Tsiviilasi nr 2-18-8723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-18-8723 Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Kaupo Paal,

§ 168lg 5 alusel.

Kostjad vastuses loobumisavaldusele nõustusid menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustunud, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda

§ 168lg 5 alusel.

Kostjad leidsid, et menetluskulude nende kanda jätmine on ebaõiglane. Kostjad väitsid, et hageja esitas kohtusse alusetu ja tõendamata hagi. Hagejal puudus kohtutäituri kinnitus, millest nähtub, et täitemenetlus kostja I lahusvara arvel on ebaõnnestunud. 4. Harju Maakohus tegi 05.10.2018.a määruse, millega võttis hagist loobumise vastu ning lõpetas menetluse. Kohus jättis

§ 168lg 5 alusel menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

Maakohus leidis, et täitemenetlus kostja I lahusvara arvel oli ebaõnnestunud. Samuti ei andnud kostja II nõusolekut täita kostja I kohustust ühisvara arvel. Seega oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma ning ühisvara jagamist nõudma. Lisaks leidis kohus, et hagi esitamisega saavutas hageja eesmärgi, mille pärast hageja kohtusse pöördus. Kostja I tasus täitemenetluses perioodil 23.08.2017.a kuni hagi esitamiseni võlgnevuse summas 5344,31 eurot. Pärast hagi esitamist tasus kostja I 27742,42 eurot. Seega täideti kostja I kohustus 2

§ 168lg-st 5 tulenevalt.

5. 17.10.2018.a esitasid kostjad maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid tühistada Harju Maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitise. Kostjad palusid teha uue määruse, millega jäetakse menetluskulud täielikult hageja kanda ning rahuldatakse kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Kostjad leiavad, et menetluskulusid ei saa jätta kostjate kanda

§ 168

lg 5 alusel.

§ 168

lg 5 eeldused ei ole täidetud, sest hageja nõuet lõpetada kostjate ühisomand ei rahuldatud. Seega ei saavutanud hageja hagiga taotletud eesmärki. Samuti leiavad kostjad, et menetluskulude nende kanda jätmine

§ 168lg 5 alusel on ebaõiglane ja alusetu.

Hageja esitas kohtusse alusetu ja tõendamata hagi. Hageja ei esitanud kohtutäituri kinnitust, mille kohaselt saab lugeda, et täitemenetlus kostja I vastu ebaõnnestus. Riigikohtu praktika kohaselt peab täitemenetluse ebaõnnestunuks lugemiseks olema kohtutäituri vastav kinnitus. Olukorras, kus kohtutäitur ei ole kinnitanud, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel on ebaõnnestunud, puudub sissenõudjal õigus TMS § 14 lg 2 alusel kohtusse pöörduda.

1. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
2. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
3. Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebemenetluse ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaebust esitatud. Kostjad esitasid määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitise. Kostjad ei palunud tühistada maakohtu määrust osas, millega maakohus võttis hagist loobumise vastu. Samas väidavad kostjad määruskaebuse punktis 3.1., et maakohus oleks pidanud hagist loobumise asemel jätma hagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus esmalt, kas maakohus pidi hagist loobumise asemel jätma hagi läbi vaatamata. Seejärel hindab ringkonnakohus maakohtu määruse õiguspärasust osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. 9. Määruskaebuse punktides 3.1.5.-3.1.6. väidab kostja, et maakohus oleks pidanud jätma hagi läbivaatamata, kuna hagi oli perspektiivitu. Esiteks ei ole nimetatud väide asjakohane, kuna kostjad ei ole palunud tühistada maakohtu määrust osas, millega maakohus võttis hagist loobumise vastu. Teiseks leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus maakohtusse esitatakse avaldus hagist loobumiseks, ei saa maakohus võtta vastu nii hagist loobumist ning samal ajal jätta hagi läbivaatamata. Samuti ei pea kohus loobumisest keelduma hagi läbivaatamata jätmise kasuks.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu 3

§ 429

lg-st 4 tulenev alus, mille tõttu peab kohus hagist loobumisest keelduma.

