldamast, ei ole

§ 108

lg 6 kohase erandliku aluse esinemine võimalik ning menetluskulud tuleb selles sättes sisalduva üldregulatsiooni alusel jätta vastustaja kanda. Seega taotleb kaebaja kokku 873,60 euro hüvitamist. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Vastustaja tegi kaebuses nõutud toimingu ning tunnistas vaidlustatud korralduse kehtetuks. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Kuna kaebaja ei soovi menetlust jätkata, lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

5.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

17.10.2018 on tasutud riigilõiv 15 eurot, mis tuleb

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastada.

6.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 108

lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

  1. Vastustaja leiab, et kaebuses nõutud toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid Riigikohtu 10.10.2018 kohtumääruses nr 2-17-12525 avaldatud seisukohast, millest praegusel juhul järeldub, et kaebaja suhtes täidetav maksunõue aegus 01.01.
  2. Kaebaja on seisukohal, et ühe õigusnormi tõlgenduse muutus ei saa olla sõltumatuks aluseks vastustaja 31.10.2018 otsusele.
  3. Kohus lõpetas asja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

Tallinna Ringkonnakohus on 02.12.2013 määruses nr 3-11-2241 sellel alusel menetluse lõpetamisel menetluskulude jagamise kohta selgitanud järgmist: „Vastustaja vabaneb nende kulude kandmisest üksnes sellisel juhul, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Lähtuvalt Riigikohtu 24.11.2005 otsuse nr 3-3-1-55-05 p-s 7 sedastatust tuleb menetluskulude 2 jagamisel arvestada kaebuse eesmärki ja kohtumenetluse mõju selle eesmärgi saavutamisele. See seisukoht on kohaldatav ka

§ 108lg 6 rakendamisel.

Kaebaja kanda ei peaks jääma menetluskulud, kui kaebaja saavutab kaebuse eesmärgi – haldusakti tunnistatakse kehtetuks – ning haldusakt oleks kehtetuks tunnistatud ka juhul, kui kaebust poleks esitatud, ent kaebuse väited kattuvad vähemalt osaliselt haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjendustega. Vastupidi, vastustaja peaks vabanema kaebaja menetluskulude kandmisest, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise toovad kaasa asjaolud, mis ei olnud kaebuse esitamisega seotud, nt asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal. Enamasti saab menetluskulude jagamisel haldusakti kehtetuks tunnistamisel lähtuda seetõttu asjaolust, kas kehtetuks tunnistatud haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane või mitte“ (p 23). 9. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegu asjaolude muutumisega kohtumenetluse ajal. Kaebuse väited kattuvad sisuliselt haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjendustega ning kaebaja on saavutanud kaebuse eesmärgi. Väita ei saa, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks oli kohtusse pöördumine asjatu. Haldusakti vaidlustamata oleks see jäänud kehtima. Kohtu hinnangul ei ole seega menetluskulude vastustaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Eelnevat arvestades on

§ 108lg 6 alusel menetluskulude vastustaja kanda jätmine õiglane ja mõistlik.

  1. Kaebaja taotleb menetluskulu 873,60 euro väljamõistmist. Menetluskulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kaebuse eest tasutud õigusabi kulu 6-tunnise õigusteenuse eest ning riigilõivu eest ettemaksuarve alusel kokku 951 eurot, millest enam tasutud osa tuleb advokaadibürool menetluse lõppemise korral tagastada. Lisatud arvest nähtuvalt on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 130 eurot (+ käibemaks). Menetluskulu nimekirjast nähtuvalt on kaebajale osutatud õigusabi järgnevalt: 1) Maksu- ja Tolliameti 25.09.2018 vaideotsuse ja alusasjaolude analüüs. Kohtumine kliendiga asjaolude ja menetluslike võimaluste selgitamiseks – 1,2 h; 2) Kaebuse koostamine, edastamine kliendile, lõplik redaktsioon ja esitamine kohtule – 2,7 h; 3) Tutvumine kohtu kirjaga ning vastustaja 27.11.2018 seisukohaga, teabe edastamine kliendile koos selgitustega – 0,4 h; 4) Kirjaliku seisukoha koostamine ja esitamine kohtule vastustaja 27.11.2018 taotluse osas – 1,3 h. Kokku on seega õigusabi osutatud 5,6 tunni ulatuses ning võimalike hüvitatavate menetluskulude koosseis on 873,
  2. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja menetluskulu kogu ulatuses põhjendatuks pidada. Arvestades, et kaebuse esitamise ajaks oli teada Riigikohtu seisukoht, on mõnevõrra üle paisutatud kaebuse koostamisele ning vastustaja 27.11.2018 taotlusega tutvumisele ja selles osas kirjaliku seisukoha koostamisele kulunud aeg. Eelnevat arvestades peab kohus põhjendatud menetluskuluks 700 eurot (koos käibemaksuga), mis vastab umbes 4,5 tunnile õigusteenusele ning mis tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Riigikohtu halduskolleegiumi tõlgenduse kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 30; 19.12.2012 otsus nr 3-3-1-54-12, p 22; 15.11.2007 otsus nr 3-3-1-58-07, p 15). /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.