1-17-2964/50

1 Kriminaalasi nr 1-17-2964 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2964 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Vassilevski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu DENISS VASSILEVSKI, isikukood 38207173715, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 26.09.2016 ja lõpp 26.07.2020 Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu määratud korras RESOLUTSIOON Jätta DENISS VASSILEVSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 121,32 (ükssada kakskümmend üks eurot ja 32 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 20,22 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Deniss Vassilevski kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Deniss Vassilevskilt menetluskuluna kaitsjatasu 121,32 (ükssada kakskümmend üks eurot ja 32 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. 2 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700035013 ning selgitus: „Deniss Vassilevski, 1-17-2964, kaitsjatasu“. Kui kaitsjatasu ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Vassilevski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Deniss Vassilevski kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 16.05.2017 kohtuotsusega nr 1-172964 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Deniss Vassilevski tunnistati süüdi KarS § 25 lg 2, § 26 lg 1 - § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Deniss Vassilevskile liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.09.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korral. Kuritegude raskusaste on varieeruv. Varasemalt on isik kasutanud vägivalda ning teda on karistatud varguste, kelmuste, röövimiste ja väljapressimise eest. Käesoleva kuriteo puhul on tegemist narkootikumide käitlemisega. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav tunnistab oma süüd täielikult ja saab aru, et tema kuriteo tagajärjel on kannatanud teised narkootikume tarvitavad isikud. Alatest 01.09.2014 omandas kinnipeetav keevitaja kutset Viru Vanglas, kuid õpingud jäid lõpetamata, sest tekkis konflikt õpetajaga. 07.12.2017 läbis isik sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, 12.12.2017 Corrigo tugigrupi tegevused ja 09.03.2018 Viha juhtimise programmi. Kinnipeetav omandas A1 riigikeele taseme 10.03.2017 ja läbis riigikeele A2 taseme kursused 30.07.
4. Isik alustas 03.09.2018 abikoka eriala õpinguid. Kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana alates 17.04.2018 Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 8 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema ning ema abikaasa ja poolõega emale kuuluvas korteris aadressil xxxx. Peale vabanemist asub isik elama samale pinnale. Elukoht ei vasta elektroonilise valve tingimustele, sest elukohas elav ema abikaasa pole andnud allkirjastatud nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samas on elanikud suuliselt väljendanud, et on nõus isiku elama asumisega antud aadressile. Isikul on põhiharidus. Ta on lõpetanud xxxx koolis xxxx klassi. Nii xxxx kui ka xxxx on õppimine pooleli jäänud. Isik on huvitatud eriala omandamisest, samuti soovib edasi õppida riigikeelt. Vanglas on isik viibinud korduvalt ja on esinenud tööst keeldumisi. Enne praegust vangistust oli isik vabaduses lühikest aega, s.o 15.02.-26.09.
5. Sel perioodil töötas ta alguses ametlikult 4 kuud AS-s xxxx varustajana ja betoneerijana, kuid lahkus sealt seoses elukoha vahetusega. Peale seda hakkas isik tarvitama narkootikume ning umbes 2 kuud enne vangistust ei töötanud. Peamiselt 3 oli tegevuseta. Materiaalselt toetasid teda vanemad. Kuritegusid pani isik toime rahalise kasu saamise eesmärgil ja sõltuvuse tõttu. Toimetulekut mõjutas sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav viibis vabaduses väga lühikest aega ning seetõttu on majandusliku toimetuleku oskus minimaalne. Vanglasse on laekunud rahalisi nõudeid 7165,77 eurot ja nende nõuete tasumisest isik huvitatud ei ole. Vanglas viibides toetavad isikut majanduslikult vanemad ja mõned sõbrad. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub, kuid enda sõnul saaks ta tööd AS-s xxxx. Kinnipeetava lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema V V, ema abikaasa A D ja poolõde D D. Isa suri siis, kui kinnipeetav oli aastane. Kinnipeetav on vallaline ja enda sõnul on tal poeg (sündinud xxxx), kes ei ole tema nimele kirjutatud. Vangistuse jooksul on toimunud lähedastega kokkusaamisi ning suheldakse telefoni teel. Alates sellest ajast, kui isik hakkas tarvitama narkootikume, on esinenud lahkhelisid. Vaatamata sellele on ema nõus poega vaimselt toetama. Vanglas on isik viibinud vahelduva eduga alates 16 eluaastast. Suurem osa suhtlusringkonnast on kriminaalkorras karistatud isikud. Käesoleva kuriteo on isik toime pannud grupis, kuid ta ei ole teiste poolt mõjutatav, vaid pigem vastupidi. Käesoleva kuriteo puhul oli isik enda sõnul pigem korraldaja rollis. Karistusregistri andmetel on isikut väärteokorras karistatud AS § 70 alusel. Kinnipeetav väidab, et tarvitas alkoholi ainult kodus ja tähtpäevadel ning jõi lahjat alkoholi. Isik on toime pannud kuriteo, olles alkoholijoobes ja käitunud vägivaldselt. Enda sõnul omab motivatsiooni tegeleda sõltuvusprobleemiga ning soovib läbida võimalikud programmid. Vangla andmetel esineb isikul alkoholisõltuvus. Samuti on isik alkoholijoobes tekitanud endale tõsise kehavigastuse. Viimane alkoholi tarvitamine oli
