← Eesti

1-18-6729/13

Obsah (8)§ 238§ 126§ 180§ 175§ 313§ 319§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2018 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-6729 (kohtueelses menetluses 18230100691) Kohtukoosseis kohtun

§ 238lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. A Martšuk süüdi tunnistada Kar

S § 118 lg 1 p 7 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda A Martšuki poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada A Martšuki karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 11.05.2018.a.
  2. A Martšuki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Asitõendid:  mobiiltelefon Nokia Dual sim (sinist värvi esipaneeli ja musta värvi tagumise korpusega, IMEI-koodid x jax), mobiiltelefon Nokia (musta värvi), mobiiltelefon Nokia Dual sim (musta värvi, IMEI-koodid x ja x), musta värvi kingad ja sinist värvi jope, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite laos (Rahumäe tee 6/1, Tallinn),

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada A Martšukile kohtuotsuse jõustumisel;  musta värvi rahakott, milles senditaskus 3 kopikat, erinevad paberid, Swedbank deebetkaart V L nimele, Olympic Bonus kaart, pastapliiats, pabernoa tera, ühiskaart, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite laos (Rahumäe tee 6/1, Tallinn), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  A Martšuki musta värvi T-särk Azzurri ja sinist värvi teksapüksid Cipo Baxx, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite laos (Rahumäe tee 6/1, Tallinn),

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada A Martšukile kohtuotsuse jõustumisel;  kiuproovid jopelt 3-l teibil, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite laos (Rahumäe tee 6/1, Tallinn), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  26,5 mm valgustus-, signaal- ja imitatsioonipadrunite laskeseadeldis, mis jäetud EKEIsse vastutavale hoiule EKEI relvakogu täiendamiseks,

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta EKEI-sse;  kannatanu A Di haiglast antud isiklikud esemed jope Armani, teksapüksid NXT/GEN, T-särk Radossactive, aluspüksid Blanck Temple, sokid (2 tk), spordijalanõud Nikefree, sigaretipakk Phillip Morris koos sigarettidega, tikutops tikkudega, kett, 1x1 sent ja 1x2 senti,

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Z D kohtuotsuse jõustumisel.

6. A Martšukilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 600.00 eurot; 

§ 175

lg 1 p 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulu 257.00 eurot; 

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisikulu 1881.00 eurot; 

§ 175

lg 1 p 3 alusel tulirelva ekspertiisikulu 420.00 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1250.00 eurot.

7. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulud summas 4408 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 367.33 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 367.37 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700045280 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-18-6729“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjault 2 seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjault 15 päeva jooksul alates otsuse avault teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 25.10.2018.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 25.10.
  2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
  3. Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A Martšuki selles, et tema, viibides 08.05.2018 kella 13.48 paiku x asuva maja kõrval tänaval, lõi A Dit kahel korral tugevalt kõva esemega vastu pead. Saadud löökide tagajärjel kukkus A D maha, lõi ära kuklapiirkonna ja kaotas teadvuse, misjärel A Martšuk tassis kannatanu õla peal x asuva maja ette. A D suri saadud vigastustesse haiglas 09.05.2018 kell 20.
  4. Surma põhjustas peaaju põrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, ajukelmetealused verevalumid, koljupõhimiku/kuklaluu murd. Seega pani A Martšuk oma tahtliku tegevusega toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma.
  5. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine A Martšuki poolt on tõendamist leidnud. KarS § 118 lg 1 p 7 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud surm. Koosseisu objektiivne külg seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele KarS § 118 lg 1 punktides loetletud tunnusele. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, ei ole tähtis, sest tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Oluline on, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse.1 Surma põhjuse tuvastamise seaduse (SPTS) § 3 kohaselt loetakse surm saabunuks, kui vastavalt arstiteaduse nüüdisaegsele tasemele on tuvastatud: 1) peaaju kõigi funktsioonide täielik ja pöördumatu lakkamine või 2) vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine. Kehtiv õigus määratleb surmana ajusurma, mis saabub 10-15 minutit pärast südame J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötaud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, lk 373 1 3 seiskumist ning millest alates ei ole inimese teadliku elu taastamine enam võima.2 Koosseisu subjektiine külg eeldab tahtlust tekitada raske tervisekahjustus (minimaalseimal kujul kaudne tahtlus) ning koosseisu tagajärjena surma põhjustamist ettevaatamatusest. See tähendab, et KarS § 118 lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma kui enamohtliku tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121) vastav tagajärg.3 Kohtuotsuse tegemisel toob kohus esmalt kokkuvõtlikult välja kriminaalmenetluse käigus mitmete tunnistajate ja kannatanu ema poolt antud ütlused. Kannatanu Z Da, kes on ohver A Di ema, ütluste kohaselt elas poeg A. D koos temaga x. Süüdistatav on nende naaber ja elab toas nr x. Süüdistatav A. Martšuk ja A. D on omavahel tuttavad. Kannatanule ei ole süüdistatavast jäänud head muljet, sest kui süüdistatav oli narkootikume tarvitanud, jalutas ta pool ööd koridoris ringi ja karjus või vedeles kuskil koridoris. Kannatanu ütluste kohaselt oli narkomaan ka tema poeg A, kes alustas tarvitamist 16 aastaselt, seega kokku tarvitas umbes 20 aastat. A oli kainena rahulik ja viisakas, aga kui ta narkootikume oli tarvitanud, siis muutus ta ägedaks ja karjus. Kannatanu teab, et A ja A suhtlesid omavahel ning tarvitasid koos alkoholi ja narkootikume. 08.05.2018 läks A hommikul metadooni järgi, mida ta käis joomas igal hommikul, kuna ta üritas narkootikumidest vabaneda. Pärast seda kui A 08.05.2018 hommikul kodust lahkus, ta enam koju ei tulnudki. Kannatanu ütluste kohaselt tuli lõuna ajal A ja koputas uksele. A sisenes korterisse ja rääkis midagi, kuid kannatanu ei mäleta mida ning ta isegi ei saanud aru, miks A korterisse tuli. Kannatanu ei märganud, et A oleks midagi korterist võtnud. Kannatanu sõnade kohaselt ei saanud A ja A omavahel väga hästi läbi. Nad süüdistasid koguaeg teineteist milleski ning nendevahelised suhted oli keerulised. Kui A öösel koju ei tulnud, hakkas kannatanu muretsema. Järgmisel päeval tuli kannatanu poeg S G ja ütles, et kas kannatanu teab, et A on haiglas ja sureb varsti ära. Kuskil kahe tunni pärast S ütleski, et A on surnud. Hiljem nägi kannatanu koridori peal Ad ja ütles talle, et A on surnud. Ütluste kohaselt lõi A selle peale käega ja ütles, et ahh, ta on nii või naa narkomaan. Al ei olnud eriti kahju, et A on surnud ja ta käitus ükskõikselt. Kannatanule ütles veel tema poeg S haiglast saadud info, mille kohaselt oli A kukkunud, pea ära löönud ja palju verd kaotanud. Kannatanu arvas koos pojaga, et A kukkus ise (I kd tl 14-17). Tunnistaja B Zi 15.05.2018 ütluste kohaselt nägi ta 08.05.2018 jalgrattaga sõites, kuidas x maja lähistel prügikastide juures seisavad A. Martšuk ja A ning vaidlevad. Al oli seljas sinist värvi sportlik jope ja jalas sinist värvi teksapüksid. Tunnistaja tunnistab, et ta võis olla narkootikume tarvitanud enne seda, tal olid jääknähud, kuid ta tundis kindlasti Ai ja A ära. Ütluste kohaselt oli Ai ja A vahel mingi klaarimine. A ütles, et A oli ära varastanud korterivõtme. A oli väga vihane ja A oli rahulik. Tunnistajale jäi mulje, et A ja A on narkojoobes. Tunnistaja märkas ka, et A käes oli toru, millel oli otsas musta värvi asi. See oli nagu teleskoopnui ca 50 cm pikkune. A ropendas Ai pihta ja hoidis samal ajal käes olevat asja allalastuna enda keha kõrval. Seejärel tunnistaja sõitis edasi ja kui ta vaatas tagasi, siis nägi, et A käsi liikus selle toruga tahapoole ning kuidas A kukkus asfalttee peale seljaga ja tema pea põrkas kaks korda vastu asfalti. Tunnistaja lööki ei näinud, kuid kuna A käsi liikus selle toruga, siis sai ta aru, et A lõi sellega Ait. Pärast seda üritas A Ait liigutada ning tunnistaja märkas, et A oli kohe teadvuse kaotanud. Tunnistaja sõnade kohaselt palus A, et tunnistaja aks tal Ai tema koju kanda. Tunnistaja keeldus. Siis tuli meesterahvas, kes kõndis koos tüdrukuga ja A palus tema abi, kes aski tal Ai tema õla peale tõsta. A rippus A õla peal teadvuseta. Siis märkas tunnistaja, et Ai rahakott J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötaud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, lk 360 3 RKKKo 3-1-1-46-15 p 10.
  6. 2 4 kukkus maha ja ta võttis selle ülesse. A ütles tunnistajale, et see on Ai rahakott ja küsis, kas seal raha on sees. Tunnistaja keeldus rahakoti sisse vaatamast. Järgnevalt nägi tunnistaja, kuidas A tassis Ai x maja juurde (laste mänguväljaku juurde), kus on kaks poolrõnga kujulist liiklusmärgi alust, et autod seal ei sõidaks ning pani Ai maha seljaga selle autotõkke peale. Tunnistaja sõnul asetas A kannatanu sinna tavaliselt maha ning ta ei näinud, et kannatanu oleks pea ära löönud. Siis märkas tunnistaja Ail kuklapiirkonnas verd. Ai rahakoti andis tunnistaja A kätte. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas A Ait sahmima, et ta üles ärkaks ja Ai pea käis edasi ja tagasi ning ta sikutas teda kehast. Seejärel hakkas A Ait läbi kobama ja tema taskutest asju otsima. Tunnistaja arvates otsis A taskuid läbi seetõttu, et ta on narkomaan ja tal on jumala savi ning ta tahtis raha leida. Kuna A jõi kogu aeg, siis ta pidi selleks kuskilt raha saama ja seega A võis raha otsida. Tunnistaja sõnul olid Al rahaprobleemid ja tal oli suur rahavajadus. Lõpuks tuli kohale politseipatrull ja tunnistaja viidi minema. Tunnistaja ei tea, kuhu A pani selle metalltoru, millega ta Ait lõi (I kd tl 24-27). Tunnistaja B Zi 06.06.2018 ütluste kohaselt A helistas talle ja palus, et tunnistaja aks Ai nimelist meesterahvast maast üles tõsta. Kõne oli pärast seda kui tunnistaja nägi Ad Ai juures. Tunnistaja keeldus Ale appi minemast, kuid läks hiljem ikkagi jalgrattaga sinna ning nägi, et A tassib Ait. Ütluste järgi ei rääkinud tunnistaja telefonikõnest varem, sest ta ei pidanud seda oluliseks. Lisaks täiendas tunnistaja oma ütlusi sellega, et nägi sama päeva hommikul Ad tema juurde aadressile L narkootikume ostma minnes. Al oli tegemist, sest ta läks Ait otsima. Tunnistaja ütluste kohaselt oli A agressiivselt meelestatud, vihase olemisega ning rääkis mingi võtme kättesaamisest. Edasi juhtus see, millest tunnistaja rääkis eelmistes ütlustes (I kd tl 54-57). Tunnistaja A N ütluste kohaselt oli ta 08.05.2018 kella 13:30-14:00 paiku kodus köögis, kui nägi aknast kahte noormeest, kes seisid L maja paremal pool kõrval. Noormehed seletasid midagi ja siis üks noormees, kellel oli seljas elektrisinist värvi jope (seisis tunnistaja suunas seljaga), lõi mingi pikema asjaga (tumedat värvi, nagu toigas) teist noormeest kaks korda vastu pead. Ütluste kohaselt lajatas noormees ühe löögi ühelt poolt ja teise löögi teiselt poolt ning tunnistaja arvates oli see asi millega noormees lõi noormehe paremas käes. Tunnistaja sõnul olid need löögid väga tugevad, kuna selle noormehe pea, keda ta lõi, jõnksatas ning teise löögiga kukkus noormees pikali maha. Tunnistaja ei näinud, kas noormees kukkus selili või näoga vastu maad ning kas noormees lõi teda veel, sest prügikastid ja puu jäid ette. Tunnistaja ei oska kirjeldada noormeest, keda löödi, sest kõik käis nii kiiresti, kuid lööja puhul jäi tunnistajale silma just jope värvus. Seejärel nägi tunnistaja, kuidas sinise jopega noormees helistas kuhugile, kõne ei olnud pikk. Tunnistaja mõtles, et noormees võis kiirabisse helistada. Järgnevalt nägi tunnistaja, kuidas L maja eest läks mööda 4-liikmeline seltskond. Sinise jopega noormees jooksis neile järele ja rääkis midagi, mispeale tuli üks noormees sinise jopega noormehega kaasa lamava noormehe juurde ja tõstis selle lamava noormehe sinise jopega noormehe õlale. Noormehe pea rippus alla selja peale ja sinise jopega noormees hoidis tema jalgadest kinni. Tunnistaja ütluste kohaselt oli noormees nagu jahukott õla peal, pea rippus taga ja ta ei liigutanud. Tunnistaja sai aru, et noormees ei ole teadvusel. Seejärel nägi tunnistaja, kuidas sinise jopega noormees jalutas otse L tänavalt Sõle tänava suunas, üle Randla tänava ja suundus vasakule esimese Staliniaegse maja juurde (maja numbrit öelda ei oska, vist L või ). Sinise jopega noormees kõndis väga sirgelt, ei tuigerdanud ja liikus suhteliselt kiiresti. Järgnevalt saabusid politseiauto ja kiirabiauto. Ütluste kohaselt jooksis tunnistaja seejärel välja, et vaadata kas sündmuskohal on toigas maas, kuid ta ei leidnud seda. Tunnistaja sõnul märkas ta L maja kõrval maas värsket vereloiku (diameetriga 15 cm). Ütluste kohaselt helistas tunnistaja kohe politseisse, kui sai aru, et sinise jopega noormees hakkab maas lamavat noormeest liigutama. Lisaks kinnitab tunnistaja, et need kaks lööki, mis sinise jopega noormees tegi, olid väga väga tugevad ja vastu pead. Noormees, keda löödi, kukkus sinna lihtsalt maha ja pärast neid lööke see noomees enam püsti ei tõusnud. Kuna noormees kukkus prügikastide taha, siis ei näinud 5 tunnistaja, kas noormees alguses liigutas. Kuid kui sinise jopega noormees sai teise noormehe abiga maha kukkunud noormehe enda õlale, siis nägi tunnistaja kindlasti, kuidas jalutamise ajal noormees lihtsalt rippus õla peal ja mingit vastupanu ei osutanud (I kd tl 28-30). Tunnistaja M V, kes oli 08.05.2018 välijuhina tööl Kesklinna politseijaoskonnas koos politseipraktikant M I’ga, sai kella 13:48 paiku aadressile Tallinn, L väljakutse, mille kohaselt kaks meest kaklevad (ühel seljas sinist värvi jope). Liginedes Pelguranna tänava poolt L tänavale märkas tunnistaja L maja juures kahe poolkera kujulise kivi vahel meesterahvast, kes oli selili maas ja tema pea oli ühe kivi peal. Isiku juures kükitas meesterahvas, kellel oli seljas sinist värvi jope ning tema kõrval seisis teine meesterahvas, kellel olid seljas tumedat värvi riided ja peas nokamüts. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu pikali maas ja teadvuseta, hingas aeglaselt, vahepeal korises ning tal olid käed laiali ja jalad olid tagumiku all. Politseipraktikant M I hakkas tegelema isikute kontrollimisega ning tuvastas, et sinise jopega meesterahvas on A. Martšuk ja tema kõrval seisev noormees on B. Z. Tunnistaja keeras samal ajal kannatanu parempoolse külje peale, tõmbas jalad tagumiku alt ära ja märkas, et isikul on vasakul pool kõrvast natukene üleval pool peas marrastus ca 1 cm läbimõõduga. Tunnistaja sõnul tuli isikul suust tugevat alkoholilõhna, isik hingas aeglaselt ja raskelt (korises) ning tunnistaja kogemuse põhjal arvas ta, et tegemist võib olla narkootilise aine tarvitamise üledoosiga. Kui tunnistaja küsis kannatanu narkootikumide tarvitamise kohta, vastas A. Martšuk, et kannatanu tarvitab alkoholi ja metadooni. Tunnistaja sõnul olid A ja B väga vaiksed, A oli üleni higine ja märg ning tal olid näo peal higipiisad. Kui tunnistaja küsis, et kuidas see lamav isik sinna sattus, siis A seletas, et ta tassis ta sinna kuna nad olid koos viina tarvitanud ja tuttav oli joobes. Seejärel märkas tunnistaja maas musta värvi rahakotti ja võtmekimpu. Kui tunnistaja küsis, miks need seal on, siis vastas A, et ta otsis kiirabi jaoks dokumenti. Tunnistajale tundusid isikud kahtlase olemisega, sest nad ei olnud politseiga suhtlemisaltid. A küsis tunnistaja käest mitu korda, kas kiirabi tuleb. Kuna A oli murelik ja käitus kahtlustavalt, tekkis tunnistajal tunne, et midagi võib viltu olla. Seejärel tuli kiirabi kohale ja kiirabitöötaja märkas isiku ülevaatusel, et isikul on kukla peal muhk. Kiirabitöötajad andsid isikule ravimeid, isik ei olnud kontaktivõimeline, kuid hakkas valu tundma ja natukene liigutama. Kiirabitöötajad tõstsid isiku istukile, mille peale hakkas isikul ninast verd tulema. Isik ei olnud ikka kontaktne, reageeris vaid valule, mistõttu otsustas kiirabi ta toimetada LääneTallinna keskhaigla EMO-sse. Tunnistaja võttis maast rahakotti ja tuvastas elamisloa alusel, et tegemist on A. D’ga. A küsis, kuhu haiglasse A viiakse ning lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja järeldas kogu informatsiooni põhjal, mis temani jõudis, et tegemist võis olla narkootikumide üledoosiga ning isik võis ise kukkuda. 09.05.2018 kella 16:53 paiku sai tunnistaja info, et A. D on raskes seisundis suremas. Tunnistajale öeldi, et isikul on koljuluumurd ja ajusisesed vigastused. Tunnistaja vestles seejärel PERH EMO
  7. intensiivarsti T V kelle sõnul võis tegemist olla peksmise või kukkumisega (I kd tl 32-34). Tunnistaja E S ütluste kohaselt kõndis ta 08.05.2018 kella 13:00-14:00 paiku Tallinnas Randla tänaval koos koera ja lapsega, kui märkas Randla ja L tänava ristis, et L maja sunnas jalutab üks turskema kehaehitusega meesterahvas, kellel oli seljas erksinist värvi jope (soontega sulejope) ja tema kõrval sõitis keegi rattaga (tumedat värvi dressipluusi ja nokamütsiga). Sinist värvi jopega meesterahvas kandis õla peal teist meesterahvast, kes oli reageerimisvõimetu ja tundus umbjoobes või narkojoobes. Isiku jalad olid sinise jopega noormehe kõhu piirkonnas ja pea oli selja peal (nägu selja suunas). Tunnistaja ei näinud mingeid vigastusi, sest nad olid temast kaugel. Sinise jopega mees tassis meesterahva L maja juurde. Seejärel kuulis tunnistaja, kuidas sinise jopega meesterahvas hõikas vene keeles mingi nime ning tagasi vaadates märkas, et õlal olnud meesterahvas on seljaga maas oleva kivi peal. Meesterahvas oli loid, ei reageerinud ning sinise jopega meesterahvas kükitas tema ligidal. Tunnistaja sai aru, et olukord on halb. Tunnistaja sõnul üritas sinise jopega meesterahvas teda üles ajada, rääkis temaga ja lõi õrnalt 6 lahtise käega vastu põske nagu tahaks üles ajada. Tunnistaja nägi ka, kuidas sinise jopega meesterahvas võttis maas lamaval meesterahval jope hõlmadest kinni ja pani käe jope taskusse. Tunnistajale tundus, et sinise jopega meesterahvas otsib midagi, sest ta vaatas jope taskuid. Siis tuli politsei. Ütluste kohaselt oli jalgrattaga meesterahvas terve see aeg eemal ning tema lamava meesterahva juures ei olnud. Tunnistaja jalutas seejärel edasi ja ca 20-25 minuti pärast tagasi tulles oli kohal ka kiirabi (I kd tl 39-41). Tunnistaja I J 30.05.2018 ütluste kohaselt as ta enda sõbrannal A kolida ning jalutas koos A ja tema isaga T 14 suunas, kui jõudis L 25 maja juurde, kus nägi tuttav