Tsiviilasi nr 2-15-16554 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 9. november 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Andres Siilbek (pankr

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Andres Siilbek (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Erki Schihalejev (isikukood XXX, telefon XXX, e-post XXX), kellele anda kohtumääruse alusel juurdepääs Andres Siilbeki arveldusarvele Swedbank AS-s.
2. Usaldusisikul Erki Schihalejev kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobril).
4. Erki Schihalejevil esitada iga kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.

1. a 430,00 eurot, alates 01.01.
2. a 470,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud 2/9 Tsiviilasi 2-15-16554 töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
3. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, menetlusosalistele, usaldusisikule Erki Schihalejev (e-post XXX) ja võlausaldajale.
4. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 22.12.

1. a määrusega kuulutas kohus välja Andres Siilbeki pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi (tlk 45-49). 27.09.
2. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku (tlk 75.77). 26.10.
3. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Pankrotihaldur palub:
4. kinnitada lõpparuanne ja lõpetada Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetlus;
5. määrata pankrotihaldur Karin Antsov tasuks 388,88 eurot (sh käibemaks) ja mõista pankrotihalduri tasu välja pankrotivarast Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX Swedbank AS-s;
6. kinnitada pankrotihaldur Karin Antsov vajalikud kulutused summas 96,00 eurot (sh käibemaks) ning kulud välja maksta pankrotivarast Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX Swedbank AS-s;
7. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel Karin Antsov Andres Siilbek (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest;
8. algatada Andres Siilbek (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus;
9. määrata, et kohustustest vabastamise menetluses täidab usaldusisiku kohustusi Erki Schihalejev (isikukood XXX, tel XXX, e-post XXX) kellele anda kohtumääruse alusel juurdepääs Andres Siilbek arveldusarvele Swedbank AS-s või Andres Siilbek (isikukood XXX; tel XXX; e-post XXX ) LÕPPARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole olnud müüdavat pankrotivara. Pankrotimenetluse jooksul on Andres Siilbek arveldusarvele laekunud igakuiselt töötasu Rahandusministeeriumilt (töötamine XXX). Pankrotimenetluses on olnud laekumisi kokku summas 7090,46 eurot. Antud summast on Andres Siilbek saanud igakuiselt kasutada miinimumpalgale vastavat summat 430,00 eurot kuus (kokku 3870,00 eurot s.o. 430,00 eurot x 9 kuud) ning pankrotihaldur on igakuiselt maksnud Andres Siilbek sissetuleku arvelt elatist alaealise lapse S.S. ülalpidamiseks vastavalt Tartu Maakohtu 23.10.2013 kohtumäärusele (tsiviilasjas nr 2-13-35374) 160,00 eurot kuus (kokku 1600,00 eurot s.o. 10 kuud x 160,00 eurot). 3/9 Tsiviilasi 2-15-16554 Seisuga 18.10.2016 on Andres Siilbek (pankrotis) pankrotivaras rahalisi vahendeid summas 1632,46 eurot, mille arvelt saab kanda pankrotimenetluse kulud ning teostada väljamaksed võlausaldajatele. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 2, 9) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. 2.

