Väärteoasi nr.4-18-3279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 27.09.2018.a. Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Darja Filjajeva Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi 01.06.2018 otsus väärteoasjas nr. 2315,18,001342 Kaebuse esitanud isik OÜ Kostar Plus, registrikood: 12515896, asukoht Kasteheina 8-9 Kohtla-Järve, juhatuse liige K K kaebuse esitaja OÜ Kostar Plus juhatuse liige K K, tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kohtuvälise menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi esindajad Marina Vahersalu, Ravil Khair Al-Din Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi otsus nr. 2315,18,001342 ja lõpetada väärteomenetlus OÜ Kostar Plus suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. OÜ Kostar Plus kaebus rahuldada. VTMS § 23 alusel hüvitada OÜ-le Kostar Plus valitud kaitsjale makstud tasu summas 1591.20 eurot riigi eelarve vahenditest. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Tallinna kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 22.10.2018.a. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 2 VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaebajat karistati KarS § 226 lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot. PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi 01.06.2018.a otsuse kohaselt karistati menetlusalust isikut selle eest, et Kostar Plus OÜ juhatuse liikme K Ki isikus, kes tegutses juriidilise isiku Kostar Plus OÜ huvides, rikkus tööstusomandi omaniku ainuõigust varalise kasu saamise eesmärgil ja nimelt rikkus 14.08.2012 registreeritud auto valuvelgede tööstusdisainilahenduse nr 002087387-0003 omaniku xxxx ainuõigust kasutada nimetatud disainilahendust, importis kaubanduslikul eesmärgil xxxx nimele registreeritud disainilahendusega valuvelgi (4
- tk)ilma xxxx loata ja õigusliku aluseta. Nii väärteoprotokolli kui väärteootsuse kohaselt rikkus Kostar Plus OÜ sellise tegevusega EL Nõukogu 12. detsembri 2001 määruse nr 6/2002 artiklis 19 sätestatud nõudeid ning pani toime KarS § 226 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või alternatiivselt vähendada Kostar Plus OÜ-le määratud rahatrahvi. 21.06.2018.a esitas menetlusaluse isiku Kostar Plus OÜ kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik Harju Maakohtule kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,18,001342. Kaebaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgnevad. Väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 nõuetele, kuivõrd väärteoprotokolli teokirjeldus on ebamäärane ja ei kajasta faktilisi asjaolusid, millest oleks tuletatav KarS § 226 lg 2 objektiivne ja subjektiivne koosseis ning asjaolu, miks ei kohaldu määruse 6/2002 artikli 110 lg 1 erisus. Eelnevaga on kaebaja hinnangul rikutud VTMS § 19 lg 1 punkti 1, mis on iseseisvalt väärteootsuse tühistamise aluseks. Samuti on kaebuse esitaja hinnangul väärteoprotokollis toodud süüdistusversioon arusaamatu, paljasõnaline ja tõendamata, kuna väärteoprotokollis ega selle lisaks olevates tõendites ning ka väärteootsuses puuduvad viited tõenditele, millega oleks tuvastatud alates 30.01.201831.01.2018 selline tegevus, mis vastab KarS § 226 lg 2 tunnustele. Kaebuse esitaja leiab, et Kostar Plus OÜ ei ole rikkumist toime pannud ning KrMS § 7 lg 3 alusel tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Lisaks on kaebuse kohaselt väärteomenetleja rikkunud ultima ratio põhimõtet, kuivõrd rikkumise kõrvaldamiseks oleks tulnud teha ettekirjutus. Trahvi määramine peab olema sekundaarne, kui muud leebemad meetmed ei vii tulemuseni. Peale selle ei nõustu kaebuse esitaja mõistetud trahvi määraga, kuivõrd arvesse tuleb võtta, et tegemist on ettevõttega, kes samasuguseid velgi on tellinud varasemalt mujalt Euroopa Liidu liikmesriikidest ning seetõttu ei näinud ta ette, et antud velgede tellimine otse tootjalt on Euroopa Liidu ja/või Eesti Vabariigi õigusega vastuolus ning et tegemist on keerulise õigusliku küsimusega. Tootja tootmise eesmärgid pole käesolevas asjas asjakohased, oluline ja asjakohane on Kostar Plus OÜ velgede tellimise eesmärk – müüa neid ostjatele asjakohase mitmeosalise toote välimuse taastamiseks. