← Eesti

2-18-15313/9

Obsah (11)§ 28§ 29§ 32§ 43§ 6§ 44§ 45§ 46§ 461§ 47§ 31

Tsiviilasi nr 2-18-15313 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15313 Tsiviilasi Anne Maidla k

) §-de 28, 29, 30, 43 ja 461 alusel lisatasu 2940 eurot (7% ehitiste müügihinnast), millele lisandub käibemaks 588 eurot, kokku 3528 eurot (tl 29-32).

  1. Avaldaja on
  2. oktoobril 2018 esitanud kohtule kaebuse, milles vaidlustab kohtutäituri
  3. septembri 2018 otsuse täies ulatuses
  4. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse tühistamata jätmise tõttu. Eeskätt leiab avaldaja, et käesolevas täiteasjas ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid lisatasu väljamõistmist, lisaks on avaldaja arvates kohtutäituri määratud lisatasu suurus ebaproportsionaalne võrreldes põhitasu suurusega.
  5. Kohtutäituri ametitoimingu tasustamise alused on sätestatud

§-des 28-33.

§ 28

lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kusjuures

§ 28

lg 2 järgi on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult

-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid

-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Vastavalt

§ 32lg-le 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.

9. Kohtutäiturile lisatasu saamise õigus tuleneb

§-dest 43-47. 9.1.

§ 43

lg 1 järgi kui

§-des 44–47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda

-s sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu. Kohus märgib, et sisuliselt on tegemist toimingutasuga ning üldpõhimõttena on lisatasu nähtud ette toimingute eest, mis on tehniliselt või õiguslikult keerukad või ajaliselt kulukad ehk seadusandja on kehtestanud kohtutäiturile lisatasu saamise õiguse vaid nimetatud erandlikel juhtudel. Riigikohus on selgitanud, et kohtutäituri jaoks, kelle igapäevaste ametitoimingute hulka kuulub

§ 6

lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse läbiviimine täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel, ei saa olla

§ 43

lg 1 mõtte kohaselt lisatasu saamise põhjuseks igapäevase töö tegemine, kuna igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 23). Lisaks eeltoodule peab

§ 43

lg 1 järgi olema möödunud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg ning kohtutäitur peab olema teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on lisatasu ette nähtud.

§-des 44–47 nimetatud täitetoiminguteks, mille eest on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu, on võlgniku valduses olevate vallas- ja kinnisasjade arestimine ning võlgniku valduses olevate ruumide ja maatüki läbiotsimine (

§ 44

), enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine (

§ 45

), vara muul TMS-s lubatud viisil müümine (

§ 46

), vallasvara müümine (

§ 461

) ja teatud täitetoimingute tegemiseks kohustavate lahendite täitmine (

§ 47). 4

(8)Sealjuures on

§-des 44 ja 47 sätestatud juhtudel kehtestatud lisatasu tunnitasuna ja sel juhul ei ole vajalik tuvastada toimingu tehnilist või õiguslikku keerukust. 9.2.