§ 429

lg 4 ei näe ette eeldust, et hagist loobumisest tuleb keelduda, kui esineb hagi läbi vaatamata jätmise alus. Seega seadusest tulenevalt ei ole kohus kohustatud eelistama hagi läbi vaatamata jätmist hagist loobumisele. 10. Järgnevalt hindab ringkonnakohus maakohtu määruse õiguspärasust osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti menetluskulud

§ 168

lg 5 alusel kostjate kanda.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Viidatud sätte alusel menetluskulude kostja kanda jätmisel tuleb hinnata seda, kas hageja esitas kohtusse põhjendatud hagi ning kas hageja loobus oma nõudest seetõttu, et kostja täitis pärast hagi esitamist hageja nõude. Esiteks leiab ringkonnakohus, et hageja esitas kohtusse põhjendatud hagi. Määruskaebuse kohaselt oli hagi põhjendamatu, kuna TMS § 14 lg 2 eeldused ei olnud täidetud. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad leidsid, et nõue oli põhjendamatu, kuna täitemenetlus kostja I vara arvel ei olnud ebaõnnestunud. Kostjad tuginesid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2016.a otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-74-16 p-le 15.

1. Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt võib sissenõudja tõendada asjaolu, et võlgniku lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, pöördudes näiteks kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta. Kostja asus määruskaebuses ekslikult seisukohale, et TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamise nõude esitamise eeldus on kohtutäituri kinnitus, et täitemenetlus on ebaõnnestunud. Riigikohus tõi viidatud lahendis välja, et kohtutäituri vastav kinnitus võib muu hulgas olla üks tõenditest, mida kohus saab arvestada, hinnates, kas täitemenetlus on ebaõnnestunud või mitte. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 14 lg 2 alusel hindab kohus, arvestades kõiki asjaolusid ja tõendeid, kas täitemenetlus on ebaõnnestunud või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja väide, et hagejal puudus vastav kohtutäituri kinnitus, alust lugeda, et hageja hagi oli põhjendamatu. Määruskaebuse punktis 3.1.1.-3.1.
2. väitsid kostjad, et täitemenetlus ei olnud ebaõnnestunud ka seetõttu, et kostja I tegi täiteasjas regulaarseid makseid võlakohustuse likvideerimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maksete tegemine välistas täitemenetluse ebaõnnestumise kostja I lahusvara arvel. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 14 lg-st 2 tulenevalt on täitemenetlus ebaõnnestunud siis, kui võlgnikul ei ole piisavalt lahusvara, et täitemenetluses nõutavat võlga ära maksta (vt ka RKTKo nr 3-2-1-9-17, p 12). Järelikult tuleb võrrelda täitemenetluses nõutava võlasumma suurust võlgniku olemasoleva lahusvara väärtusega. Kui võlgnikul puudub piisav lahusvara, mille arvel võlgnetav kohustus täita, on täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestunud. Erandlikult ei saa leida, et täitemenetlus TMS § 14 lg 2 alusel on ebaõnnestunud, kui võlgnik ja võlausaldaja on täitemenetluses kokku leppinud maksegraafikus ning võlgnik teostab vastavalt kokkulepitud maksegraafikule perioodilisi makseid. Antud juhul nähtub kohtutäituri õiendist, et kostjal I ei olnud piisavalt lahusvara, mille arvel võlakohustust täita (t I kd, lk 17). Viidatud õiendi kohaselt toimusid igakuiselt võlgniku kontolt maksed. Vastavalt võlgniku pangakonto väljavõtetele, on võlgnik teinud teatud perioodi makseid (t I kd, lk 76-78). Nende maksete tegemine ei olnud igakuine. 4