6. aasta septembris. Ajavahemikul 03.07.2017 kuni 27.05.2018 paiknes isik sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Isik tarvitas fentanüüli iga päev süstimise teel. Meditsiiniosakonna andmetel on isik varem tarvitanud amfetamiini, heroiini, marihuaanat iga päev, viimane tarvitamine oli septembris
7. aastal. Enda sõnul hakkas narkootilisi aineid tarvitama juba 16-aastaselt süstimise teel. Tarvitas nii seltskonnas kui ka üksinda. Viimane kuritegu on narkootiliste ainete käitlemine, kus isik andis narkootilisi aineid edasi ning osa doose tarvitas ka ise ära. Kuriteod on sooritatud peamiselt narkojoobes. Vanglast vabanemisel oli kaine periood, millele järgnesid alati tarvitamised ning kuriteod ja vangistus. Vabaduses ei ole isik ravi saanud. NPALS alusel on isikut karistatud 3 korral, viimati augustis
8. aastal. Enda sõnul on motiveeritud tegelema sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetav mõistab, millised on narkootikumide tarvitamise tagajärjed, kuid jääb mulje, et ta pisendab probleemi tõsidust. Kinnipeetava sõnul, kui teda viimane kord kinni peeti, siis oli tal väga raske periood ja esines deliiriumi. 15.08.2016 tarvitas isik kriminaalhoolduse ajal amfetamiini ja rikkus sellega kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on krooniliselt haige ja on esinenud vaimse tervise probleeme. Isikul on pigem kõrge enesehinnang. Suhtlemisel on isik avatud, kuid ta võib käituda hetkeemotsioonist lähtuvalt agressiivselt, mida iseloomustab ka 27.05.2018 sündmus vanglas, kus ta sattus konflikti kaaskinnipeetavaga ja tegi tema suunas jalalöögi. Kaaskinnipeetava ründamise tõttu on isikul pooleliolev kriminaalmenetluse KarS § 121 lg 1 järgi ja tema suhtes oli kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Varem on isik korduvalt kasutanud vägivalda teiste suhtes. Isik elab põhimõtteliselt üks päev korraga. Kinnipeetaval puuduvad kindlad plaanid elus, kuna ta viibib pidevalt vanglas. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning suurem osa tema suhtlusringkonnast on samuti kriminaalkorras karistatud isikud. See näitab, et kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud. Ametnikega suhtlemisel on isik üldiselt viisakas ja salliv, kuid on esinenud allumatust. Isik on olnud kriminaalhooldusel 2 korral. Mõlemal korral võeti katseajal vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega. Kinnipeetava korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning käitumiskontrolli nõuete rikkumine iseloomustavad tema tegelikku suhtumist ühiskonda ja näitavad, et ta kaldub oma vigu 4 kordama ega arvesta oma käitumise tagajärgedega. Kinnipeetava puhul seisneb oht võimalikus vägivalla kasutamises, väljapressimises, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem sõltuvusainete mõju alla viibides ning hetkedel, kui isikul esineb materiaalseid raskusi. Samuti kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ja jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Arvestades Deniss Vassilevski ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla tema tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Deniss Vassilevski tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 26.07.2020 ning määrata Deniss Vassilevskile katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks määrata 6 kuud alates seadmete paigaldamisest. Deniss Vassilevski kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on sellest teadlik, et elukohas, kuhu ta soovib vabaneda, ei ole üks täisealistest isikutest oma kirjalikku nõusolekut andnud, kuna see isik oli tööl, kui käidi kodukülastusel ja ametnik pidi talle saatma paberi, et ta saaks selle elektrooniliselt allkirjastada, aga seda ei tehtud. Talle öeldi, et peaasi, et on ema ja õe nõusolek. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta on kindel, et saab tööd samas firmas, kus enne töötas. Seal töötab ka tema isa. Tegemist on xxxx OÜ-ga, mis tegeleb betooni ja metalliga. Tema tööks oleks metallkonstruktsioonide kokkupanek. Isal oli juttu direktoriga, et kui ta vabaneb, saab ta sinna tööle, kuna tal on töökogemus ja ta oskab jooniseid lugeda. Tema probleemid on seotud peamiselt narkootikumidega ning seetõttu läbis ta vabatahtlikult rehabilitatsiooni ja kõik programmid. Tema pereks on ema ja noorem õde. Poja ema on üksikemana kirjas, aga nad käivad tema juures. Kontaktisiku sõnul kriminaalmenetlus kaaskinnipeetava ründamise osas lõpetati. Endised halvad sõbrad on kõik surnud, see on teda samuti mõtlema pannud seoses narkootikumide tarvitamisega. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Deniss Vassilevski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Deniss Vassilevski ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu märkis, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korda, kogu tema minevik oli vanglas. Enne vanglat elatud elu on seotud alkoholi ja narkootikumidega. Kõik see, mis jäi minevikku, seda enam muuta ei saa, kuid saab anda minevikule hinnanguid ja vaadata tulevikku. Kinnipeetav on oma käitumise hukka mõistnud ning teinud kõik selleks, et tulevik oleks positiivne. Ta on andnud endast maksimumi individuaalse täitmiskava läbimisel, ta töötab vanglas, ta on läbinud sotsiaalprogrammid. Vabanemisel on tal olemas elukoht, teda ootavad lähedased. Tal on olemas ka töökoht. Iseloomustuses on mainitud pooleliolevat kriminaalmenetlust, kuid kinnipeetava sõnul on see asi lõpetatud. Vangla ei toeta kinnipeetava enne tähtaega vabastamist, samuti ei toeta vabanemist prokurör. Kuna kinnipeetav on palunud viimase šansi andmist talle ja on vanglas olles kõik selle nimel teinud, siis palus kaitsja kohtul kaaluda tema vabastamist. 5 KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Deniss Vassilevski ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei vasta elukoht aadressil xxxx elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, sest elukohas elava kinnipeetava ema V V abikaasa A D pole andnud oma kirjalikku nõusolekut elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks antud elukohas. Seega ei ole täidetud elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalne eeldus, kuna elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kinnipeetaval on 5 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta samuti mitmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on narkootiliste ainete käitlemine, mille toimepanemist on soodustanud sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, millest järeldub, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, mis omakorda seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ning seega kindel igakuine sissetulek, mis aitaks tal majanduslikult iseseisvalt toime tulla. Enne vangistust oli kinnipeetav samuti tegevuseta. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt tasumata nõudeid üle 7000 euro, mille tasumisest ta huvitatud ei ole. Kuivõrd kinnipeetav on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil, on garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku puudumine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Suurem osa kinnipeetava suhtlusringkonnast on kriminaalse taustaga, kuritegusid on ta toime pannud grupis. Samuti on isikul diagnoositud nii alkoholi- kui ka narkosõltuvus. Enda sõnul mõistab isik sõltuvusainete tarvitamise tagajärgi ning soovib tegeleda sõltuvusprobleemiga. Arvestades isiku pikka sõltuvusainete tarvitamise aega, samuti asjaolu, et kuriteod on toime pandud sõltuvuse tõttu ning ta ei ole siiani suutnud sõltuvusainete tarvitamisest loobuda, puudub kohtul kindlus selles, et kinnipeetav suudab vabanemisel sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Vägivaldsed kuriteod on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes olles. Kinnipeetav on 2 korral määratud kriminaalhooldusele, kuid mõlemal korral pannud katseajal toime uue kuriteo, samuti on ta kriminaalhooldusel olles rikkunud narkootiliste ainete tarvitamise keeldu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud selles, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kuigi positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Viha juhtimine ja tugigrupi Corrigo tegevused, paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, omandanud riigikeele A1 taseme ja läbinud riigikeele A2 taseme kursused, alustanud abikoka eriala õpinguid ning töötab vangla majandustöödel koristajana, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt 6 iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 121,32 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 121,32 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
10. Jätta Viru Maakohtu
11. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
12. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaat Matti Reinsalule süüdimõistetu Deniss Vassilevskile määratud korras kaitse teostamise eest.
13. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Deniss Vassilevski kanda. 07.11.2018 kohtumäärus 1-17-2964 jõustus 28.12.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ KaiRosar Referent