Ad. Ütluste järgi karjus A tunnistaja nime ja hõikas tunnistajat enda juurde. Tunnistaja märkas, et A juures maas on A selja peal pikali ja koriseb. Tunnistaja sõnul on A narkomaan, keda ta tunneb ca viis aastat ning tema elukohta, perekonnanime ja tegelikku nime ta öelda ei oska. A ütles tunnistajale, et ta aks Aut tõsta. Tunnistaja sõnul oli A ärevil olekus ja natukene paanikas. Tunnistaja arvas alguses, et Aul on üledoos ja mõtles, et ta tuleb külili panna. Kui tunnistaja hakkas seda tegema, siis märkas ta Au pea piirkonnas (pealael) verd. Tunnistaja as Au tõsta A õlale, A tõstis jalgadest ja tunnistaja kergitas Au kaenla alt üles ning tõstis Au Ale üle õla. Au pea jäi näoga A selja peale ja jalad jäid ettepoole. Ütluste kohaselt ei reageerinud ega liigutanud A terve see aeg ning kuulda oli ainult korinat. A ütles tunnistajale, et vot sellised asjad juhtuvad võlgnikega, kes on võlgu. Tunnistaja sõnul vihjas A sellega, et tunnistaja on talle võlgu. Tunnistaja ei tea, kuhu A Au viis ning mis A ja Au vahel juhtus, kuid ta nägi, et Au pea oli verine. Tunnistaja mingit kaklust A ja Au vahel ei näinud. Kui tunnistaja läks A juurde, siis oli A tema juures pikali maas asfalttee peal. Tunnistaja sõnul jäid pärast Au ülestõstmist asfaltteele L , Tallinn maja lähistele ka vähesed verejäljed (I kd tl 43-46). Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab, et tunnistaja I J tundis talle esitatud fotodelt ära A. Martšuki kui oma tuttava, keda ta tunneb 5 aastat ja kes elab L 20 ning kelle kohta ta andis 30.05.2018 tunnistajana ütlusi (I kd tl 48-50). Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab, et tunnistaja I. Je tundis talle esitatud fotodelt ära ka A. Di, keda tema teab nimega A, kui isiku, keda ta nägi umbes kuu aega tagasi süüdistatav A. Martšuki juures verise peaga maas lamamas (I kd tl 51-53). Süüdistatav A. Martšuki kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises osaliselt. Ütluste kohaselt käisid tal 07.05.2018 külas A. D ja A P ning tal läksid kaduma korterivõtmed (võtmekimbus oli 3 võtit – trepikojavõti, korrusevõti ja toa võti). 08.05.2018 tagastas A Ale 2 võtit (trepikoja võtme ja korruse võtme) ning väitis, et ta leidis need. Ütluste kohaselt läks A seejärel Ai ema juurde ja märkas, et tema korterivõti on riiulil ning võttis võtme ära. Pärast seda läks süüdistatav välja ning nägi, et A on L 25 maja juures. Tegemist oli lõunase ajaga. Süüdistatav küsis Ailt, miks ta tema võtmed ära varastas. A ütles, et tema ei ole võtmeid võtnud. Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta seejärel Ait parema käe rusikaga ühe korra vasaku silma piirkonda. Ai löömist põhjendas süüdistatav sellega, et A pidevalt petab ja varastab tema kodust. Pärast löömist kukkus A otse selja peale sirgelt asfaldile maha. Ütluste kohaselt lõi A oma pea ära vastu asfaltteed. Süüdistatav vaatas seejärel, et A on teadvuseta ning ei vasta tema küsimusele. Süüdistatava sõnul tahtis ta Ait aidata. Süüdistatavast läksid mööda inimesed (I, A ja 2 noormeest, keda ta ei tunne). Süüdistatav palus neilt abi ning I nimeline noormees as teda. Nad üritasid koos Ait tõsta jalgadest ja kätest, kuid see ei õnnestunud. I lahkus ja süüdistatav tõstis Ai ise enda parema õla peale. Süüdistatava sõnul ta seejärel ehmus, sest ta sai aru, et A ei hinga. Ütluste kohaselt ei helistanud süüdistatav kiirabisse, kuna ta ei mõistnud, mis Aiga toimus ning ta oli tarvitanud narkootikume ja oli narkootikumide mõju all. Süüdistaval olid seljas sinist värvi teksapüksid, sinist värvi Polo firma jope ja musta värvi kingad. Kui süüdistatav upitas Ai enda õlale, siis Ai pea rippus tema selja taga, jalad olid tema keha ees ning süüdistatav hoidis Ai vöökohast kinni. 7 A ei reageerinud. Süüdistatava ütluste kohaselt tahtis ta Ai viia koju ja jalutas L 20 maja poole. Süüdistatav tassis Ai L 22 maja juures oleva laste mänguväljakuni ja pani ta maha asfalttee peale. Süüdistatava sõnul ta kummardus, hoidis Ai keha ümbert kinni, Ai jalad kõverdusid jalgade alla ja ta libises süüdistatava keha pealt alla ning maandus kivist rinnatise peale. Ütluste kohaselt ta ei visanud Ait, vaid ta libises sujuvalt. Seejärel asetas süüdistatav Ai pea kivist rinnatise peale ning asetas pea ja rinnatise vahele Ai taskus olnud valget värvi ümbriku. Ümbriku pani ta Ai kukla alla, kuna peast voolas verd ja ta ei tahtnud, et haava sisse satuks mustus. A oli terve selle aja teadvuseta. Siis tuli politseipatrull ja süüdistatava tuttav B. Süüdistatava sõnul ütles ta koos Biga politseile, et nad kutsuksid kiirabi. Kiirabi tuli ja viis Ai minema. Süüdistatava sõnul jäi tema tänavale ja B sõitis jalgrattaga minema. Hiljem küsis süüdistatav Ai emalt Ai kohta ning Ai ema ütles, et A on haiglas. Ütluste kohaselt ei öelnud süüdistatav ei Ai emale ega kellelegi teisele, et ta Ait lõi. Süüdistataval on kahju, et kõik nii juhtus, kuid ta ei osanud ette aimata, et see niimoodi lõppeb. Menetleja küsimuste peale, kas süüdistatav helistas pärast Ai löömist kellelegi, kas ta lõi Ait kaks korda kõva esemega vastu pead L 25 maja lähistel ning kas ta võttis L 22 maja juures Ai taskust midagi, vastas süüdistatav eitavalt (I kd tl 101-104). Eelneva põhjal leiab kohus, et vaidlus puudub selles, et süüdistuses kirjeldatud tegu pandi toime L 25 asuva maja kõrval tänaval. Seda tõsiasja kinnitavad nii tunnistajate poolt antud ütlused kui ka 10.05.2018 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Sündmuskoha vaatlus teostati aadressil Tallinn, L 27 ja L 25 elumajade vahel asfalteeritud teel. Asfalteeritud tee peal avastati kaks veretaolist loiku, millest võeti DNA proov (I kd tl 1-5). DNAekspertiisiakt nr 18E-GE0550 tõendab, et sündmuskohal aadressil L 25, Tallinn maja kõrval veretaolistest loikudest võetud proovide DNA-analüüsil saadi täisprofiilid, mis on kokkulangevad A. D’i DNA profiiliga (I kd tl 152-162). Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud häirekeskusele 08.05.2018 kella 13:47 paiku tehtud kõnesalvestise faili (I kd tl 192-194), sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd tl 199-201) ja tunnistajate poolt antud ütlused tõendavad, et süüdistatav viibis sündmuskohal aadressil L 25, Tallinn 08.05.2018 kella 13:48 paiku. Tunnistajad B. Z ja I. J tundsid süüdistatava ära kui oma tuttava ning tunnistajad A. N ja E. S viitasid süüdistatavale kui elektrisinist jopet kandvale noormehele. Väljakutsele reageerinud politseiametnik M. V tuvastas sündmuskohal isikute kontrollimisel sinise jopega nooremehe kui A. Martšuki. 11.05.2018 süüdistatava elukohas L 20-227 teostatud läbiotsimise käigus leiti sinist värvi jope U.S Polo Assn., millel oli paremal käisel määrdumine (I kd tl 62-83). Sinist värvi jope tunnuseid tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 170-191). Süüdistatav on samuti kinnitanud, et kandis 08.05.2018 sinist värvi Polo firma jopet. Tunnistajate B. Zi ja A. N ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav on isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Mõlemad tunnistajad nägid, kuidas süüdistatav mingi kõva esemega (toru, millel otsas musta värvi asi / nagu teleskoopnui ca 50 cm pikkune / tumedat värvi pikem asi nagu toigas) lõi kannatanut. Tunnistaja B. Z ei näinud küll otseselt lööki, kuid nägi süüdistatava käe liikumist tahapoole koos käes oleva esemega ning sellele järgnevat Ai kukkumist, mille põhjal sai tunnistaja aru, et süüdistatav lõi kannatanut. Tunnistaja B. Z on ütlustes nentinud, et võis olla enne sündmust narkootikume tarvitanud ja tal olid jääknähud, mis kohtu hinnangul võib tingida selle, et tunnistaja ei pruukinud antud olukorras kõike adekvaatselt hinnata ja märgata. Olenemata sellest riimuvad tunnistaja B. Zi ütlused suures osas teiste tunnistajate ütlustega, kelle usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda ka tunnistaja B. Zi ütlustes. Lisaks tunnistajate ütlustele on ka süüdistatav ise kinnitanud, et ta tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti 11.05.2018 süüdistatava elukohas L 20-227 teostatud läbiotsimise käigus musta värvi 8 nuialaadne ese (I kd tl 62-83). Musta värvi nuialaadse eseme tunnuseid tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 170-191). DNA-ekspertiisiakt nr 18E-GE0550 kinnitas, et kannatanu DNA-profiil ei ole seostatav relvataolise eseme DNA proovidest saadud DNA-segaprofiilidega (I kd tl 152-162). Tulirelva ekspertiisiakt nr 18E-TB0058 tõendab, et süüdistatava kodust leitud musta värvi nuialaadne ese on käsitöönduslikult valmistatud ühelasuline laskeseadeldis, mis ei kuulu tulirelvade hulka ning on ette nähtud 26,5 mm valgustus-, signaal- ja imitatsioonipadrunite (rakettide) laskmiseks (I kd tl 164-168). Süüdistatava kodust leitud musta värvi nuialaadne ese ei ole seega tõenäoliselt ese, millega süüdistatav tekitas kannatanule kehavigastused. Küll aga on surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 18E-PõS0018/203 (I kd tl 137-149) ja tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et kehavigastused on kannatanule siiski tekitatud löökidest kõva tömbi esemega. Järelikult võis süüdistatav tekitada kannatanule kehavigastused esemega, mida pole veel leitud. Tunnistaja A. N ütluste kohaselt lõi süüdistatav kannatanut kaks korda vastu pead ning need löögid olid väga tugevad, kuna kannatanu pea jõnksatas ning teise löögiga kukkus kannatanu pikali maha. Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud häirekeskusele 08.05.2018 kella 13:47 paiku tehtud kõnesalvestise faili tõendab samuti tunnistaja A. N ütlusi. Nimelt on tunnistaja juba häirekeskusele tehtud kõnes kirjeldanud, kuidas üks poiss peksis teist, pani kaks korda teisele tutaka ära ja poiss kukkus peadpidi vastu maad (I kd tl 192-194). Peksmisena mõistetakse reeglipäraselt mitme löögi sooritamist. Tunnistaja B. Z konkreetset löömist ja löökide arvu ei näinud, kuid nägi, kuidas kannatanu pea põrkas kaks korda vastu asfalti. Süüdistatav on aga andnud ütlusi, mille kohaselt lõi ta kannatanut parema käe rusikaga ühe korra vasaku silma piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile maha ja lõi oma pea ära vastu asfaltteed. Kohtu hinnangul ei vasta süüdistatava löömise kirjeldus tõele ning usaldusväärsed on tunnistaja ütlused. Tunnistaja A. N on usaldusväärne tunnistaja ning kohtul puudub alus kahelda, et tunnistaja räägib täpselt seda, mida ta nägi. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et olukorras, kus sündmus oli tunnistaja vaateväljast väljas, tunnistaja oma ütlustes seda ausalt ka ütles. Lisaks on tunnistaja A. N öelnud, et tema meelest oli see asi, millega süüdistatav kannatanut lõi, süüdistatava paremas käes. Süüdistatav on samuti tunnistanud, et ta lõi kannatanut parema käega. Seega esineb tunnistaja ja süüdistatava ütlustes vastuolu üksnes selles, millega kannatanut löödi ning kriminaalmenetluse käigus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav pidi kannatanut lööma mingi kõva tömbi esemega. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka teised asjas uuritud tõendid. Nimelt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 08.05.2018 teatise õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest kohaselt esinesid A. Dil raviasutusse saabudes järgmised kehavigastused: subarahnoidaalne traumaatiline hemorraagia, subduraalne traumaatiline hemorraagia ja kuklaluu murd (I kd tl 11). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr 18EPõS0018/203 kohaselt on kannatanu surma põhjuseks pea tömp trauma: peaajupõrutus kolletega mõlemapoolselt otsmiku piirkonnas, paremal oimu piirkonnas ja vasakaus väikeajupoolkeras, mõlemapoolne kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, kuklaluu joonmurd vasakul, verevalumid kõõlustanul vasakul kukla piirkonnas ja paremal kukla-kiiru piiril, põrutushaav juustega kaetud peanahal vasakul kiiru piirkonnas, nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ning verevalum parema silma sidekestal. Vastavalt ekspertiisiaktile võisid surnukehal tuvastatud vigastused olla tekitatud ekspertiisimääruses märgitud ajal löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikaga, tugevama kepiga või mõne muu sarnase esemega) ning sellele järgnevast kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi pinda. Arvestades tuvastatud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, on alust arvata, et eluohtlikud olid need vigastused, mis olid saadud kuklaga vastu maapinda kukkumise tagajärjel (peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, ajukelmetealused verevalumid, koljupõhimiku/kuklaluu murd). Põrutushaav ja nahaalused verevalumid pea piirkonnas ei ole 9 eluohtlikud tervisekahjustused. Ekspertiisiakti kohaselt on tõenäoliselt tegemist nii löökidest kui kukkumisest saadud vigastustega, kuid kõikide vigastuste saamine üksnes oma kasvu kõrguselt kukkumisel on välistatud. Ekspertiisiakti järgi võis esmane löök olla tekitatud püstises asendis olevale kannatanule, kes löögi/löökide tagajärjel kukkus ning vigastuste lokalisatsioonist lähtudes on pea piirkonda suunatud lööke olnud vähemalt kaks. Kannatanu surm saabus SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 09.05.2018 kell 20:
  8. Kohtuarstlikul lahangul võetud bioloogilise materjali toksikoloogiauuringul leiti A. D’i surnukeha verest amfetamiini, metadooni ja lidokaiini (I kd tl 137-149). Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis nimetatud löökide arv, vähemalt kaks, on kooskõlas tunnistaja A. N ütlustega. Eeltoodu tõendab, et süüdistatava löömise kirjeldus ei vasta tõele. Kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut peapiirkonda vähemalt kaks korda, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning sai lisaks teised ekspertiisiaktis kirjeldatud kehavigastused. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt tõendab, et tunnistajate ütlused, mille kohaselt lõi süüdistatav kannatanut mingi kõva esemega, vastavad tõele. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas süüdistatava tegu (kannatanu löömine) ja saabunud tagajärg (kannatanu surm) on omavahel põhjuslikus seoses. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-56-13 ps 11 öelnud järgmist: Kolleegium märgib, et lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud koosseisupärane tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb esmalt läbida naturalistliku põhjuslikkuse test vajau tingimuse (conditio sine qua non) kriteeriumi alusel ja selgitada, kas tagajärg langeks ära siis, kui tegu mõtteliselt kõrvaldada. Kui süüdistatav poleks löönud kannatanut peapiirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, siis poleks kannatanu surnud. Süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel on põhjuslik seos, sest ilma süüdistatava teota poleks tagajärge saabunud. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kannatanu surm saabus nii löökidest kui kukkumisest saadud vigastuste koostoimel. Lisaks naturalistlikule kausaalsusele tuleb tuvastada, kas saabunud tagajärg on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Objektiivse omistamise kriteeriumit on Riigikohus selgitanud kohtuasjas nr 3-1-1-102-16 p-s 9, leides järgmist: Nimetatud objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes (pikemalt vt J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 266). Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimauks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms). Sellise lisanõude esitamise mõtteks on piirata ekvivalentsusteooria äärmiselt laia toimeala ning eitada juba objektiivse koosseisu realiseeritust nt ebatavaliste kausaalahelate või õiguslikult aktsepteeritud ohuolukordade juhtumitel. Ka senises kohtupraktikas on nenditud, et näiteks olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole koosseisus sisalduv tagajärg hinnatav süüdistatava toimepandud teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada juba isiku käitumise objektiivset koosseisupärasust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. mai