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on varem karistamata isikuga, mistõttu kaebaja hinnangul on menetlusaluse isiku süü oluliselt alla keskmise või isegi minimaalne juhul, kui see üldse eksisteerib. 29.06.2018 esitas kohtuväline menetleja täiendava seisukoha, milles kokkuvõtvalt leidis, et kaitsja kaebus on põhjendamatu ning selles toodud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või määratud rahatrahvi vähendamiseks. 31.08.2018 esitas kaebuse esitaja täiendava seisukoha, mille kohaselt Kostar Plus OÜ tegevus on olnud kooskõlas seadusega ning tema tegevuse näol ei olnud tegemist Xxxx intellektuaalomandi rikkumisega. Ei ole tõendatud Kostar Plus OÜ poolt väärteo toimepanemine ja kaebuse esitajad jäävad kohtule esitatud taotluste juurde. 3 MENETLUS KOHTUS 17.09.2018.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esindaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et väärteoprotokollist ei tulene, milles täpsemalt menetlusalusele isikule etteheidetav rikkumine seisnes, ainuüksi mille tõttu kuulub otsus tühistamisele ja menetlus lõpetamisele. Lisaks sellele märkis kaebaja kaitsja, et tegemist on Euroopa kohtupraktikale vastavate B-kategooria velgedega ning väljaspool vaidlust on asjaolu, et nendel velgedel on suurelt stantsitud märge, st on märgitud, et see ei ole originaal. Kaebuse esitaja ei nõustunud kohtuvälise meneteleja seisukohaga, et menetlusalune isik ei järginud EL määrust, jättes teavitamata tootel, pakendil, kataloogides, müügidokumentides, et ese sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu talle. Kaebuse esitaja esindaja märkis, et sellist etteheidet väärteoprotokollis ei kajastunud ning ei ole võimalik kedagi informeerida millestki, kui konkreetsed veljed peeti tollis kinni, lõpptarbijat ei ole ja müüki ei toimunud. Kaebuse esitaja selgitas, et varem tõi klient velgi Euroopast, nüüd hakkas tarnima otse Hiinast, kaebuse esitaja esindaja leiab, et etteheide lõpptarbija teavitamata jätmises ei ole tõsiselt võetav ja ei tea, milles väärtegu seisneb. Auto 24 kuulutus, millele viidatakse kohtuvälise menetleja otsuses, ei ole määrava tähendusega, kuid ka sellel oli edasilink Kostar Plus koduleheküljele, kus on avaldatud, et toode on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Sellega on täidetud Euroopa kohtupraktikas ettenähtud tingimused. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid istungil, et otsus on põhjendatud ja selle tühistamiseks alus puudub. Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu asjaolule, et menetlusalune isik ei ole järginud EL määrust, mille kohaselt peab teavitama tootel, pakendil, kataloogides, müügidokumentides, et ese sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu temale. Kostar Plus OÜ ei pööranud sellele tähelepanu, kui pakkus impordiks nimetatud kaupa laiale ringile. Pole vaidlust selles, kas tegemist on originaaliga, vaid selles, kas isik võib tugineda erandile, mis on sätestatud EL määruse artikli 110 lõikes 1. Disainilahenduse omaniku õigust rikutakse, kui pole täidetud määruses sätestatud tingimusi. Nimelt on seal sätestatud, et on võimalik sarnaseid asju importida, müüa, aga tingimusel, kui see on suunatud välisilme taastamiseks ja sellest on tarnijat teavitatud ja on olemas müügileping. Kui xxxx valuvelg on kahjustatud ja omanik soovib B-kategooria varuosa, on tal õigus sarnast varuosa tellida ja tarnida omanikule, aga taolist hoiatust, et Kostar Plus OÜ oleks teavitanud ostjaid, et tegemist ei ole originaalkaubaga ning seda võidakse kasutada vaid konkreetse toote parandamisel selle esialgse välimuse taastamiseks, ei olnud, seetõttu on omaniku ainuõigusi rikutud. Teavitust kuulutuses, et tegemist on omaniku ainuõigusega disainilahendusega, ei olnud. Samuti puudus lõpptarbija. Seega taheti teenida kasumit, rikkudes omaniku ainuõigust. Samuti ei ole veebilehel, kus on pakutud sarnast valuvelge, märgitud, et tegemist on kaitstud disainilahendusega ja see on juba rikkumine. Kohus uuris kohtuistungil veel ka järgmisi kirjalikke tõendeid: kohtutoimiku materjalid lk 1-14; 17-19; 23-26; 27; 28-31; 43-44. Väärteotoimik lk 1-3,4,6-9,11-31, 32-36, 37, 28-39, 40-43. