RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-10407 Määruse kuupäev Tartu, 16. jaanuar 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve Kohtuasi Narva linn,

) § 23 lg-ga 1, mille kohaselt on sama päevakorraga toimuv uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. See säte ei võimalda reguleerida põhikirjaga uue koosoleku kokkukutsumise korda seadusest erinevalt.

§ 17

lg 2 kohaselt võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seaduse ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. augusti
3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja registriosakonna määruse muutmata. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Avaldaja põhikirja p 6.10 ei ole vastuolus

§ 23

lg-ga 1 ja kohtunikuabi lähtus kandeavalduse rahuldamata jätmisel õigesti põhikirjas sätestatust. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses või tuleneda põhikirjast. Tegemist on üldise tsiviilõiguse põhimõttega. Põhiseaduse §-s 48 sätestatud ühinemisvabaduse põhimõte sisaldab eeldust, et eraõiguslikul ühingul on õigus otsustada põhikirjaga oma korralduse üle niivõrd, kui see ei ole seadusega otseselt välistatud. Seadusest tulenevad põhiõiguste ja -vabaduste riived peavad olema mõõdupärased ja vajalikud.

§ 23

lg 1 ei piira ega välista põhikirjaga korteriühistu üldkoosoleku kvooruminõuete kehtestamist. Ka enne

1. jaanuari
2. a kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) koosmõjus MTÜS-iga võimaldas näha põhikirjaga ette seaduses sätestatust erinevad koosolekute läbiviimise tingimused. Kuna KÜS ei sätestanud üldkoosoleku kvoorumi erireegleid, kohaldati korteriühistu üldkoosoleku kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel MTÜS-is sätestatut.

§ 17

lg 2 võimaldab sarnaselt MTÜS § 7 lg-le 2 näha põhikirjaga ette muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kandeavaldus rahuldada. 2

§ 20

lg 1 järgi kohalduvad üldkoosolekule lisaks sellele sättele üksnes MTÜS § 21 lg-d 6–9. Alates 1. jaanuarist 2018 tuleb juhinduda

§ 23

lg-st 1, mille järgi on korduskoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

§ 23

lg 1 ei anna korteriühistule õigust reguleerida põhikirjaga korduskoosolekut teisiti. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu registriosakonna määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 701 lg 3 alusel tühistada ning avaldaja kandeavaldus saata maakohtu registriosakonnale uueks lahendamiseks.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja põhikirja p 6.10 kohaselt korteriühistu teistkordne üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/3 liikmete üldarvust. Avaldaja leiab, et kuna põhikirja p-s 6.10 sätestatud korduva üldkoosoleku kvooruminõue on vastuolus alates
3. jaanuarist 2018 kehtiva

§ 23

lg-ga 1, tuleb korduva koosoleku otsustusvõimelisusele kohaldada seaduses sätestatut. Kohtute seisukoha järgi ei piira ega välista

§ 23

lg 1 ja MTÜS § 21 lg 1 põhikirjaga korteriühistu üldkoosoleku kvooruminõuete kehtestamist, mistõttu kohaldub korduskoosoleku otsustusvõimelisusele põhikirja p-s 6.10 sätestatu. Kolleegium nõustub avaldajaga, et kuna

§ 23

lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisust seaduses sätestatust teisiti, tuleb

§ 17

lg 2 teise lause alusel kohaldada põhikirja asemel

§ 23lg-t 1.

8.

§ 17

lg 2 esimese ja teise lause järgi võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega, ning kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Korteriomanike üldkoosolek on

§ 20

lg 2 kohaselt otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 23

lg 1 kohaselt, kui korteriomanike üldkoosolek on

§ 20

lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Eeltoodust nähtuvalt ei ole

§ 23

lg-s 1 märgitud võimalust reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust teisiti seaduses sätestatust. Samas ei ole märgitud ka selget keeldu reguleerida põhikirjaga seaduses sätestatust erinev korduva koosoleku otsustusvõimelisus.

