Obsah (7)

§ 405§ 444§ 173§ 162§ 174§ 145§ 455

2-18-12323 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 22.november 2018. a , Kalevi 1, Tartu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-18-1232

) § 405 alusel RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksandrs Krasnovsi kasuks välja tervishoiuteenuse osutamisel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 200 (kakssada) eurot.
3. Jätta menetluskulud riigi kanda.
4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. Kohtuotsuse põhjendused

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt

§ 405

lg 1 p 5, 6, 7, 9 ja 10 kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus

§ 444

lõikes 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ja realiseerida

§ 405lg 2 sätestatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud (tl.32).

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja A.Krasnovs ja Tartu Vangla vahel oli sõlminud tervishoiuteenuse osutamise leping VÕS § 758 lg 1 mõttes. Tervishoiuteenuse mõiste on lisaks VÕS § 758 lg 1 sätestatud ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõikes 1, mille kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. 2 VÕS § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Riigikohus on leidnud, et tervishoiuteenuse osutamise raames patsiendile vale diagnoosi määramist saab pidada tervishoiuteenuse osutamise eesmärgist tulenevalt lepingulise kohustuse rikkumiseks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-10, p 14). Tulenevalt VÕS §-st 770 lõikest 1 vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Tervishoiuteenuse osutaja süü oleks välistatud eelkõige juhtudel, kui tervishoiuteenuse osutaja ei saanud sündmuste käiku mõjutada (VÕS Kommenteeritud väljaanne, Tln.2009, § 770, komm.3.2.) VÕS § 770 lg 4 sätestab, et diagnoosi- või ravivea korral patsiendil terviserikke tekkimisel, mida oleks tavapärase raviga saanud ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab sel juhul tõendama patsient. Antud juhul on hageja toetunud kahju hüvitamist nõudes asjaolule, et tema vigastuse vale diagnoosi tõttu kannatas ta kaheksa päeva vältel valu. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus on seisukohal, et A.Krasnovsile tervisehoiuteenuse osutamine tema käe vigastuse diagnoosimisel ja ravimisel toimus mittevastavuses arstiteaduse üldise tasemega ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Kohus nõustub kostjaga küll selles, et tõenäoliselt oleks hageja käsi valutanud ka siis, kui luumurd oleks diagnoositud ja kipslongett paigaldatud koheselt, kuid valuaistinguid, mida hageja tundis fikseerimata luumurruga käe liigutamisel ning selle kokkupuutel keha või esemetega oleks käe fikseerimisel saanud vähendada. Kohus peab hüvitise suurust- 200 eurot mõistlikuks. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest kohtumääruse alusel vabastatud ning Eesti vabariik kostjana on riigilõivu tasumisest vabastatud seaduse (

§ 145lg 1) alusel, jääb käesolevas asjas tasumisele kuuluv riigilõiv riigi kanda.

3 Hagejal ei ole eeldatavalt muid menetluskulusid esinenud, kuna ta ei osalenud menetluses esindaja vahendusel. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse käesolevas asjas kindlaks määramata. Tulenevalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4