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et: väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.03.2015. a kohtuotsuse nr 3-1-15-15, p 6 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.06.2011. a kohtuotsuse nr 3-1-1-45-11, p 9). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt väljendanud seisukohta, et süüdistusakti funktsiooni saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli 4 tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.12.2014. a kohtuotsuse nr 31-1-88-14, p 6.3 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.06.2011. a kohtuotsuse nr 3-1-1-45-11, p 9). Väärteoprotokollis on Kostar Plus OÜ-le ette heidetud järgmist: Kostar Plus OÜ, juhatuse liikme K K isikus, kes tegutses juriidilise isiku Kostar Plus OÜ huvides, rikkus tööstusomandi omaniku ainuõigust varalise kasu saamise eesmärgil ja nimelt rikkus 14.08.2012 nr 002087387-0003 omaniku xxxx ainuõigust kasutada nimetatud disainilahendust, importis kaubanduslikul eesmärgil xxxx nimele registreeritud disainilahendusega valuvelgi (4
- tk)ilma xxxx loata ja õigusliku aluseta (tl 1-3). Samasugune etteheide Kostar Plus OÜ-le on välja toodud ka kohtuvälise menetleja 01.07.2016. a üldmenetluse otsuses (tl 40-43). Väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtuvalt omistatakse Kostar Plus OÜ-le tegevust, mis seisnes registreeritud auto valuvelgede tööstusdisainilahenduse omaniku xxxx ainuõiguse kasutada nimetatud disainilahendust rikkumises sellega, et Kostar Plus OÜ importis Xxxx 4 valuvelgi viimase loata ja õigusliku aluseta. Samas nõustus kohtuväline menetleja väärteoasja otsuses menetlusaluse isiku väitega, et nelja velje näol võis olla tegemist B-kategooria varuosaga ning asudes lahendama küsimust, kas Kostar Plus OÜ puhul on kohaldatav EL Nõukogu 12. detsembri 2001 määruse nr 6/2002 artikli 110 lg-s 1 sätestatud erand, mis välistab disainilahendusest tuleneva kaitse mitmeosalise toote koostisosa moodustava disainilahenduse suhtes, kui seda koostisosa kasutatakse mitmeosalise toote esialgse välimuse taastamiseks, jõuab järeldusele, et vaidlusalust kaupa ei ole tellitud nimetatud eesmärgil, kuna Kostar Plus OÜ „ei näidanud hoolsuskohustust seoses sellega, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidavad EL määruse artiklis 110 ettenähtud tingimusi“. Oma järeldust põhjendab kohtuväline menetleja sellega, et Kostar Plus OÜ kuulutuses internetportaalis www.auto24.ee on üksnes info kauba – xxxx velgede – garantii, kohale toimetamise ja müüja kohta ning puudub igasugune info selle kohta, et veljed sisaldavad disainilahendust, mis ei kuulu Kostar Plus OÜ-le ja hoiatus, et müügiks pakutavad veljed on mõeldud kasutamiseks üksnes auto parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Kohtuvälise menetleja otsusest saab seega välja lugeda, et juhul, kui Kostar Plus OÜ oleks viidatud nõudeid täitnud, oleks ta tegutsenud xxxx velgede importimisel seaduspäraselt. Teisisõnu, omistatakse Kostar Plus OÜ-le hoolsuskohustuse mittetäitmist ehk tegevusetust. Kohtuistungil kordas kohtuväline menetleja oma seisukohta, et Kostar Plus OÜ rikkus ühenduse registreeritud disainilahenduse omaniku ainuõigust kasutada disainilahendust sellega, et ei täitnud EL Nõukogu 12. detsembri 2001 määruses nr 6/2002 sätestatud tingimusi, mis sätestavad, et originaaltootega sarnaseid tooteid võib importida, müüa jne, kuid tingimusel, et toodet kasutatakse välisilme taastamiseks ja ostjat (tarnijat) on teavitatud, et tegemist ei ole originaalkaubaga ja seda on võimalik omandada üksnes parandamise eesmärgil. Taoline hoiatus on väga oluline tingimus, et saaks B-kategooria varuosa kasutada. Kohtuvälise menetleja arvates ei saa vaidlusalust 4 valuvelge lugeda B-kategooria varuosaks just põhjusel, et menetlusalune isik ei ole täitnud eelpool viidatud kohustust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel väljunud väärteoprotokolli piiridest, asudes tuvastama väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid, millega rikkus oluliselt VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kõrvutades väärteoprotokolli teokirjeldust kohtuvälise menetleja otsuses tuvastatuga, on ilmne, et menetlusaluse isiku õigus saada aru, millist tegu talle ette heidetakse, on oluliselt takistatud ja kokkuvõttes ei võimalda tal enda kaitseõigust teostada. Riigikohtu praktika kohaselt on ka kohus asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Seega asudes kaebuse arutamisel tuvastama Kostar Plus OÜ täitmata 5 jäetud kohustusi, oleks ka kohus väljunud väärteoprotokolli piiridest ja rikkunud omakorda Kostar Plus OÜ õigusi. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi on vältimatu siis, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-34-14, p-d 9, 15 ja 17). Sellest tulenevalt ja eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteomenetlus Kostar Plus OÜ suhtes tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Hoolimata sellest, et kaebus tuleb rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada ainuüksi juba väärteomenetluse seaduse normide rikkumise tõttu, peab kohus vajalikuks märkida veel järgmist. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et ta on välistanud EL nõukogu määruse nr 6/2002 artikli 110 lg-s 1 sätestatud erandi kohaldamise Kostar Plus OÜ suhtes. Viidatud erandi kohaselt ei ole ühenduse disainilahendusena kaitstav mitmeosalise toote koostisosa moodustav disainilahendus, mida on artikli 19 lõike 1 tähenduses kasutatud selle mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Euroopa Kohtu 20. detsembri 2017 otsusest (liidetud kohtuasjades C-397/16 ja C-435/16 xxxx versus xxxx (pankrotis), xxxx ja xxxx, xxxx versus xxxx nähtub, et velg on mitmeosalise toote – sõiduauto- komponent ning importijal või sellisel eesmärgil toote säilitajal on ette nähtud nimetatud erandkorrale tuginemiseks hoolsuskohustus. Nimelt tuleb teavitada tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või ka müügidokumentidel ühelt poolt asjaolust, et asjaomane koostisosa sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu neile ja teiselt poolt, et vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Seejärel peavad nad sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagama, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta neid eesmärgil, mis on vastuolus määruse nr 6/2002 artikli 110 lõike 1 eelnimetatud tingimustega. Lõpuks peab tootja või turustaja jätma koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 ettenähtud tingimustega. Antud juhul on väärteomenetleja jätnud arvestamata asjaolu, et väärteoasja toimiku materjalidest nähtuvalt on Kostar Plus OÜ poolt tellitud toodetel markeering (NOT ORIGINAL, MADE IN CHINA) olemas (tl 13-15). Velgede tootja xxxx on kinnitanud, et nemad pakuvad järelturule velgi sõidukite uuendamiseks ja veljed on markeeritud „NOT OE“ (OE – original equipment) tl 23, 2530). Seega on potentsiaalset ostjat teavitatud, et tegemist ei ole originaaltootega. Auto24 müügikuulutuse väljatrükist nähtub, et K K on mingil ajahetkel pakkunud müügiks mudeli xxxx valuvelgi ühiku hinnaga 205 eurot, komplekt 820 eurot. Seejuures on müügikuulutuses märgitud „ NOT OEM“ ja viide Kostar Plus OÜ veebilehele hhtp: //www.kveljed.com/ (tl 24). Äriregistri väljatrüki kohaselt on K K Kostar Plus OÜ juhatuse liige (tl 37), mistõttu on ta kuulutust üles pannes ilmselgelt tegelenud äriühingu huvides. Kostar Plus OÜ esindaja on koos kaebusega esitanud kohtule kveljed.com ja replica-rims.com veebilehtede väljatrükid, millest nähtuvalt on nendel kodulehtedel märgitud, et „Asjaomane toode (koostisosa) ei ole originaaltoode, antud toode sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu meile ning antud toote valmistajale. Antud toode on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel, tema esialgse välimuse taastamiseks. Antud tingimustel asjaomase toote kasutamine (sh müümine) on legaalne“(kohtu tl 13-14). Kohtuväline menetleja on istungil selgitanud, et Kostar Plus OÜ ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kaup imporditi sõiduautode esialgse välimuse taastamiseks, teavitamiskohustust ei olnud täidetud ning puudus kindel lõpptarbija. Kohus juhib tähelepanu, et tõendamiskoormus lasub 6 kohtuvälisel menetlejal. Menetlusalune isik on juba vastulauses on selgelt väljendanud, et Kostar Plus OÜ importis nimetatud velgi, lähtudes EL nõukogu määruse nr 6/2002 