Obsah (8)

§ 475§ 477§ 238§ 173§ 172§ 175§ 174§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2018.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-1223 Tsiviilasi A A kaebus

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2. Kohtutäitur on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et kohtutoimikus ei ole korrektset volikirja A A esindamiseks ja Anel Al puuduvad volitused A A esindamiseks kohtus. Kohus on avaldaja tähelepanu sellele juhtinud, mille järgselt esitas avaldaja enda algse kaebuse täituri tegevusele kohtule uuesti 20.03.2017 enda poolt isiklikult allkirjastatuna.
3. Kohtutäitur Kaire Põlts on viidanud sellele, et tema hinnangul tuleks menetlusse kaasata ka kohtutäitur Urmas Tärno või nõuda temalt välja täiteasjade toimikud. Kohus on seda teinud koheselt peale asja menetlusse võtmist, kuid vastavaid tõendeid U. Tärno kohtule ei esitanud, toimikuid ei väljastanud ja kaebusele sisuliselt ei vastanud. Kohus on püüdnud saada kohtutäitur Tärnoga korduvalt kontakti, kuid tulemusteta.

§ 238

lg 3 p-s 2 on 3 sätestatud, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest kui tõend ei ole kättesaadav, eelkõige kui teada ei ole tunnistaja andmed või dokumendi asukoht, samuti kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. Käesoleval juhul on täitetoimikuga ja/või kohtutäitur Tärno selgituste saamine olnud seotud raskustega. Eeltoodud põhjusel on oluliselt pikenenud ka vaidluse sisuline lahendamine. Kohtu hinnangul on võimalik vaidlus lahendada U. Tärno osavõtu ja sisuliste seisukohtadeta.

1. Avaldaja on kohtule väitnud, et vaatamata korduvatele pöördumistele, ei ole kohtutäitur lahendanud avaldaja poolt kohtueelselt esitatud kaebust. Kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13;
4. oktoobri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9). Avaldaja on esitanud kohtule kohtueelses menetluses esitatud kaebuse ning veenvalt põhistanud kohtueelse menetlusega seonduvat. Endine kohtutäitur Urmas Tärno ei ole kohtule enda seisukohti esitanud ega sellega seoses ka ümber lükanud avaldaja väidet, mille kohaselt on avaldaja pöördunud kaebusega kohtutäituri poole, kuid kohtutäitur on jätnud kaebusele sisulise hinnangu andmata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks ning avaldaja kaebus tuleb kohtumenetluse raames sisuliselt läbi vaadata.
6. Avaldaja on seisukohal, et kuivõrd trahvi täitmine oli aegunud, puudus kohtutäituril alus aegunud ja rahuldamata jäänud trahvi osalt kohtutäituri põhitasu nõudmiseks ning kohtutäitur võis jätkata täitemenetlust menetluse alustamise tasu ja täitekulude sissenõudmiseks.
7. Kohus selgitab, et kohtutäituri tasu otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus on täitedokumendid TMS § 2 lg 1 p 16 mõttes. Vastavalt TsÜS § 157 lg 1 on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kohus juhib tähelepanu, et tulenevalt Riigikohtu 02.11.2011.a. kohtumäärusest asjas nr. 3-2-1-79-11 on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahaliste karistuste täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud.
8. TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. Sama paragrahvi
9. lõike kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. KTS § 29 lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 1 kohaselt maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt tasub täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. 4
10. Riigikohus on 13.10.2009.a otsuses nr 3-2-1-88-09 käsitlenud küsimust, kas kohtutäituril on õigus saada täismääras põhitasu olukorras, mil täitemenetluse tulemusel rahalist nõuet üldse mingis ulatuses ei täidetud, nt sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule ilma kohtutäituri otsese tegevuseta või nt juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmist puudutavat regulatsiooni 01.01.2010.a redaktsiooniga ei muudetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et enne 01.01.2010.a kehtinud kohtutäituri seaduse § 23 lg-le 3 vastab kehtivas seaduses § 32 lg 5 ning sätted on sisult ja sõnastuselt analoogsed. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas, kus nõue kuulus kohtutäituri poolt aegumise tõttu lõpetamisele, kuid nõuet ei ole täies ulatuses täidetud, saab kohtutäituri põhitasu võtmise kohta kohaldada Riigikohtu ülalviidatud otsuses märgitut. Riigikohus on leidnud, et kohtutäituri tasu saab nõuda proportsionaalselt teostatud toimingute mahuga.
11. Kohtutäituri tasu suurus on seaduses sätestatud ja selle eesmärk on kohtutäituri ja tema büroo igapäevase töö hüvitamine ning kohtutäituri büroo majandamine, sh kõikide menetlusega seotud tegevuste tegemine. Kohus märgib, et iga täituri toimingut ei saa eraldiseisvalt rahaliselt hinnata. Täitekulud ei koosne ainult iga konkreetse ametitoimingu tegemise eest saadavast tasust, mida tuleb eraldi dokumenteerida ja esitada kuludokumendid. Vastavalt Riigikohtu 13.08.2009.a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 (p 14) ja 16.09.2015.a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-77-15 (p 28) saab vaidlustada täitekulusid erandlikult hagimenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, seda eelkõige juhul, kui tasu on määratud diskretsiooniotsusega. Kohus selgitab, et kohtutäituri tasu vähendamine KTS § 32 lg 5 tähenduses on kohtutäituri diskretsiooniotsus, millele ei saa õiguslikku hinnangut anda käesoleva tsiviilasja raames. Juhul kui avaldaja leiab, et kohtutäitur ei ole nõudnud tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga, on kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
12. Kohus on seisukohal, et rahuldada ei saa ka võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja üle kantud rahasumma – sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel, välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on täidetud.
13. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus (kaebus) ei kuulu rahuldamisele. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 21.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäituri võimalikud 5 õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda.

22.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohtu menetluses puudutatud isik I ega puudutatud isik II esitanud kohtule avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kuivõrd menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust, määrab kohus puudutatud isikute maakohtu menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 6