-i rakendussätetega ei ole eraldi reguleeritud korteriühistu enne

1. jaanuari 2018 kinnitatud põhikirja kehtivuse tingimusi alates
2. jaanuarist
4. Kolleegium selgitab, et enne
5. jaanuari
6. a kehtinud KOS § 19 lg 2 kohaselt oli korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kooskõlas sama paragrahvi kolmanda lõikega, kui üldkoosolek on teise lõike järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ning sellele tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Enne
7. jaanuari
8. a kehtinud KÜS ei reguleerinud korteriühistu liikmete (korteriomanike) üldkoosoleku kokkukutsumist, sh korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisust. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku läbiviimise sätestas MTÜS § 21 lg 1, mille järgi võib üldkoosolek võtta vastu otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lg 3 3

§-dega 93 ja 94 tunnistati KOS ja KÜS kehtetuks ning need seadused asendati

-iga. 10. Korteriomanike üldkoosolekut reguleeriva

§ 20

lg 1 kohaselt võetakse

-i või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused vastu korteriomanike üldkoosolekul, millele kohaldatakse lisaks

-is sätestatule MTÜS § 19 lg 1 p-des 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lg-tes 6–9, § 22 lg-tes 1 ja 11, § 23 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.

§ 20lg 1 ei näe ette, et üldkoosolekule kohaldub MTÜS § 21 lg 1.

Teistes korteriomanike üldkoosolekut reguleerivates

-i sätetes, sh uue üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivas

§-s 23 ei ole MTÜS-i kohaldamisele viidatud (erinev vrd

§ 24lg 1, § 49, § 51 lg 1, § 63 lg 1 ja § 68 lg 3).

Seega ei saa eeltoodud sätete koostoimest järeldada, et põhikirjaga võib reguleerida seaduses sätestatust erineva korduva üldkoosoleku otsustuvõimelisuse. Samuti ei tulene kõnealune võimalus

§ 20lg 1 koostoimest selles viidatud MTÜS-i teiste sätetega.

Ükski

§ 20

lg-s 1 viidatud MTÜS-i säte ei reguleeri korduva üldkoosoleku kokkukutsumist ega selle otsustusvõimelisust. 11. Kolleegiumi hinnangul oli seadusandjal tahe välistada

-i kehtestamisega võimalus reguleerida põhikirjaga korteriomanike korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisust teisiti seaduses sätestatust. Kolleegiumi arvates kinnitab seda

-i eelnõu seletuskiri, mille kohaselt on

-i eesmärk mh tagada suurem õigusselgus, sest korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise kehtivuse tingimused on kõigil juhtudel samad, ning vältida rutiinselt toimuvaid korduvaid koosolekuid. Seletuskirja järgi saab korteriomanike vähemus võtta kõigile korteriomanikele kohustuslikke otsuseid vastu korduval koosolekul, et tagada korteriomandite teostamine ka olukorras, kus korteriomanike enamus ei tunne selle vastu huvi (Riigikogu XII koosseis; 462 SE seletuskiri, lk-d 45 ja 49). 12. Kolleegium asub eelnevaga arvestades seisukohale, et

§ 23

lg 1 ei võimalda reguleerida põhikirjaga korduva koosoleku otsustusvõimelisust erinevalt seaduses sätestatust. See kehtib ka olukorras, kus korteriühistu põhikiri on vastu võetud enne

1. jaanuari
2. Kuna avaldaja põhikirja p-s 6.10 sätestatud korduva üldkoosoleku otsustusvõimelisuse kvoorumi nõue on vastuolus seadusega, tuleb lähtuda

§ 17

lg 2 teise lause alusel

§ 23

lg-st 1, mille kohaselt on sama päevakorraga kokku kutsutud uus üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

1. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada selle avaldaja eest tasunud isikule. Avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause kohaselt avaldaja kanda (vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 37). Malle Seppik Ants Kull Villu Kõve 4