§ 43

lg 2 teise lause kohaselt peab tasu otsuses olema märgitud lisaks

§ 31

lg-s 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Seega nõuab

§ 43

lg 2 kohtutäiturilt lisatasu väljamõistmise otsuses ka tasu nõudmise põhjendamist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab kohtutäitur lisatasu väljamõistmise otsuses mh kohtulikult kontrollitavalt näitama need erandlikud asjaolud, mis konkreetses täiteasjas andsid talle aluse nõuda lisatasu, sh põhjendused tasumäära kaalutlusruumi kohaldamise kohta (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 25). Riigikohus on selgitanud, et võlgnikule peab olema selge, millised on need põhjendused, miks kohtutäitur leiab, et tal on õigus saada lisatasu, sest üksnes põhjenduste olemasolul on võlgnikul võimalik esitada kaebuses kohtutäiturile nende põhjenduste kohta vastuargumente. Selliselt on võlgnikul võimalus saada vastuargumentide kohta kohtutäituri seisukoht kohtuväliselt (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 26). Samas ei ole kohtutäituril TMS § 217 järgses kaebemenetluses täiendavate põhjenduste esitamine keelatud, vastasel juhul muutuks kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus sisutuks. Kohtutel tuleb aga kohtutäituri otsuse (millega lahendatakse menetlusosalise kaebus lisatasu otsuse peale) peale esitatud kaebust lahendades lähtuda esmajoones lisatasu otsuses esitatud põhjendustest või nende puudumisest, kuid hinnata tuleb ka argumente, mida kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades lisatasu otsusele lisab. Lisatasu otsuse hilisemat põhjendamist saab vajaduse korral arvestada menetluskulude jaotamisel. Samuti peavad kohtud lahendama esitatud kaebuse alusel kohtutäituri lisatasu väljamõistmise või välja mõistmata jätmise lõplikult, asja ei ole võimalik saata uuesti kohtutäiturile (vt RKTKm 3-2-1-10815 p 26). 10. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik jättis sissenõudja nõude vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitmata. Kohtutäituri 17. augusti 2018 lisatasu väljamõistmise otsusest nähtuvalt kohtutäitur arestis ning müüs 27. juulil 2018 toimunud avalikul enampakkumisel kogumina võlgnikule kuulunud ehitised (kämpingu peahoone ja puhkemaja-mängumaja) 42 000 euro eest. Kohus märgib, et lisatasu arestimise eest reguleerib

§ 44

, kuid antud juhul on lisatasu määratud

§ 461

järgi kindla summana (7% ehitiste müügihinnast), mistõttu saab kohtutäituri poolt tehtud täitetoiminguks, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu, pidada ehitiste müüki avalikul enampakkumisel. Eelduslikult on kohtutäitur lisatasu otsuses seetõttu ka ehitiste müümise asjaolu rõhutatult välja toonud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole piisav ainuüksi seaduses kirjeldatud eeltingimuste olemasolu, st antud juhul ehitiste enampakkumise korraldamine ja läbiviimine. Korraldatud enampakkumine peab lisatasu saamiseks olema võrreldes tavapärase enampakkumisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kui on vajalik korraldada mitu enampakkumist, ei ole see üldjuhul selline erandlik asjaolu, mis lubaks lugeda enampakkumise tehniliselt või õiguslikult keerukaks, kuid lisatasu määramiseks võib anda aluse enampakkumiste n-ö kogumi (kolm ja rohkem enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulukus. Lisaks peab olema selge ja kontrollitav kordusenampakkumiste põhjus (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 23). 11. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 17. augusti 2018 lisatasu väljamõistmise otsuses puuduvad

§ 43lg 2 kohased põhjendused lisatasu väljamõistmise kohta.

Kohtutäitur ei ole otsuses põhjendanud lisatasu määramist

§-des 44–47 nimetatud täitetoimingute tehnilise või õigusliku keerukusega või ajalise kulukusega, nagu näeb ette

§ 43lg 2.

Kohtutäitur on üksnes konstateerinud, et täitemenetluse läbiviimine ning ehitistele sissenõude pööramine ning nende realiseerimine täiteasja nr 084/2015/433 täitemenetluse käigus on olnud õiguslikult keerukas ja ajaliselt kulukas. 17. augusti 2018 otsuses märgitud põhjendused, et täitemenetlus on algatatud üle kolme aasta tagasi, avaldaja on vaidlustanud nii täitemenetluse algatamist kui ehitistele hinna määramist, mistõttu on kohtutäitur pidanud lahendama võlgniku kahte kaebust kohtutäituri tegevusele ja osalema menetlusosalisena kolmes kohtuvaidluses, samuti peatanud ja uuendanud kohtumenetluste tõttu täiteasja menetlust, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Kohus märgib, et võlgniku poolt täitemenetluse tõttu kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuste lahendamine ei ole 5

(8)aluseks võlgnikult kohtutäituri lisatasu väljanõudmiseks. Ka Riigikohus on selgitanud, et