1. Võlgniku ülalpeetavale S.S. (sündinud XX.XX.XXXX) on pankrotimenetluses makstud igakuiselt elatist 160,00 eurot Tartu Maakohtu 23.10.2013 kohtumääruse alusel (tsiviilasjas nr 2-13-35374). Kokku on pankrotimenetluses makstud võlgniku igakuise sissetuleku arvelt ülalpidamist 1600,00 eurot (jaanuar – oktoober 2016). 2.
2. Massikohustusi on kantud kokku summas 14,92 eurot. Tegemist on panga teenustasudega. 2.
3. Pankrotihaldur on võimaldanud pankrotimenetluse käigus kasutada võlgnikul tema pangakontole laekuvaid rahalisi vahendeid seadusega ettenähtud ulatuses igakuiselt 430,00 eurot. Andres Siilbek pankrotivarasse on laekunud igakuiselt töötasu Rahandusministeeriumilt alljärgnevalt: - jaanuar 2016 - veebruar 2016 - märts 2016 - aprill 2016 - mai 2016 - juuni 2016 - juuli 2016 - august 2016 - september 2016 553,60 eurot 1042,95 eurot 757,22 eurot 767,91 eurot 1167,15 eurot 615,75 eurot 637,77 eurot 746,39 eurot 801,72 eurot 2.
4. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud on summas 96,00 eurot - büroo haldamise kulud 96,00 eurot (välja maksmata) Pankrotihalduri kulud seonduvalt büroo kasutamise ja haldamisega on toodud arvestusega 10,00 eurot kuus (lisandub käibemaks), perioodil jaanuar 2016 – august 2016 kokku 80,00 eurot (lisandub käibemaks 16,00 eurot), kokku 96,00 eurot. Büroo kasutamise kulud seonduvad büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ruumide jm büroo haldamisega seonduvate kuludega (büroo ruumide ja seadmete kasutamine, sekretäriteenus, sideteenused jms, kontoritarbed (paber, tahm, kirjutusvahendid, kaustad jms), transpordikulud). 2.
5. Tartu Maakohtu 22.12.2015 kohtumäärusega on määratud ajutise pankrotihalduri tasuks koos käibemaksuga 315,00 eurot ning kulutuste hüvitiseks koos käibemaksuga 67,92 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud on välja mõistetud riigi vahenditest. 2.
6. Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda (Tartu Maakohtu 28.01.2016 kohtumäärus pankrotitoimkonna moodustamata jätmise kohta). 2.8.

§ 65

lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lõike 1 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvestatud rahast lähtudes.

§ 65

¹ lg-st 1 tulenevalt halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 20% pankrotivarast. 4/9 Tsiviilasi 2-15-16554 Andres Siilbek (pankrotis) pankrotivarasse on laekunud Rahandusministeeriumilt Andres Siilbek töötasuna kokku 7090,46 eurot, millest Andres Siilbek on saanud kätte 3870,00 eurot ja elatise maksmiseks on kantud 1600,00 eurot. Pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud pankrotivarasse laekunud töötasu summast 1632,46 eurot (töötasu see osa, mis on jäänud pankrotivarasse peale seda, kui on tasutud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks ja Andres Siilbek enda ülalpidamiseks). Pankrotihalduri tasu suuruseks

§ 65¹ lg-st 1 tulenevalt on 324,00 eurot.

Pankrotihaldur palub tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb ning

§ 65lg-st 1¹ tulenevalt lisandub sel juhul halduri tasule käibemaks.

Pankrotihaldur taotleb pankrotimenetluse lõpetamisel tasu määramist koos käibemaksuga kokku summas 388,88 eurot. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses on võimalik teostada väljamakseid teise järgu võlausaldajate nõuete katteks kokku summas 1145,00 eurot. IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses puudub pandiese.

V Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olev vara. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotihalduri tegevus pankrotivara valitsemisel ja pankrotimenetluse läbiviimisel on olnud järgmine: - võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest ja nõuete esitamisest üldkoosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollide vormistamine võlanõuete kontroll jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine kohtuga suhtlemine pankrotimenetluse läbiviimisega seonduvates küsimustes (taotluste, ettekande jms esitamine) pankrotimenetluse lõpetamise aruande koostamine. VII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Teises rahuldamisjärgus (muud tähtaegselt esitatud) tunnustatud võlausaldajate nõuded Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotis (%) Väljamaks pankrotimenetluses (EUR) Kohtutäitur Jane Rumjantseva Swedbank AS Bigbank AS Eesti Energia AS Kokku 427,18 EUR 2537,40 EUR 6612,00 EUR 443,36 EUR 10 019,94 EUR 4,26 25,32 65,99 4,43 100 % 48,78 289,91 755,59 50,72 1145,00 EUR Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) 378,40 2247,49 5856,41 392,64 8874,94 EUR Kolmandas rahuldamisjärgus (tähtaegselt esitamata) tunnustatud võlausaldajate nõuded 5/9 Tsiviilasi 2-15-16554 Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotis (%) Telia Eesti AS S.S. Kokku 1605,66 EUR 1747,77 EUR 3353,43 EUR 47,88 52,12 100 % Võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (EUR) 1605,66 1747,77 3353,43 EUR VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri kulud summas 67,92 eurot on välja mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.12.2015 kohtumäärusega ning välja makstud riigi vahenditest. Pankrotihalduri vajalikud kulud oma ülesannete täitmiseks on olnud kokku summas 96,00 eurot. X Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (

§ 162

lg 3) Pankrotihalduri hinnangul on Andres Siilbek maksejõuetuse põhjuseks sissetulekute kaotust aastatel 2007-2008, kui tekkisid võlgnevused varasemalt võetud kohustuste täitmise osas. Varasemad võlgnevused on jäänud tasumata, mistõttu on varasemad võlgnevused suurenenud viivisvõlgnevuse võrra ning lisandunud on uued võlgnevused. XI Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Andres Siilbek (pankrotis) on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses. 18.10.2016 on toimunud võlausaldajate üldkoosolek Andres Siilbek (pankrotis) pankrotimenetluses. Andres Siilbek on esitanud pankrotihaldurile andmed selle kohta, et ta sooviks, et kohustustest vabastamise menetluses täidaks usaldusisiku kohustusi Erki Schihalejev, kes on Andres Siilbeki asjadega hästi kursis ja keda Andres Siilbek usaldab täielikult. Andres Siilbek on avaldanud soovi, et usaldusisik Erki Schihalejevile võimaldatakse täielik juurdepääs Andres Siilbek arveldusarvele, et lihtsustada tema ülesannete täitmist. Andres Siilbek on põhjendanud pankrotihaldurile usaldusisiku määramise vajadust sellega, et Andres Siilbek ise viibib enamuse ajast töökohustuste täitmisel ning ei oma igapäevaselt juurdepääsu internetile ja telefonile (viibib XXX jne). Andres Siilbek omab töökohta XXX. 18.10.2016 võlausaldajate üldkoosolekul osales Erki Schihalejev, kes on edastanud pankrotihaldurile enne koosolekut ka nõusoleku usaldusisikuks hakkamise kohta. Erki Schihalejev avaldab pankrotihaldurile, et ta on teadlik usaldusisikul lasuvatest kohustustest ja usaldusisiku õigustest ning ta on valmis neid ülesandeid täitma. Võlausaldaja Swedbank AS esindaja on 17.10.2016 e-kirjas pankrotihaldurile teatanud, et nad teevad ettepaneku määrata Andres Siilbek kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Andres Siilbek ise. Swedbank AS on täiendavalt 18.10.2016 e-kirjas selgitanud, et Swedbank AS soovib, et võlgnik saaks ise usaldusisikuks, kuna kolmanda isiku usaldusisikuks määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, mille läbi väheneks võlausaldajatel lootus saada oma nõudeid teatud ulatuses rahuldada ning pangale ei ole teada ühtegi asjaolu, miks võlgnik ise ei suuda usaldusisiku kohustusi täita. Panga hinnangul ei ole võlgniku põhjendused, miks mitte usaldusisikuks hakata, tõsiseltvõetavad. 6/9 Tsiviilasi 2-15-16554 Kuivõrd võlausaldajate üldkoosolekul ei osale ühegi võlausaldaja esindajat, kes otsustaks usaldusisiku nimetamise, palub pankrotihaldur otsustada kohtul usaldusisiku nimetamine võlgniku ja võlausaldaja esitatud ettepanekutest lähtuvalt. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et Andres Siilbeki maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteotunnustega tegu.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Karin Antsov vabastada pankrotihalduri Andres Siilbeki pankrotimenetluses.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. Pankrotihaldur Karin Antsov taotleb kohtult määrata Andres Siilbeki (pankrotis) pankrotihalduri tasu summas 388,88 eurot, sh käibemaks, büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb – Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid OÜ. Pankrotivarasse on laekunud lõpparuande koostamise ajaks 1 632,46 eurot. Tulenevalt

