lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama §-i lõige 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis.
lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lõike 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja kohustus tegema kostjale tööd, mis seisnes raieteenuse osutamises. Raieteenus sisaldas
alõikust ning sellega 2 2-18-113667 seotud töid (vajaliku tehnika transport,
alõikus jm). Kostja kohustus selle eest maksma hagejale tasu, kuid kostja seda arve nr 11 eest summas 5000 eurot teinud ei ole. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal on tasumata nõuetekohaselt talle esitatud arve, rikkudes raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla 5000 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda seadusjärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 202,74 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 252,28 eurot ja kulust õigusabile hagiavalduse ja materjalide koostamisele summas 240 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud käesoleva tsiviilasja kohtumenetluses esindaja, kuna kõik viidatud kohtumenetluses esitatud dokumendid on allkirjastanud ja kohtule esitanud hageja seaduslik esindaja. Riigikohtu 1. aprilli 2015 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-183-14, p 13 kohaselt on kohtul alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Toodust tulenevalt ning arvestades, et käesolevas tsiviilasjas ei ole hagejal lepingulist esindajat kohtumenetluses osalenud, ei ole kohtul seadusest tulenevat alust mõista välja kostjalt hageja kasuks hageja kulusid õigusabiteenusele summas 240 eurot ning kohus jätab rahuldatama hageja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas 240 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.