  10. a otsus asjas nr 3-1-1-29-15, p 11.3). Käesolevas kriminaalasjas kutsus süüdistatav kannatanu löömisega esile ohu saabunud tagajärje realiseerumiseks. Objektiivsele kõrvalseisjale on selge, et mitu korda tugevalt vastu pead lüües võib inimene saada raskelt vigastada ning kaotada teadvuse, mille tagajärjel kukub maha. Surma saabumist pea piirkonda tugevalt kõva esemega löömise tagajärjel ei saa pidada löömise ebatüüpiliseks tagajärjeks, kuna peas asuvad inimese elutähtsad organid, mille normaalsest funktsioneerimist kõrvalekalde korral kaotab inimene kontrolli oma keha üle (kaotab teadvuse, kukub). Ekspertiisiakt tõendab, et kanntanu surm saabus justnimelt löökidest kõva tömbi esemega ning sellele järgnevast kukkumisest kuklaga vastu kõva tömpi 10 pinda, mistõttu on välistatud, et kannatanu surma võis põhjustada muu asjaolu, nt mõni haiguslik seisund või narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul suurendas ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes ka süüdistatava käitumine pärast kannatanu löömist. Nimelt on tunnistajad andnud ütlusi, mille kohaselt süüdistatav tassis kannatanu pärast löömist L 22 maja juurde. Esmalt helistas süüdistatav tunnistaja B. Zi’le ning palus tema abi kannatanu tassimiseks, kuid tunnistaja keeldus. Helistamist tõendavad sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (I kd tl 199-201) ja tunnistaja A. N ütlused. Seejärel palus süüdistatav mööda kõndinud tunnistaja I. Ji abi, kes as kannatanu tõsta süüdistatava õlale, nii et kannatanu pea jäi näoga süüdistatava selja peale ning jalad ettepoole. Sellisel viisil kannatanu kandmist tõendavad lisaks tunnistajate B. Z’i, A. N ja E. Salmu ütlused, mistõttu süüdistatava ütlused, mille kohaselt tunnistaja I. J ei suutnud teda aidata ja ta tõstis kannatanu ise oma õlale, ei ole kohtu jaoks usutavad. Kõik tunnistajad on üheselt viidanud ka asjaolule, et kannatanu rippus teadvuseta üle süüdistatava õla (oli õla peal nagu jahukott, ei liigutanud, ei osutanud vastupanu, reageerimisvõimetu). Seda sama on kinnitanud ka süüdistatav ise. Tunnistajate ütluste kohaselt tassis süüdistatav kannatanu laste mänguväljaku juures olevate kivist autotõkete juurde. Tunnistaja B. Z on öelnud, et süüdistatav asetas kannatanu sinna tavaliselt maha ning ta ei näinud, et kannatanu oleks pea ära löönud. Süüdistatav seevastu väidab, et kui ta kummardus, siis kannatanu libises tema keha pealt alla ning maandus kivist rinnatise peale. Kohus leiab, et isegi kui süüdistatava versioon juhtunust vastab tõele, siis võis sellisest kivist rinnatise peale maandumisest kannatanule vigastusi juurdegi tulla. Üheselt on aga selge, et kannatanu pea kuklapiirkonnas oli veri juba enne tema teise asukohta transportimist. Seda tõsiasja kinnitavad nii tunnistajate ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kui ka DNA-ekspertiisiakt nr 18E-GE0550, mis tõendab, et sündmuskohal aadressil L 25, Tallinn maja kõrval veretaolistest loikudest võetud proovide DNA-analüüsil saadi täisprofiilid, mis on kokkulangevad A D’i DNA profiiliga (I kd tl 152162). Tunnistajate ütluste kohaselt püüdis süüdistatav kannatanut äratada, raputas teda, lõi lahtise käega vastu põske ja rääkis temaga. Hoolimata sellest, et süüdistatav sai aru, et kannatanu peast jookseb verd ning kannatanut õlale tõstes taipas, et kannatanu ei hinga, ei kutsunud süüdistatav kiirabi, vaid otsustas kannatanu teise asukohta tassida. Süüdistatav on küll politseiametnik M. V’le öelnud, et otsis kannatanu taskuid läbi, et leida kiirabi jaoks dokumenti, kuid kiirabisse ta ometigi ei helistanud. Kohtule jääb lisaks arusaamatuks asjaolu, et süüdistatav tahtis oma ütluste kohaselt väidetavalt kannatanu koju viia, kuid asetas ta seejärel hoopis L 22 maja juures oleva laste mänguväljaku juurde maha (kannatanu elas aadressil L 20). Sellise teguviisiga suurendas süüdistatav ohu realiseerumist saabunud tagajärjes, sest vigastatud inimese kandmine eelpool kirjeldatud moel ei saa kindlasti ohutu olla. Seega leiab kohus, et süüdistatava poolt kannatanu löömine ja saabunud tagajärg, kannatanu surm, on omavahel põhjuslikus seoses. Eelneva pinnalt on kriminaalasjas kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut ning süüdistatava löökide ja löögile järgnenud kukkumise tagajärjel tekkisid kannatanul rasked tervisekahjustused, mille tagajärjel kannatanu suri üks päev hiljem, s.o 09.05.2018, haiglas. Seega on tõendamist leidnud KarS § 118 lg 1 p 7 objektiivne koosseis, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud surm. Järgmisena analüüsib kohus süüdistatava teo vastavust KarS § 118 lg 1 p 7 sätestatud kuriteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Riigikohus on kohtuasjas nr 1-17-105 p-des 1012 selgitanud järgmist: Senises kohtupraktikas on korduvalt märgitud, et KarS § 118 lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121) vastav tagajärg (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. juuni
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p 10.1; 11
  13. detsembri
  14. a otsus nr 1-16-5213/61, p 16). Seejuures on oluline pöörata tähelepanu kahele aspektile. KarS § 121 lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on KarS § 118 lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte p-des 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine (“Tervisekahjustuse tekitamise eest, …“). Sellest tulenevalt on KarS § 118 käsitatav vaid KarS § 121 lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna. Sellise, KarS § 121 lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldamiseks olema tahtlik. Järelikult ei saa KarS § 118 lg 1 p 7 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Nii ei ole KarS § 118 lg 1 p 7 koosseis täidetud näiteks olukorras, kus teo toimepanija tahtlus hõlmas vaid valu põhjustamist KarS § 121 lg 1 teise alternatiivi mõttes. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje - KarS § 118 lg 1 p 7 puhul surma - saabumiseni. Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes KarS §-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o KarS § 118 kohaldamist. Kohus leiab uuritud tõendite pinnalt, et süüdistataval esines kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning kannatanu surmani viis just see tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud. Tunnistaja B. Zi ütluste kohaselt oli süüdistatava ja kannatanu vahel arvete klaarimine. Süüdistatav oli väga vihane, sest süüdistatava sõnul varastas kannatanu ära tema korterivõtme. Korterivõtme vargusest on süüdistatav rääkinud ka kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes ning ütluste kohaselt sai süüdistatav oma korterivõtme tagasi kui käis kannatanu ema korteris. Kannatanu ema ütluste kohaselt käis süüdistatav küll tema korteris, kuid tema ei märganud, et süüdistatav oleks korterist midagi kaasa võtnud. Seega esinevad siinkohal lahknevused süüdistatava ja kannatanu poolt antud ütlustes. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on andnud menetluse käigus ütlusi, mis ei riimu teiste asjas uuritud tõendite ja tunnistajate poolt antud ütlustega, asub kohus seisukohale, et süüdistatava versioon juhtunust ei vasta täielikult tõele. Näiteks on süüdistatav öelnud, et koos politseiga tuli sündmuskohale ka B. Z, kes hiljem sündmuskohalt rattaga ära sõitis. Tegelikult on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et B. Z oli juba varasemalt süüdistatavaga koos ning sündmuskohalt viidi ta jälitushuvi tõttu politseijaoskonda. Lisaks on tunnistaja B. Z öelnud, et 08.05.2018 süüdistatava juurde narkootikume ostma minnes oli süüdistataval tegemist, sest ta läks oma sõnade kohaselt agressiivselt meelestatult kannatanut otsima. Sellega on tõendamist leidnud, et süüdistatav läks kannatanut ise otsima. Kannatanu ema on samuti öelnud, et süüdistatav ja kannatanu ei saanud omavahel väga hästi läbi ja nad süüdistasid teineteist koguaeg milleski. Süüdistatav põhjendas kannatanu löömist sellega, et kannatanu pidevalt pettis ja varastas tema kodust. Tunnistaja I. Ji ütluste kohaselt ütles süüdistatav tunnistajale samuti, et vot sellised asjad juhtuvad võlgnikega, kes on võlgu. Uuritud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistataval oli olemas motiiv kannatanu löömiseks ja tema eesmärk oli kannatanut lüüa ning löömisega saavutaski süüdistatav püstitatud eesmärgi. See omakorda tõendab, et süüdistataval oli eesmärk kannatanut lüües tekitada talle tervisekahjustus. Iga mõistlik kõrvalseisja saab aru, et isikut pea piirkonda tugevalt kõva esemega lüües tekitatakse isikule vähemalt näo pindmiste kudede vigastused