§ 43

lg-s 1 märgitud ajalise kulukuse hulka ei mahu täitemenetluse raames kohtuga suhtlemine (vt RKTKm 3-2-1-108-15 p 23). Seega ei tulene

§ 43

lg-st 1 kohtutäiturile õigust nõuda lisatasu täitemenetluse raames kohtuga suhtlemise eest. Viidatud sättest tulenevalt on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu juhtudel, kui täitetoiming ise on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Selliseid asjaolusid ei ole kohtutäitur oma

  1. augusti 2018 otsuses esile toonud, st otsuses puudub põhjendus, miks kohtutäitur on pidanud ehitiste müüki avalikul enampakkumisel tehniliselt või õiguslikult keerukaks või ajaliselt kulukaks.
  2. Ametlikest Teadaannetest nähtuvalt (tl 96-99) on kohtutäitur
  3. mail 2018 ja
  4. juunil 2018 avaldanud TMS § 84 lg 2 alusel täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate, mille kohaselt kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee kogumina avaldajale kuuluvad ehitised esmalt alghinnaga 50 000 eurot ja seejärel alghinnaga 42 000 eurot. Mille poolest on vaidlusaluste ehitiste osas korraldatud enampakkumine võrreldes tavapärase enampakkumisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukam või ajaliselt kulukam, ei nähtu ka kohtutäituri
  5. septembri 2018 otsusest (tl 33-43), millega on lahendatud avaldaja kaebus lisatasu otsuse peale. Viidatud otsuse kohaselt on kohtutäitur võlgniku kaebust lahendades rõhutatult välja toonud, et ehitistele sissenõude pööramine ning nende realiseerimine on olnud õiguslikult keerukas ja ajaliselt kulukas just kohtumenetlustega seoses ja loetlenud otsuses avaldajaga seotud kohtumenetlused ning täitemenetluses nr 084/2015/433 tehtud erinevad toimingud, jättes aga esitamata lisatasu nõudmise põhjendused konkreetse täitetoimingu (ehitiste müük avalikul enampakkumisel) tehnilise või õigusliku keerukuse või ajalise kulukuse kohta. Kohtumenetlustes täitemenetlusega seoses toimuvate õigusvaidluste rohkus ja keerukus ei ole

§ 43lg 1 järgi aluseks lisatasu nõudmiseks.

Lisatasu võimalus on ette nähtud selleks, et kompenseerida täiturile tehniliselt või õiguslikult keeruka või ajaliselt kuluka täitetoimingu tegemist ning motiveerida täiturit tegema keerulisi ja vastutusrikkaid täitetoiminguid (vt RKTKm 3-4-1-9-07 p 24). Kohus on määruse põhjenduste p-s 11 kohtupraktikale tuginedes juba märkinud, et ajalise kulukuse hulka ei mahu täitemenetluse tõttu võlgniku ja kohtuga suhtlemine. Kuigi kohtutäituri otsuse hilisem põhjendamine ei võta täiturilt õigust täitemenetluses vajalikuks osutunud

§-des 44–47 nimetatud toimingu eest lisatasu saada, ei vasta kohtutäituri 28. septembri 2018 otsus

§ 43lg 2 teise lause nõuetele, st on nõuetekohaselt põhjendamata.