§ 168

lg 5 tähenduses.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 168

lg 5 eesmärk on jätta menetluskulud kostja kanda, kui kostjast tulenevalt langeb ära vajadus jätkata hagimenetlust. Kostjad leidsid määruskaebuses, et kostjad ei rahuldanud hageja ühisvara jagamise nõuet. Sellest järeldasid kostjad, et

§ 168lg 5 eeldused ei ole täidetud.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega ning leiab, et viidatud sätte eeldused on ka käesoleval juhul täidetud. Hageja esitas kohtusse ühisvara jagamise nõude TMS § 14 lg 2 alusel. Nõude esitamisega soovis hageja saada võlgnikult täitemenetluse jaoks lahusvara, millele kohtutäitur saaks sissenõuet pöörata ning kostjalt I täitemenetluses tasumata võlasumma kätte saada. Seega oli hagi esitamise eesmärk rahuldada hageja võlanõue kostja I vastu. Olukorras, kus kostja tasub nõutava võlasumma hagejale ära, langeb kostjast tulenevalt ära alus nõuda ühisvara jagamist TMS § 14 lg 2 alusel. Seega

§ 168

lg 5 eesmärgist tulenevalt ei esine alust maakohtu määruse tühistamiseks osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda. 12. Samuti palusid kostjad määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus. Sellest tulenevalt saab ringkonnakohus muuta maakohtu määrust ainult siis, kui maakohus ületas diskretsiooni piire. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud olid kokku 1085 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Määruskaebusest ning toimiku materjalidest ei nähtu samuti, et maakohus oleks diskretsiooni piire ületanud. Määruskaebuses ei põhjendanud kostjad üldse, milles seisnes maakohtupoolne diskretsioonipiiride ületamine. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulud määruskaebemenetluses 14. Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud võrdsetes osades

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitajate, kostjate, kanda.

15. Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse määruskaebemenetluses.

§ 174lg 1 ls 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev 5

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja esitas ringkonnakohtule 20.11.2018.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja menetluskulude hüvitist lepingulise esindaja kulude eest summas 495 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 110 eurot. Hageja lepinguline esindaja kulutas 0,5 tundi Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrusega tutvumisele, 0,5 tundi kaebuse materjalidega tutvumisele, 0,5 tundi kliendiga nõupidamisele ning 3 tundi kaebuse vastuse koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on põhjendatud tunnitasu. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt RKTKm nr 3-2-1-115-14 p 14). Samuti leiab ringkonnakohus, et 0,5 tundi Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrusega tutvumisele on põhjendatud ajakulu, arvestades maakohtu määruse mahtu. Arvestades määruskaebuse mahtu oli põhjendatud ka lepingulise esindaja menetluskulu 0,5 tundi määruskaebuse materjalidega tutvumisele. Samuti leiab ringkonnakohus, et põhjendatud oli menetluskulu 0,5 tundi kliendiga nõupidamise eest. Kliendiga suhtlemine ja tema informeerimine määruskaebusest on vajalik, et selgitada kliendile menetluslikku situatsiooni ning võimalikke õiguslikke tagajärgi. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud määruskaebusele vastuse koostamise eest ajakulu 3 tundi. Määruskaebuse vastus on 3 lehekülge pikk ning kordab varasemaid seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses.
2. Kokkuvõttes on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabikulud kokku 3 tundi tunnihinnaga 110 eurot. Seega tuleb hagejale hüvitada 330 eurot (3 tundi × 110 eurot/h).

§ 174

lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastupidiselt märkis hageja menetluskulude nimekirjas, et ta ei soovi, et menetluskuludele lisandub käibemaks. Kuna ringkonnakohus jättis määruskaebemenetlusega seotud kulud võrdsetes osades kostjate kanda, mõistab ringkonnakohus hageja kasuks kostjalt I välja menetluskulude hüvitise suuruses 165 eurot ning kostjalt II menetluskulude hüvitise suuruses 165 eurot. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) 6