MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Vabastada KERT VERBITSKI tingimisi enne tähtaega temale Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega ja katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni so kuni 09.06.2020 ning määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Kert Verbitski suhtes käitumiskontrolli ajaks
75 lg 2 p 2 , 7, 8 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased); osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt
Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Kert Verbitski vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Kert Verbitskilt menetluskuluna riigituludesse 182,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank), viitenumbriga 99917700057499, selgitusse märkida: „1-17-5875 menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Matti Reinsalu Advokaadibüroo kasuks 182,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Kert Verbitski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.10.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kert Verbitski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kert Verbitski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.08.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2017 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 12.06.2013 otsusega (nr 1-13-4768) mõistetud karistuse ärakandmata osa, so vangistus 2 aastat 11 kuud ja 9 päeva ning mõistis liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 3 kuud ja 9 päeva.
lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuse (s.o kahtlustatavana kinnipidamise aja 27.05.2016 kuni 28.05.2016, s.o 2 päeva ja vahi all viibimise aeg 22.02.2017 kuni 21.04.2017, s.o 59 päeva) lugedes mõistetud karistusest ära kantud karistuseks 61 päeva (so 2 kuud ja 1 päev) ning mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 aastat 1 kuu ja 8 päeva. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 01.05.2017. 2 Kert Verbitskit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib esimest korda. Eelnevates karistustes on olnud vägivaldsed episoodid, vargused ja narkootikumide käitlemine. Käesolevas kuriteos vägivaldsust ei esinenud, kuid viimased kuriteod on olnud ühiskonnaohtlikud ja kordub mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine. Soodusteguriks on endiselt alkoholi tarvitamine. Kuriteod ei ole ette planeeritud. Tulenevalt Kert Verbitski ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Kert Verbitski taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla ja selgitas, et elama hakkab vanaemaga, töökoht on xxxx ehitustöödel, on seal ka varem töötanud. Avaldas, et minevikku muuta ei saa, küll aga tulevikku ja tema prioriteedid on muutunud: tahab tööd teha, soovib maksta ära võlad, aga tahab jätkata ka hariduse omandamist. Lähedasteks nimetas elukaaslast ning sõbrad on enamus õiguskuulekad. Kinnitas, et narkootikume ei tarvita üldse ja alkoholi tarvitamiste keeld on talle täitmiseks jõukohane. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Kert Verbitski tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja Matti Reinsalu toetas Kert Verbitski ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla ja märkis, et inimesel vanglas on piiratud võimalused enese arendamiseks ja Kert Verbitski on nendest võimalustest vanglas võtnud maksimumi, teinud seda positiivses võtmes ja ühe eesmärgi nimel – et oleksid täidetud ennetähtaegse vabanemise formaalsed eeldused. Ka isiku iseloomustus on positiivne. Kaitsja palus kohtul seda kõike arvestada. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Kert Verbitski saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Kert Verbitski käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanaema juurde. Tegemist on vanaemale kuuluva 3-toalise korteriga, kus hetkel elab vanaema üksi. Elukoht on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on Kert Verbitskil olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3 Isikule on garanteeritud töökoht ehitustöödel OÜ’s xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Kinnipeetav on ka varem selles firmas töötanud. Tööle asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Oluline on ka iseseisev toimetulek, kuna varasemalt on isik olnud isa ja vanaema ülalpidamisel, samas on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas elukaaslane, isa, vend ja vanaema, kellega on suhted head ning toetavad. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (vend). Osade kriminaalsete sõpradega ei ole kinnipeetav lõpetanud suhtlemist ning ta ei näe selles midagi halba, kuna tegemist on lapsepõlvesõpradega. Isik ei pea ennast mõjutatavaks ja teeb iseseisvalt otsuseid, vahel isegi teisi kaasa rääkides. Samas tema taust näitab, et ta ei suuda olla vabaduses iseseisev. Seega tutvus- ja sõpruskonna negatiivsest mõjust tulenev uue kuriteo toimepanemise risk on olemas. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid ta ise probleemi ei tunnista. Ka on tal diagnoositud remissioonis olev sõltuvus kanepist. Positiivne on siinjuures aga asjaolu, et isik on vanglas läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus töötas aktiivselt kaasa ning näib olevat huvitatud oma eluviisi muutmisest. Sõltuvusainete tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise riskifaktor siiski jääb vaatamata asjaolule, et joobeseisundis ei ole isik vägivaldne. Positiivseks loeb kohus veel asjaolu, et Kert Verbitski on vanglas töötanud nii majandustöödel kui ka metallitsehhis. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedase toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid) ja seetõttu leiab kohus, et Kert Verbitski kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on kinnipeetavale ilmselgelt oluline abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Kert Verbitski üle kontrolli teostamisel tema allutamine
lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale
Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist suurendab sõltuvusainete võimalik tarvitamine ja grupi mõju. Ka leiab kohus, et Kert Verbitski tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks määrata elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Kert Verbitski lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu 4 ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Kert Verbitski suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.