§ 651

lõikest 1 on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast: 1 632,46 * 20% = 326,49 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Karin Antsovi tasuks 324,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 64,80 eurot, kokku seega 388,88 eurot. Halduri tasu maksta võlgniku arvelduskontol oleval rahaliste vahendite arvelt pankrotihaldur Karin Antsovi taotlusel OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on juba kinnitanud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Pankrotihaldur Karin Antsov palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 96,00 eurot, sh käibemaks. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihaldur Karin Antsovi vajalikud ja põhjendatud kulud summas 96,00 eurot, sh käibemaks. Halduri vajalikud 7/9 Tsiviilasi 2-15-16554 ja põhjendatud kulutused maksta võlgniku arvelduskontol oleval rahaliste vahendite arvelt pankrotihaldur Karin Antsovi taotlusel OÜ Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele XXX. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 04.11.2015. a esitas võlgnik Andres Siilbek kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks, kus märkis, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.01.2016. a.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldaja ei ole Andres Siilbeki kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Andres Siilbeki kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Andres Siilbek on palunud määrata usaldusisikuks Erki Schihalejevi, kes on võlgniku asjadega hästi kursis ja keda Andres Siilbek usaldab täielikult. Andres Siilbek on põhjendanud usaldusisiku määramise vajadust sellega, et Andres Siilbek viibib enamuse ajast töökohustuste täitmisel ning ei oma igapäevaselt juurdepääsu internetile ja telefonile (viibib XXX jne) Andres Siilbek töötab XXX. Võlausaldaja Swedbank AS on teinud ettepaneku määrata Andres Siilbeki kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Andres Siilbek ise. Swedbank AS soovib, et võlgnik saaks ise usaldusisikuks, kuna kolmanda isiku usaldusisikuks määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, mille läbi väheneks võlausaldajatel lootus saada oma nõudeid teatud ulatuses rahuldada ning pangale ei ole teada ühtegi asjaolu, miks võlgnik ise ei suuda usaldusisiku kohustusi täita. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku põhjendused, miks mitte usaldusisikuks hakata, tõsiseltvõetavad. Kohus leiab, et Andres Siilbeki usaldusisikuks tuleb nimetada selleks nõusoleku andnud Erki Schihalejev. Seoses töökohustuste täitmisega XXX, sh XXX osalemisega, on võlgnikul raskendatud ligipääs internetile ja telefonile. Seetõttu leiab kohus, et raskendatud on ka võlgnikul endal usaldusisiku kohustuste täitmine, sh aruannete esitamine ja maksete teostamine võlausaldajate nõuete katteks. Kohus leiab, et võlgnik oleks suuteline usaldusisiku kohustusi sisuliselt täitma, kuid tulenevalt tema töö iseloomust võib see olla faktiliselt võimatu või toimuda ebakohase viivitusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 p-s 18 8/9 Tsiviilasi 2-15-16554 leidnud, et „

§ 172

lg 6 võimaldab kulude kokkuhoiu kaalutlusel võlgniku enda usaldusisikuks määrata. Selline võimalus on seaduses ette nähtud siiski vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Usaldusisiku roll võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu.

§ 173

lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Võlgnik teeb eelnimetatud maksed usaldusisikule (

§ 172

lg 1), kes teeb

§ 172

lg 2 järgi kord aastas võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.“ Eelnevast tuleneb, et võlgnikku ennast saab usaldusisiku kohustusi täitma kohustada vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Usaldusisiku määramine toimub võlausaldajate huvides, et tagatud oleks aruannete esitamine ja maksete teostamine võlausaldajate nõuete katteks, mis tulenevalt võlgniku töö iseloomust oleks muidu tõenäoliselt raskendatud või toimuks ebakohase viivitusega. Samuti ei ole usaldusisiku kandidaat taotlenud talle tasu maksmist või kulutuste hüvitamist. Kohus kohustab Erki Schihalejevi esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Andres Siilbeki tööandjale, Pensioniametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Andres Siilbeki töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Erki Schihalejev andma Andres Siilbekile üle 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. oktoobril).

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik 9/9