) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus ei määranud menetluskulusid kindlaks kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (
Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (
Tallinna Ringkonnakohus on määranud kindlaks menetluskulud apellatsiooniastmes, mistõttu määrab kohus käesolevaga kindlaks poolte menetluskulud maakohtus. Maakohus on jätnud 01.02.2018 otsusega menetluskulud 86% ulatuses K T ja 14% ulatuses M T kanda, mistõttu tuleb kindlaks määrata mõlema poole kantud menetluskulude rahaline suurus. Esmalt määrab kohus kindlaks M T menetluskulud. M T ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ja muude kulude kandmist M T poolt kohtutoimikust samuti ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et M T maakohtus hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Järgnevalt määrab kohus kindlaks K T menetluskulud. K T menetluskulud hõlmavad kokku õigusabikulusid summas 3 750 eurot.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv hagiavalduselt summas 350 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Riigikohus on selgitanud, et põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Seejuures hindab kohus, kas dokumentide koostamiseks märgitud aeg on kooskõlas kohtule esitatud dokumendi koostamiseks mõistlikult kulunud ajale. Kohus saab vähendada menetluskulusid üksnes, kui esindaja on kasutanud oma aega ebavajalikult, sh ebavajalikele toimingutele, või kulutanud põhjendamatult palju aega õigusabitoimingutele. Järgnevalt analüüsib kohus hageja taotlust lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks hageja näidatud kirjete kaupa, hinnates lühidalt hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. 1) 22.11.2016 kuni 25.11.2016 hagiavalduse koostamine ja täiendamine, tõendite kogumine ning hagiavalduse kohtule esitamine, e-kiri kliendile, kokku ajakulu 3 h 23 min – toimingute põhjendatud ning vajalik ajakulu kokku on 2 h 30 min, sh arvestades hageja nõuet, hagiavalduse sisu ja lisatud tõendeid. 2) 14.12.2016 kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile 15 min – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 3) 31.01.2017 e-kiri kohtusse 5 min – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu. 2
24) 04.01.2018 hageja seisukoha koostamine 1 h 15 min; 05.01.2018 hageja lõpliku seisukoha koostamine, esitamine kohtusse 1 h 39 min; kokku ajakulu 2 h 54 min – toimingute põhjendatud ning vajalik ajakulu kokku on 2 h, sh arvestades esitatud seisukoha sisu ning mahtu. 25) 09.01.2018 e-kiri kohtusse, e-kiri kliendile 10 min – põhjendamatu ajakulu, kuna kohtutoimikust ega menetluskulude nimekirjast ei nähtu toimingu vajalikkus ja sisu. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik ajakulu eeltoodud toimingutele 13 h 18 min. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13, p 16). Hageja esindaja kinnitas, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ja taotleb hageja kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja esindaja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 144 eurot tunnis (km-ga). Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt RKTKm 3-2-1-115-14 p 14; RKTKm 3-2-1-39-16). Tunnitasumäär 144 eurot on juristide tavapärasest töötasu suurusest oluliselt kõrgem. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 110 eurot, kuid käesoleval juhul oli tegemist võlavaidlusega, mis ei olnud keskmisest keerulisem ja ei esinenud asjaolusid, mis põhjendaksid keskmisest kõrgemat tunnitasumäära. Seetõttu ei ole tunnitasumäär 144 eurot käesolevas vaidluses põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks tunnitasumäär 90 eurot (km-ta, st 108 eurot koos käibemaksuga). Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1 436,40 eurot (13,3 h x 108) . Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1 786,40 eurot (riigilõiv 350 eurot + õigusabikulud 1 436,40 eurot). Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti menetluskulud maakohtus 86% ulatuses K T ja 14% ulatuses M T kanda, siis jääb M T kanda 14% K T põhjendatud menetluskuludest ja kohus mõistab M Tt välja K T menetluskulud summas 250,09 eurot (1 786,40 x 14%). Vastavalt
lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.