artikli 110 sätestatud erandist. Kostar Plus OÜ veebilehel hhtp: //www.kveljed.com/ on vastav hoiatus olemas. Ühtegi tõendit, et nimetatud teavitust kuulutuse ülespaneku ajal ei olnud, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et ostusoovi korral tutvub eelduslikult ostja ka kuulutuses viidatud kodulehega ning sellega on teavitamiskohustus täidetud. Etteheidet nagu poleks Kostar Plus OÜ teavitanud ka lõpptarbijat kohustusest kasutada velgi sõiduki esialgse välimuse taastamiseks, on võimatu kohtul kontrollida, sest kaupa Kostar Plus OÜ ei saanud ja see peeti piiril kinni. Seega puuduvad tõendid, kas nad oleks tootel või müügilepingus vastava hoiatamiskohustust täitnud või kellele ja millise eesmärgiga Kostar Plus OÜ tellitud kauba oleks müünud. Kohus märgib, et Euroopa Kohtu praktikast ei nähtu, et kaitstud disainilahendusega toodet ei võiks importida või sel eesmärgil säilitada lähtuvalt EL nõukogu määruse nr 6/2002 artikli 110 sätestatud erandist, kui puudub lõpptarbija. Lisaks nõustub kohus kaitsja väitega, et kauba tootja xxxx kinnituskiri ei saa tõendada Kostar Plus OÜ kauba tellimise eesmärke ja asjaolu, kas nad lähtuvad kauba importimisel Euroopa Liidu õigusest või mitte. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et väärteotoimikus ei ole ühtegi tõsikindlat tõendit, mis näitaks, et Kostar Plus OÜ hoolsuskohustust nende nelja velje importimisel ei ole täitnud ja et välistatud oleks EL nõukogu määruse nr 6/2002 artikli 110 sätestatud erandi kohaldumine. Vastupidi, toimiku materjalidest, menetlusaluse isiku esindaja kaebusest ja vastuväidetest nähtub üheselt, et Kostar Plus OÜ on tegelenud disainilahendusega kaitstud velgede ja rehvide importimisega ka varasemalt (sh on müünud ka xxxx ametlikule edasimüüjale, tl 28-31, tl 20). Eeltoodust tulenevalt isegi siis, kui väärteokirjeldus poleks puudulik, ei ole kohtus uuritud tõendite põhjal võimalik lugeda Kostar Plus OÜ puhul KarS § 226 lg 2 koosseisu täidetuks. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus Kostar Plus OÜ kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja xxxx üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2315,18,001342 ning lõpetab väärteoasjas nr 4-18-3279 (2315,18,001342) väärteomenetluse Kostar Plus OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kuivõrd kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis on menetlusalusel isikul, tuginedes VTMS §-le 23, õigus nõuda vastava taotluse esitamisel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist. Lepinguline kaitsja on esitanud taotluse määrata kaebemenetuses kaitsja õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 1830,40 eurot ilma käibemaksuta. Nimelt on kaitsja esitanud 30.05.2018 arve nr 564 (2,33 tundi x tunnihind 130) summas 302,90 eurot, 02.07.20l8 arve nr 675 (5 tundi x tunnihind 130) summas 650,00 eurot ja 06.09.20l8 arve nr 850 (4,84 tundi x tunnihind 130) summas 629,20 eurot, 20.09.2018 arve nr 913 (1,91 tundi x tunnihind 130) summas 248,30 eurot. Kohtu hinnangul on taotlused nõuetekohased, kuid põhjendatud osaliselt. Nimelt 06.09.2018 arve lisadest nähtuvalt on kaitsjal 16.08.2018 kulunud kohtuvälise menetleja seisukohtadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 3 tundi. Lisaks on 22.08.2018, 27.08.2018, 29.08.2018, 30.08.2018 ja 31.08.2018 kulunud seisukohtade täiendamiseks, vastuste, päringute ja kinnituskirja koostamiseks ning nõupidamiseks täiendavalt 1,84 tundi. Kohus leiab, et viimati nimetatud täiendavate toimingute tegemiseks kaitsjal vajadus puudus, sest kohus määras 09.07.2018 Kostar Plus OÜ kaebuse kohtulikule arutamisele. Seega seoses 06.09.2018 koostatud arvega peab kohus põhjendatuks hüvitada kaitsjatasu 3 tunni töö ulatuses ehk summas 390 eurot. Ülejäänud arvetes kajastatud menetlustoimingud on kohtu hinnangul asjakohased ja nendeks kulunud aeg on esitatud väärteomenetluse mahtu, samuti kaebuse sisu arvestades, põhjendatud. Seega kuulub OÜ Kostar Plus valitud kaitsja esitatud tasutaotlused hüvitamisele summas 1591.20 eurot ning seda riigieelarve vahenditest. 7 Kohus juhindub VTMS § 132 p 3, § 109 - § 111, Julia Vernikova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)