  1. Kohtutäitur on
  2. novembri 2018 vastuses avaldaja
  3. oktoobri 2018 kaebusele (tl 59-74) lisanud täiendavalt, et nii õiguslikult kui ka tehniliselt keerukas oli ehitiste arestimisel neile hinna määramine, kuna vallasasjadest ehitiste puhul ei ole tegemist turul vabalt kaubeldava varaga. Samas ei nähtu vastusest, kuidas kohtutäitur ise ehitistele esialgse hinna (30 000 eurot) määras olukorras, kus kohtutäiturile teadaolevalt vallasasjadest ehitiste hindamise metoodika osas eelnev kohtupraktika puudus. Arusaadav on, et hilisemalt ei olnud kohtutäituril formaliseerituse põhimõttest tulenevalt võimalik hinnata ehitiste väärtust eksperdist erinevalt. Kohus märgib, et hinna vaidlustamise korral taotlebki kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult (TMS § 74 lg 8). Kohtu hinnangul ei saa avaldajale ette heita hinna vaidlustamist ja soovi lähtuda jätkuvalt hinna määramisel jääktaastamismaksumuse meetodist (ehitiste turuväärtus
  4. juuni 2014 otsuse kohaselt 116 889,64 eurot) võrdlusmeetodi asemel (ehitiste müük
  5. juulil 2018 toimus 42 000 euro eest).
  6. Lähtudes eeltoodud kohtu põhjendustest rahuldab kohus Anne Maidla kaebuse ning tühistab Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei abi Vladimir Kutšmei
  7. septembri 2018 otsuse, millega jäeti rahuldamata Anne Maidla
  8. augusti 2018 kaebus
  9. augusti 2018 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 084/2015/
  10. Kuivõrd avaldaja on kohtule esitatud kaebuses taotlenud ka kohtutäituri algse otsuse tühistamist, tühistab kohus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei
  11. augusti 2018 kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 084/2015/433 (vt RKTKm 3-2-1-32-16 p 21). 6

(8)Kuna kohtutäituri lisatasu otsus tühistatakse, ei ole kohtul vaja analüüsida avaldaja muid väiteid, sh lisatasu alam- ja ülemmäära piires konkreetse summa kohtutäituri määrata jätmist ega antud lisatasu 3528 eurot ebaproportsionaalsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse avaldus. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus rahuldas avaldaja kaebuse täies ulatuses, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel menetluskulud kohtutäituri kanda.
  2. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses. 16.
  3. TsMS § 138 lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). 16.
  4. Kuivõrd sissenõudja on toimikust nähtuvalt teinud kõik menetlustoimingud isiklikult oma seadusliku esindaja kaudu, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu. 16.
  5. Avaldaja poolt tasutud riigilõiv 15 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates seaduses sätestatud määrale. 16.
  6. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad TsMS § 175 lg 1 kohaselt olema põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulud 963,33 eurot koos käibemaksuga (5 tundi 40 minutit × 170 eurot). Õigusabi on seisnenud materjalide läbitöötamises, kaebuste koostamises kohtutäituri
  7. augusti 2018 ja
  8. septembri 2018 otsuste peale (2 tundi 30 minutit), sissenõudja ning kohtutäituri vastuste läbitöötamises ja õiguslikus analüüsis ning kliendiga telefoninõupidamises (3 tundi 10 minutit). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid avaldaja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kohtutäiturilt väljamõistmist. Tegemist oli hagita asjaga, kus vaieldi kohtutäituri lisatasu väljamõistmise põhjendatuse ja suuruse üle. Kohtu hinnangul on avaldaja vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks menetluskulude nimekirjas loetletud toimingute eest kokku 425 eurot (2 tundi 30 minutit × 170 eurot). Siinjuures lähtub kohus avaldaja menetluskulude rahalist suurust vähendades ka asjaolust, et avaldajat esindas juba asjaga kursis olnud esindaja, mistõttu võib eeldada, et materjalide läbitöötamise ja kaebuse koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem. Samuti on hilisemalt esitatud kaebuses esitatud suures osas korduvaid seisukohti võrrelduna varasemalt esitatud kaebusega. Kohus leiab veel, et üldjuhul on asjas esitatud materjalide/vastuste analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning nõupidamised/arutelud kliendiga hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Antud juhul ei ole kohus avaldajalt 7
(8)sissenõudja ja kohtutäituri vastustele seisukohta nõudnud (avaldaja ei ole seisukohta ka ise esitanud), mistõttu ei ole kulud 3 tunni 10 minuti osas põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et avaldaja esindaja õigusabikulu tunnihind on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt RKTKm 3-2-1-131-16). 16.
  1. Avaldaja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 440 eurot (15 + 425). Kohtumääruses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kohtutäiturilt nimetatud summa avaldaja kasuks väljamõistmisele. 16.
  2. Avaldaja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kohtutäiturilt välja viivise menetluskulult 440 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.