Obsah (4)
§ 121§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-17-4881 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.11.2018) Kriminaalasja number 1-17-4881
§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Erki Lukule mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 03.04.2017.
a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 10 kuu võrra ja mõisteti liitkaristuseks Erki Lukule 2 aastat 10 kuud vangistust. KrMS § 130 lg 41 ja 275 lg 1 alusel kohaldati süüdimõistva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse täitmise tagamiseks Erki Luku suhtes tõkendit – vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Erki Lukk võeti vahetult peale kohtuotsuse kuulutamist kohtus vahi alla.
§ 68
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses 24.04-25.04.2017 viibitud kaks päeva ja alates 17.05.
- a kuni kohtulahendini viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 17.05.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.03.
- Tartu Vangla esitas 11.10.
- a kohtule materjalid Erki Luku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Erki Luku tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult ja asus seisukohale, et Erki Lukku ei peaks tingimisi enne tähtaega vabastama. Erki Lukk avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tunnistas, et on kuriteod toime pannud ning andis ülevaate nende asjaoludest. Väidetavalt ei taha ta ühegi naisega enam tegemist teha. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja millist mõju on läbitud sotsiaalprogrammid talle avaldanud. Süüdimõistetu andis ülevaate enda plaanidest vabaduses. Ta selgitas, et soovib alkoholi tarvitamisest edaspidi hoiduda vaatamata sellele, et tema hinnangul tal alkoholiga probleeme ei olnud. Lähedastest toetab teda noorem tütar, sissetulekuks on pension. Kinnipeetav lisas, et juhul kui kohus teda ei vabasta, soovib ta, et kaitsja esitaks määruse peale määruskaebuse. Kaitsja palus kaaluda Erki Luku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Teod, mille eest Erki Lukk karistust kannab, on toime pandud minevikus ja seda olematuks muuta ei saa. Kaitsja pidas positiivseks, et kaitsealune soovib edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Vanglas on süüdimõistetu läbinud programme. Oluline on ka see, et vanglas on ta suutnud käituda hästi. Vabaduses on tal elukoht ja sotsiaalne tugivõrgustik tütarde näol. Tulevikus soovib ta jätkata õpinguid, mille järel on võimalik leida tasuv töö. Kõik eeltoodud positiivsed asjaolud võimaldaksid süüdimõistetu vabastada. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Erki Lukk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2
(4)Erki Lukku on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral (üks karistus kustunud). Käesolevat karistust kannab ta isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise, eest. Samalaadse kuriteo on ta toime pannud ka varem. Harju Maakohtu 03.04.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2603 karistati teda samuti kehalise väärkohtlemise eest, lisaks veel ähvardamise eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et käesolev kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Erki Lukk vabanes vanglast 07.04.
- a ning pani uue kuriteoepisoodi toime juba 24.04.
- Kehalist väärkohtlemist puudutavaid kuriteoepisoode on käesolevas asjas neli, kuid varasemas asjas kuus, mis tähendab, et Erki Lukk kannab liitkaristust kümne sarnase kuriteoepisoodi eest. Kannatanuks on tema pereliige- elukaaslane. Erki Luku õigusvastast käitumist on põhjustanud oskamatus lahendada probleeme ja kontrollida negatiivseid emotsioone ning alkoholi kuritarvitamine. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogramme ja tema hinnangul olid need kasulikud. Varasemalt eitas kinnipeetav vägivaldset käitumist lähisuhtes, kuid kohtuistungil tunnistas seda. Väidetavalt saab ta oma tegudest nüüd aru ning oskab vägivaldsest käitumisest hoiduda. Vanglas käitumisega probleeme ei ole olnud. Vabanemise korral asuks Erki Lukk elama sotsiaalmajja. Ta soovib jätkata õpinguid ja seejärel leida töökoha. Sissetulekuks on esialgu pension, lisaks toetab noorem tütar. Vangla iseloomustuse kohaselt sooviks süüdimõistetu minna mitteametlikult tööle välisriiki, kuid kui kriminaalhooldus seda ei võimalda, siis võib olla võimalus töötada tütre mehe firmas. Tütardega on suhted head ja toetavad. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Erki Luku vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole siiski põhjendatud. Varasemast elukäigust ja kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Erki Luku vägivaldne käitumine ei ole juhuslikku laadi, sest kuriteoepisoode on palju. Korra on süüdimõistetule juba antud võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta jätkas uute kuritegude toimepanemist ja seda katseajal. Seega ei ole tema järjekordne vabastamine ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Lisaks eeltoodule ei ole kohtu arvates karistus käesolevaks ajaks kinnipeetava suhtumises ja käitumises märkimisväärseid muutuseid toonud. Kohtuistungil väljendatu ei veena kohut, et isik tegelikult teadvustaks toimepandu raskust ega ka seda, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisest tulenevalt enda käitumise ohjamisega. Kinnipeetav küll kordas istungil, et on süüdi ja lubas ennast parandada, kuid enda osa teadvustamata ja kuritegude põhjusi vaid väljaspool ennast nähes, on tegelik suhtumise muutus kaheldav. Ka süüdimõistetu poolt väljapakutud lahendus edasiselt riskide maandamiseks, milleks on edasiselt välistada igasugune suhtlemine naistega ja läbi selle välistada vägivaldne käitumine, viitab asjaolule, et isik tegelikult ei teadvusta vajadus enda suhtumist vägivalla kasutamise osas korrigeerida ja näeb põhjusena vaid väljastpoolt tulenevat. Ilmselt ei ole Erki Lukk tegelikult mõistnud, mis on tema vägivaldse käitumise põhjustajaks ning mismoodi sellest tulevikus hoiduda. Eelneva põhjal jäta kohus Erki Luku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Erki Luku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.11.
- a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas 05.11.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 146,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks 3
(4)summaks 146,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Erki Lukult riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)