Obsah (5)

§ 187§ 162§ 178§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-9562 Tsiviilasi Tiiu

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSEKÄIK

1. Tiiu Riitsaar esitas
2. juunil 2018 kohtule hagiavalduse Joann Riitsaare vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hagejale kuulub xxx xxx (endine xxx) asuv kinnistu xxx katastritunnusega xxxx, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx, kinnistu nimega xxx. Hageja sai kinnistu omanikuks pärimise kaudu
3. juuli
4. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse ja
5. augusti
6. a kinnistamisotsuse alusel ning ainuomanikuks kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingute alusel, mis on sõlmitud kaaspärijatega
7. veebruaril 2000 ja
8. jaanuaril
9. xxxkinnistul asuvas talus elab Tiiu Riitsaare lahutatud abikaasa Joann Riitsaar (kostja), kes on asunud sinna omavoliliselt ja keeldub lahkumast ning valdust üle andmast kinnistu omanikule. Hageja palvete peale kinnisasi vabastada on kostja vastanud vägivaldselt, st ähvardanud hagejat füüsilise vägivallaga ja/või rünnanud verbaalselt. Kostjat on xxx külastanud ka Tõrva valla sotsiaaltöötajad, kes on teinud isikule ettepaneku lahkuda xxx kinnistult, kuid kostja on teatanud, et ta ei ole nõus lahkuma ega nõustunud kinnisasja üle andma omanikule. Kostja ei käitu kinnisasjal heaperemehelikult, kõik kinnisasjaga seotud kulutused (vesi, elekter, küttepuud, muud jooksvad kulutused) on pidanud kandma hageja. Samuti ei saa hageja oma kinnistut sihtotstarbeliselt vallata, kasutada (seal ise elada) ega käsutada. Hageja toob esile, et pooled ei ole sõlminud ühtegi suulist ega kirjalikku kokkulepet, mille aluseks oleks kostjal õigus kinnisasjal viibida. Kostja õigus kinnisasjal ei tulene ka seadusest. Hageja palub nõuda välja Joann Riitsaare ebaseaduslikust valdusest Tiiu Riitsaare valdusesse xxx xxxs (asuv kinnistu xxx(kinnistusregistri nr xxx, katastritunnus xxx) ja jätta menetluskulud kostja kanda.
10. Kostja kirjalikult kohtule ei vastanud. Kohus korraldas kostja ärakuulamiseks eelistungi
11. oktoobril
12. Kostja selgitas, et ta ei tea kellele kuulub maja, kus ta elab, sest keegi ei ole talle dokumente edastanud. Kohus andis kostjale võimaluse vabatahtlikult välja kolida vaidlusalusest elamust ning Tõrva Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja abil leida endale teine elamispind.
13. Hageja esindaja teavitas kohut
14. novembril 2018, et kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid. Tõrva Vallavalitsus pakkus kostjale 3-4 võimalikku korterit, kuhu kostja saaks elama asuda. Kostja on keeldunud kõikidest pakutud korteritest ja teada andnud hageja tütrele, et ta ei kavatse senisest elukohast, so xxx kinnistult, lahkuda.
15. Kohus määras
16. novembril 2018 dokumentide esitamise viimaseks tähtajaks
17. novembri 2018 ja teatas, et kohus teeb lahendi
18. detsembril
19. 2 2-18-9562
20. Kostja esitas
21. novembril 2018 täiendava selgituse, milles kirjeldas, mis põhjustel talle pakutud korterid ei sobinud MAAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja eelistungil antud vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
23. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et hagejale kuulub xxx xxx (endine xxx) asuv kinnistu xxxx katastritunnusega xxx, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx, kinnistu nimega xxx. Hageja on esitaud kohtule oma omanikuks olemise tõendamiseks
24. juuli
25. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (tl 5),
26. augusti
27. a kinnistamisotsuse (tl 6),
28. veebruari
29. a kinnistu jagamise ja kaasomandi osalise lõpetamise lepingu (tl 7-8) ja
30. jaanuari
31. a kinnistu jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu (tl 9-10) ja abielulahutuse tunnistuse (tl 11), millest nähtub, et hageja ja kostja abielu on lahutatud
32. märtsil
34. Hageja on esile toonud, et kostja valdab vaidlusalust kinnistut. Kostja ei ole nimetatud asjaolu ümber lükanud, vaid on selgitanud, et ta ei kavatse kinnistut vabastada ning talle ei ole sobinud kohtuvaidluse vältimiseks pakutud korterid.
35. Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on
36. novembri
37. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja tõendanud, et vaidlusalune kinnistu kuulub temale ning ta ei saa teostada oma võimu asja üle kostjast tulenevatel asjaoludel (AÕS § 68 lg 1).
38. Kostja kohustus on AÕS § 83 lg 1 alusel nõude vaidlustamiseks tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata (vt nt Riigikohtu
39. juuni
40. a lahendit tsiviilasjas nr 3-2-166-03, p 13). Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (nt hagi tagamise kohtumäärusest) (vt selle kohta Riigikohtu
41. oktoobri
42. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-9519, p 27). Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele eelistungil esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnistu valdamiseks. Kostja ei ole ka selgitanud, et kostja õiguslik alus kinnisasja valdamiseks võib tuleneda mõnest hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Sellest tulenevalt puudub kostjal AÕS § 83 lg 1 mõttes õiguslik alus kinnistu valdamiseks.
43. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et xxx xx (endine xxx) asuv kinnistu xxx katastritunnusega xxx, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kinnistu nimega xxxx, tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse. Kui kostja keeldub kinnistu vabatahtlikust vabastamisest tuleb kostja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
44. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 132 lg 4 p-st 3 on hagihind 3500 eurot. 3 2-18-9562 Menetluskulud 13.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 14.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

§ 174lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik 4