KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-17-17576 Otsuse tegemise aeg ja koht
- detsember 2018, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Liis Arrak, Ande Tänav Tsiviilasi XX hagi YY vastu tagasiulatuva elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- augusti
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu
- augusti
- a otsus resolutsiooni punktis 2 märgitud menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus jätta muutmata hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus: 3.1 Jätta rahuldamata XX hagi YY vastu tagasiulatuva elatise 2665 eurot saamiseks. 3.2 Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
- Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1
(5)Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- XX esitas
- novembril 2017 Harju Maakohtule hagi oma ema YY vastu tagasiulatuva elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista perioodil
- detsembrist 2016 kuni
- novembrini 2017 täitmata jäetud ülalpidamiskohustuse eest 2665 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
- Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja CC (hageja seaduslik esindaja) laps. Hageja isa on ajavahemikul
- detsembrist 2016 kuni
- novembrini 2017 tasunud hageja ülalpidamiseks kostja arveldusarvele 2665 eurot. Hageja isa on lisaks hageja ülalpidamiseks eraldatud vahenditele teinud hageja ülalpidamiseks kulutusi mänguasjadele, turvavarustusele, söömisele, transpordile ja transpordivahendi parkimistega seotud kohustusele kokku 389 eurot 90 senti, mis teeb keskmiselt 32 eurot 49 senti kuus. Hageja ülalpidamiseks on makstud kostja arveldusarvele peretoetusi 50 eurot kuus ning tulumaksuseaduse § 23ˡ lg 1 alusel 369 eurot 60 senti, s.o keskmiselt 30 eurot 80 senti kuus, kokku on seega kostjale hageja ülalpidamiseks makstud 3634 eurot 60 senti, ehk keskmiselt 302 eurot 88 senti kuus. Hageja kulud kuus on keskmiselt 290 eurot, sh hageja kulud transpordile kannab hageja esindaja ainuisikuliselt.
- Hageja isa sissetulekud on tänu kostja tegevusele oluliselt kahanenud ning kostja on siiani soovinud pahatahtlikult kõrvale hoida enda ülalpidamiskohustustest ning nõuab kogu hageja ülalpidamise kulude katmist osas, mis on katmata riiklike toetustega. Kostja soovib kasutada hageja teise vanema makstud elatist kostja enda isiklike vajaduste katmiseks, kostja ei ole huvitatud hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest, kostja ohustab hageja vara, hageja ülalpidamiskohustus jääb vaid hageja teise vanema kanda. Kostja vastuväited
- Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja esindaja kanda.
- Kostjale teadaolevalt ei ole lapse isa ostnud lapsele riideid, jalanõusid ega ravimeid, samuti ei ole maksnud lasteaiatasusid, sest need on alati tasunud lapse ema. Kuna lapse isa ei ela lapsega koos, siis ei saa temal olla majapidamiskulutusi, mis on seotud lapsega. Lapse isa ei ole teinud märkimisväärseid kulutusi lapse mähkmetele ega hügieenivahenditele, ostnud 3-4 mänguasja. Lapse isa väide, et kostja ei osale lapse ülalpidamises, ei vasta tõele. Lapse ema katab lapse põhikulud ja on osalenud lapse ülalpidamises alates lapse sünnist, samuti lasuvad kostjal lapse igapäevase hooldamise ja kasvatamise kulud. Enne lapse sündi tegi kostja ainuisikuliselt lapse sünniks vajalikud ostud. Lapse isa maksis sellest 200 eurot. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 2
(5)Maakohtu otsus
- Harju Maakohus jättis
- augusti
- a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis, et hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kostja menetluskulud jäävad hageja kanda ning ühtlasi määras jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
- Maakohtu hinnangul puudus vaidlus selle üle, et hagejat on alates lapse sünnist kasvatanud kostja, s.t et kostja faktiliselt hoolitseb lapse eest. Sellest tulenevalt oli maakohtu hinnangul põhjendamatu ja alusetu hageja väide, et kostja ei ole huvitatud hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest. Asjaolu, et hageja palub väljamõistetud summad kanda tema isa arveldusarvele, viitab sellele, et hageja esindaja, kelleks on lapse isa, üritab lapse nimel esitatud hagi esitamisega saavutada talle endale väidetava kahju hüvitamist. Seega oleks kohtu hinnangul kostjalt ehk hagejat kasvatavalt vanemalt elatise väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega ning eeltoodu alusel ja tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg-st 4 jättis maakohus rahuldamata hagi, milles hageja palus välja mõista kostjalt väidetavalt täitmata jäetud ülalpidamiskohustuse eest 2665 eurot ja kanda need hageja isa CC arveldusarvele.
- Otsuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus poolte menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna praegusel juhul alaealise lapse nimelt esitatud hagi rahuldamata jätmisel oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik hagejast lapse suhtes, kui tema kanda jäävad kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse, ning teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja esindaja kanda, või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
- Kostja hinnangul ei ole kohtuotsuse järeldused menetluskulude jaotuse osas piisavalt põhjendatud ja on vastuolulised ning kohtuotsuse resolutsioon ei ole muu lahendi tekstita arusaadav ja täidetav.
- Resolutsiooni punktis 2 jättis kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda, kuid resolutsiooni punktis 3 jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Resolutsiooni punktid on omavahel vastuolulised. Otsuse põhjendustes on kohus märkinud, et ebaõiglane ja ebamõistlik oleks hagejast lapse suhtes, kui tema kanda jäävad kostja menetluskulud, aga resolutsiooni punktis 2 on kohus siiski kostja menetluskulud jätnud lapse kanda.
- TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Otsus on tehtud hageja, kes esitas seadusliku esindaja CC kaudu hagiavalduse elatise võla väljamõistmiseks, kahjuks. Seega oleks mõistlik jätta kostja menetluskulud hageja seadusliku esindaja CC kanda. Kostja ei olnud kuidagi hagi esitamiseks põhjust andnud ning pahatahtliku ja põhjendamatu hagi esitamise eest oleks õiglane ja õigustatud jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.
- Hageja isa eesmärgiks on kostjat majanduslikult kiusata, kasutades ühist last mõjutusvahendina ja esitades kostja vastu alusetult elatise nõudeid (nt ka vastuhagi tsiviilasjas nr 2-17-125560). Kui menetluskulude jaotus jätta poolte endi kanda, saab hageja isa sellest jõudu juurde jätkata samas vaimus majandusliku vägivallaga, kahjustades lapse, lapse ema ja lapse õe majanduslikku ja vaimset toimetulekut ja takistada sellega normaalset lapse kasvatamist ja igapäeva elu. Lisaks esitas CC 3
(5)valimatult menetluse ajal kohtule erinevaid dokumente ja taotlusi, koormates kohtu tööd ja tekitades kostjale pahatahtlikult juurde menetluskulusid.
- CC-l puudub antud vaidluses esindaja ja sisuliselt tal menetluskulud puuduvad. Kostjal oli menetluses lepinguline esindaja ja kulud lepingulisele esindajale olid esimeses kohtuastmes kokku 1067 eurot 4 senti (koos käibemaksuga). Kostja esitas menetluse ajal põhjaliku ülevaate oma sissetulekute ja varalise seisu kohta. Menetluskulude poolte enda kanda jätmine või ka kostja menetluskulude hageja kanda jätmine (sisuliselt on need kulud kostja kanda) seaks kostja ja ka hageja (elab koos kostjaga ja on kostja ülalpidamisel) raskesse majanduslikku olukorda ja oleks ebamõistlikult koormav. Vastustaja seisukoht
- Vastuses apellatsioonkaebusele nõustub hageja kostjaga selles, et maakohtu otsuse resolutsioon menetluskulude jaotuse osas ei ole selge ning hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kostja menetluskulud hageja kanda (otsuse resolutsiooni p 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu lahend muutmata, kuid tulenevalt ekslikult resolutsiooni märgitud topelt menetluskulude jaotusest, esitab ringkonnakohus TsMS § 654 lg 22 alusel otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole kumbki pool praegusel juhul vaidlustanud osas, millega maakohus hagi rahuldamata jättis. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud.
- Kolleegium nõustub apellatsioonkaebusega selles, et maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 on vastuolulised, mistõttu sellises sõnastuses ei ole otsuse resolutsioon selge ega võimalda lahendit täita. Maakohus on ekslikult märkinud otsuse resolutsiooni kaks erinevat menetluskulude jaotust, millest esimeses on maakohus jätnud hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Teises jaotuses on maakohus jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendustest nähtuvalt pidas maakohus ebaõiglaseks ja ebamõistlikuks jätta menetluskulud hageja kui alaealise isiku kanda ning on pidanud õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodu alusel tuleb tühistada menetluskulude jaotus, mis ei vasta maakohtu otsuse põhjendustele.
- Kuigi üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ülalmärgitu kohaselt on menetluskulude jaotus kohtu kaalutlusotsustus. Kaalutlusõiguse teostamisel peab kohus otsuses põhjendama, miks on kohtu valitud kulude jaotamise alus kohtu hinnangul õiglane.
- Maakohtu lahendi põhjendustest nähtub selgelt, millistest asjaoludest tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi. Maakohus on leidnud, et 4
(5)menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab asjaolu, et kõnealusel juhul on elatise hagi esitamise otsustajaks olnud hageja isa kui seaduslik esindaja ning seepärast ei oleks õiglane, kui sellise hagi rahuldamata jäämisel peaks menetluskulud kandma alaealine hageja. Maakohtu sellist seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- veebruari
- a otsus 2-15-15909, p 17). Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu põhjendustes määratud menetluskulude jaotusega, siis saab ringkonnakohus resolutsiooni ebaselguse kõrvaldada, tühistades ekslikult märgitud menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 2) osas, mis ei ühti maakohtu otsuse põhjendustega ning jätta muutmata resolutsioon osas, milles maakohus otsustas jätta menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3).
- Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, et maakohus on menetluskulude jaotuse määramisel jätnud arvesse võtmata hageja seadusliku esindaja pahatahtlikkuse, mistõttu jagas maakohus vääralt poolte vahel menetluskulud ja põhjendatud oleks jätta poolte menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda, märgib ringkonnakohus järgmist. Hagimenetluses kannavad menetluskulud pooled. TsMS § 162 lg 3 kohaselt hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud, kuid TsMS ei näe ette võimalust panna kulude kandmise kohustust poole seaduslikule esindajale (vt ka Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 30). Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik menetluskulusid kostja soovitud viisil jaotada ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks peatuda küsimusel, millistel motiividel oli hagi esitatud. Samal põhjusel jätab kolleegium tähelepanuta kostja väite, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine on kooselavatele pooltele liigselt koormav ning kulud peaks sel põhjusel jääma hagi esitamise initsiaatoriks olnud hageja isa kanda.
- Kuna apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele taotluse osas menetluskulude jaotus tühistada ning muus osas jääb kaebus rahuldamata, peab kolleegium õigeks jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5
(5)