← Eesti

2-18-8362/24

Obsah (7)§ 659§ 654§ 175§ 173§ 178§ 176§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlust

) § 175 lg-le 1, § 174 lg-le 10 ja § 177 lg-le 2 ning Riigikohtu praktikale.

  1. Kostja I lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud ajakulu (3,5 t) on täies mahus põhjendatud, menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning neile kulunud aeg on proportsionaalne toimingu mahu ja keerukusega. Esindaja osutatud õigusteenuse hind 120 eurot tunnis (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning nimetatud tunnitasumäär on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 420 eurot (= 3,5 × 120).
  2. Kostja III lepingulise esindaja tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud kokku 6 t ulatuses, arvestades põhimenetluses esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Esindaja osutatud õigusteenuse hind 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest osutamisel rakendatud tunnitasumäär ning ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Põhjendatud oli kasutada õigusabi tunnihinnaga 150 eurot. Kuivõrd kostja III on käibemaksukohuslane ja tal on võimalik tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb kostja III menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on kostja III menetluskulude rahaliseks suuruseks 900 eurot (= 6 × 150). MÄÄRUSKAEBUS
  3. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja uue määrusega jätta menetluskulud poolte endi kanda või alternatiivselt saata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus uueks läbivaatamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 2

(4)Maakohus mõistis kostjate I ja III lepinguliste esindajate menetluskulud hagejalt välja nõutud summa ulatuses, kuid ei arvestanud ega kaalunud asja keerukust, aeganõudvust ja kulude vajalikku ulatust. Kostja I õigusabikulu on põhjendatud 240 euro ulatuses ja kostja III õigusabikulu 340 euro ulatuses (mõlema puhul kohtumääruse ja materjaliga tutvumine, analüüs ja konsultatsioon kliendiga 0,5 t ning vastuse koostamine 1,5 t). Lisaks ei ole kostjad I ja III kuludokumente kohtule esitanud. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostjad II ja III vaidlesid määruskaebusele vastu, kostja I vastust ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
  2. detsembril 2018 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

10. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb menetlusosalistele osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetlusosaliste õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
  2. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et praeguses menetlusstaadiumis saab ta vaidlustada menetluskulude jaotust. Tulenevalt

§ 173lg-st 1 on menetluskulude jaotus kindlaks määratud 20.

juuni 2018 menetlust lõpetavas määruses.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa vaidlustada menetluskulude jaotust. Praeguses asjas on põhimenetluses jäetud kostjate menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kanda. Seega on maakohus põhjendatult lähtunud põhimenetluses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest ja kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hagejalt välja mõistnud. 12. Asjakohatu on ka hageja väide, et kostjad I ja III ei ole kuludokumente esitanud.

§ 176

lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praeguses asjas põhjendatult kostjate I ja III menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud menetluskulude nimekirja alusel. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale 3

(4)edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.