ning pea piirkonna vigastused on tavaliselt tõsisemad tervisekahjustused kui mõne muu kehapiirkonna vigastused, sest peas asub ka inimese elutähtis organ aju. Pea piirkonda löömisel tekkivad tervisekahjustused peaksid seega olema ettenähtavad ning veelgi enam siis, kui pea piirkonda on kõva esemega löödud kaks korda. Ettenähtav peaks olema ka tõsiasi, et löökide tagajärjel teadvuse kaotav isik võib 12 maha kukkudes saada veel raskeid tervisekahjustusi, sest isik kaotab kontrolli oma keha üle ning ei suuda oma kukkumist pehmendada. Tunnistaja A. N ütluste kohaselt olid süüdistatava löögid väga tugevad, kuna kannatanu pea jõnksatas ning teise löögiga kukkus kannatanu pikali maha ja enam püsti ei tõusnud. Kohus leiab, et löökide tugevust näitab juba asjaolu, et kannatanu löökide tagajärjel maha kukkus ja kohe teadvuse kaotas. Kui tegemist oleks olnud nõrga löögiga, siis poleks kannatanu pikali kukkunud. Süüdistatava tervisekahjustuse tekitamise tahtlusele viitab ka asjaolu, et süüdistatav ei kutsunud kiirabi, kuigi ta sai aru, et olukord on tõsine ning selle asemel asus ta tunnistajate ütluste kohaselt kannatanu taskuid läbi otsima. Taskute läbiotsimist tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud häirekeskusele 08.05.2018 kella 13:49 paiku tehtus kõnesalvestise faili. Kõnesalvestises teatab helistaja, kuidas üks-kaks meesterahvast tühjendavad mingi meesterahva taskuid (I kd tl 195196). Kiirabi kutsumisele on süüdistatav viidanud ka kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes, väites et nemad B. Z’ga palusid politseil kutsuda kiirabi. Politseiametniku ütluste kohaselt olid süüdistatav ja tunnistaja B. Z hoopis väga vaiksed, mitte suhtlemisaltid ning süüdistatav ei tunnistanud üles kannatanu löömist. Eelneva põhjal on tõendamist leidnud, et kiirabi kutsumise asemel asus süüdistatav kannatanu taskuid läbi otsima ning tema poolt kahtlustatavana antud ütlused ei riimu selles osas asjas uuritud teiste tõenditega. Tervisekahjustuse tekitamise tahtlusele viitab ka süüdistatava edasine käitumine. Nimelt kui kannatanu ema ütles süüdistatavale, et A on surnud, lõi süüdistatav käega ja ütles, ahh ta on nii või naa narkomaan. Süüdistatav käitus kannatanu surma suhtes ükskõikselt ja jättis lisaks mulje, et tema ei ole kannatanu surmaga seotud. Seega üritas süüdistatav varjata kuriteo toimepanemist, lootes et keegi löömist pealt ei näinud. Eelneva pinnalt leiab kohus, et süüdistatav tekitas kannatanule pea piirkonda tervisekahjustused vähemalt kaudse tahtlusega, sest süüdistatav pidi aru saama, et teise inimese pea piirkonda kaks korda kõva esemega lüües, nii et teine löökide tagajärjel pikali kukub, tekivad tervisekahjustused. Lisaks üldisele arusaamale löömise tagajärgedest viitasid kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamisele ka silmaga nähtavad tunnused (kannatanu pea piirkonnas veri, korises pikali olles, hingas aeglaselt ja raskelt, pea piirkonnas nähtav ca 1 cm läbimõõduga marrastus, kukla peal muhk). Löökide arvu ja tugevuse tõttu pidi süüdistatavale olema ettenähtav ka löögi tagajärjel kukkumine ning võimalus, et kukkumisest võivad tekkida täiendavad tervisekahjustused. Kohus leiab, et kuigi kannatanu suri süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustuste tagajärjel, siis puudus süüdistataval tahtlus KarS § 118 lg 1 p 7 lõpptagajärje, s.o surma suhtes. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanut lüües tekitada talle tervisekahjustus, mitte surm ning süüdistatav ei näinud ette, et tema löökide tagajärjel võib kannatanu surma saada. Süüdistatav ja kannatanu olid mõlemad tarvitanud narkootikume, seda kinnitavad näiteks süüdistatava läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (läbivaatusel tuvastati parema käe küünarvarre sisepinnal süstimisjäljed) (I kd tl 91-100), tunnistajate ütlused (tundusid narkojoobes, kannatanu suust tuli alkoholilõhn) ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt. Kohtu hinnangul põhjustab narkootikumide tarvitamine suutmatust oma tegevust kontrollida ning narkootikumide mõju all olev inimene ei suuda adekvaatselt hinnata olukorra tõsidust. Süüdistatav on oma ütlustes samuti kinnitanud, et ta ei saanud alguses aru, mis kannatanuga toimub, ta oli ehmatanud ning ta ei osanud ette aimata, et tema tegevus võib niimoodi lõppeda. Süüdistatava ettevaatamatust kannatanu surma saabumise osas tõendavad ka tunnistaja I. J’i ütlused, mille kohaselt oli süüdistatav ärevil ja paanikas. Kui inimene sooviks teise inimese surma, siis käituks ta ilmselt teistmoodi ja üritaks oma süüteo jälgi varjata. Süüdistatava kasuks räägib ka asjaolu, et ta üritas enda sõnul takistada mustuse sattumist haava sisse ning asetas selle tarbeks valge ümbriku kannatanu pea ja kivi vahele. Seega leiab kohus, et süüdistataval esines tahtlus tekitada kannatanule raske tervisekahjustus ning selle tulemusena põhjustas ta ettevaatamatusest teise inimese surma kui enamohtliku tagajärje saabumise. 13 Seega pani A Martšuk oma tahtliku tegevusega toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ettevaatamatusest isiku surma. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. A Martšuk on süüvõimeline ning puuduvad KarS
  15. peatükkis
  16. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud.
  17. Karistus KarS § 118 lg 1 p 7 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et A Martšukil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati A. Martšuki Harju Maakohtu 20.11.2015 kohtuotsuse nr 115-7735 alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 8 kuud, mis jäeti täies ulatuses täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 10 kuud (20.11.2015-19.09.2018). Mõistetud vangistus pöörati täitmisele Harju Maakohtu 27.01.2016 määrusega. Lisaks kriminaalkaristustele on A. Martšukil seitseteist kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Karistusregistri andmetes puudub info, et kõik väärteokaristusena määratud karistused oleksid täidetud (I kd tl 105-117). Eelnev tõendab, et A. Martšuk ei ole teinud varasematest karistustest vajake järeldusi ning varasemad karistused ei ole mõjutanud A. Martšuki õiguskuulekalt käituma. Karistuse määramisel tuleb lisaks arvesse võtta, et A. Martšuk pani teise isiku löömise toime kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav ja kannatanu ei saanud omavahel väga hästi läbi, nende suhted olid keerulised ja nad pidevalt süüdistasid teineteist milleski. Mõlemad isikud, nii süüdistatav kui ka kannatanu, tarvitasid narkootikume, mille tulemusena nende käitumine muutus. Kannatanu ema Z. Da on öelnud, et tema poeg A oli kainena rahulik ja viisakas, kuid narkootikume tarvitades muutus ägedaks ja karjus. Niisamuti karjus narkootikume tarvitades ka süüdistatav. Süüdistataval esinevad seega sõltuvusprobleemid, seda kinnitavad nii karistusregistri andmed kui ka süüdistatava enda ütlused. Süüdistatava ja kannatanu vahelised erimeelsused kulmineerusid A. Martšuki õigusvastase käitumisega. Märkimist tasub ka asjaolu, et kannatanu ema ei esitanud tsiviilhagi. Süüdistatav on süüd temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tunnistanud osaliselt. Kohus võtab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav ei soovinud kannatanu surma, vaid tegutses hetkeseisundi ajel (oli kannatanu peale vihane). Süüdistatav ei jätnud kannatanut sündmuskohale maha vaid üritas teda sealt ära viia (ilmselt lootis ta siiski lõpuks kannatanut kuidagi veel aidata, kuigi joove ilmselgelt takistas tal leida adekvaatseid lahendusi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul põhjendatud A. Martšuki karistamine KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises sanktsiooni keskmisest madalamas määras.
  18. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 14 Kriminaalasja juures olevate tõenditega otsustab kohus järgnevat:  mobiiltelefon Nokia Dual sim (sinist värvi esipaneeli ja musta värvi tagumise korpusega, IMEI-koodid xja x), mobiiltelefon Nokia (musta värvi), mobiiltelefon Nokia Dual sim (musta värvi, IMEI-koodid x ja x), musta värvi kingad ja sinist värvi jope, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite laos (Rahumäe tee 6/1, Tallinn),

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada A Martšukile kohtuotsuse jõustumisel;  musta värvi rahakott, milles senditaskus 3 kopikat, erinevad paberid, Swedbank deebetkaart V L nimele, Olympic Bonus kaart, pastapliiats, pabernoa tera, ühiskaart, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite laos (Rahumäe tee 6/1, Tallinn), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  A Martšuki musta värvi T-särk Azzurri ja sinist värvi teksapüksid Cipo Baxx, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite laos (Rahumäe tee 6/1, Tallinn),

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada A Martšukile kohtuotsuse jõustumisel;  kiuproovid jopelt 3-l teibil, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite laos (Rahumäe tee 6/1, Tallinn), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel;  2 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  26,5 mm valgustus-, signaal- ja imitatsioonipadrunite laskeseadeldis, mis jäetud EKEIsse vastutavale hoiule EKEI relvakogu täiendamiseks,

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta EKEI-sse;  kannatanu A Di haiglast antud isiklikud esemed jope Armani, teksapüksid NXT/GEN, T-särk Radossactive, aluspüksid Blanck Temple, sokid (2 tk), spordijalanõud Nikefree, sigaretipakk Phillip Morris koos sigarettidega, tikutops tikkudega, kett, 1x1 sent ja 1x2 senti,

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada Z D kohtuotsuse jõustumisel.

5. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajaus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.4 Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

  1. jaanuarist 2018.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Kriminaalasjas on teostatud järgmised ekspertiisid: 1) Surnu kohtuarstlik ekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr 18E-PõS0018/203, maksumusega 257 eurot (I kd tl 137-149). 2) DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr 18E-GE0550 maksumusega 1881 eurot (I kd tl 152-162). 4 RKKKo 3-1-1-83-10 p
  2. 15 3) Tulirelvaekspertiis, mille kohta on koostatud akt nr 18E-TB0058 maksumusega 420 eurot (I kd tl 164-168). Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 420 eurot (I kd tl 120-121, I kd tl 123-124, I kd tl 217, I kd tl 222) ja kohtumenetluses 180 eurot (II kd tl 9-10). Eeltoodu põhjal tuleb A Martšukilt välja mõista ekspertiisikulud 2558 eurot, kaitsekulu 600 eurot ja sundraha 1250 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võima menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.