← Eesti

1-18-6057/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6057 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Rustam Konevskihhi süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Rustam Konevskihh Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Süüdistatav Rustam Konevskihh Isikukood: 39705163715; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXXX; varem kriminaalkorras karistatud; tõkend: puudub Süüdistatava kaitsja Vandeadvokaat Irina Gromtsev RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.
  7. Süüdistatav Rustam Konevskihhi apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Rustam Konevskihh on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi selles, et tema, viibides
  9. mail 2018 Ida-Virumaal Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Viru Vangla R-hoone kolmandal korrusel asuvas lõunapoolses jalutusboksis, liikus kella 9.40 paiku kaaskinnipeetav J.K. poole ning hakkas teda käte ja jalgadega peksma. J.K. kükitas maha ning üritas ennast käsi pea ees hoides löökide eest kaitsta. Pärast seda lõi R. Konevskihh teda parema jalaga veel vähemalt seitse korda. Isikute vahele liikus valvur E.L., kes üritas R. Konevskihhi tegevust takistada, kuid R. Konevskihh jätkas J.K. ründamist, ei allunud ametniku antud korraldustele oma tegevus lõpetada ning proovis veel jalaga J.K. lüüa. Seejuures tabas R. Konevskihh kannatanut paaril korral ja lõpetas seejärel oma tegevuse. Peksmise tagajärjel tundis J.K. valu ning sai kehavigastusi.
  10. Viru Maakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsusega tunnistati R. Konevskihh KarS § 121 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
  13. detsembri
  14. a otsusega mõistetud karistuse (1 aasta 10 kuud 5 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 1 aasta 21 päeva vangistuse võrra, ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
  15. oktoobrist
  17. R. Konevskihh esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles märgib, et kohtuotsuses on viga ja palub see ära parandada. Otsuses on kirjas, et pärast Viru Maakohtu
  18. detsembri
  19. a otsust jäi tal kanda 1 aasta 10 kuud 5 päeva vangistust, aga tegelikult jäi kanda 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust. Selle vea tõttu on uue otsusega mõistetud karistus ühe kuu võrra pikem, kui see tegelikult olema peaks.
  20. Tartu Ringkonnakohtu
  21. oktoobri
  22. a määrusega jäeti R. Konevskihhi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus kontrollis kohtutoimikus oleva Viru Maakohtu
  23. detsembri
  24. a otsuse resolutiivosa põhjal süüdistatava apellatsioonis esitatud väidet ning veendus, et viidatud otsusega on R. Konevskihhile mõistetud karistuseks 1 aasta 10 kuud 5 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati alates otsuse tegemisest, s.o
  25. detsembrist
  26. Vaidlustatava otsuse tegemise ajaks, s.o
  27. oktoobriks 2018 oli R. Konevskihhil varasemast karistusest kandmata 1 aasta ja 21 päeva vangistust, mille võrra tuli uut mõistetavat karistust suurendada. Seega on kohus, mõistes R. Konevskihhile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust, toiminud kooskõlas seadusega ega ole eksinud varasema otsuse järgi ärakandmata karistusaja kindlakstegemisel.
  28. R. Konevskihh esitas ringkonnakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb jätkuvalt talle mõistetud karistuses vea parandamist. R. Konevskihh on kaebusele lisanud Viru Maakohtu
  29. detsembri
  30. a tervikotsuse väljatrüki, mille resolutsioonist selgub, et kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust. Viru Maakohtu
  31. oktoobri
  32. a otsuses on aga märgitud, et Viru Maakohtu
  33. detsembri
  34. a otsusega jäi kanda 1 aasta 10 kuud 5 päeva vangistust. See tähendab, et kohus on pikendanud R. Konevskihhi karistusaega ühe kuu võrra.
  35. Tartu Ringkonnakohus tegi
  36. novembril 2018 määruse, millega tühistas oma
  37. oktoobri
  38. a määruse R. Konevskihhi apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta. Samal kuupäeval võttis ringkonnakohus R. Konevskihhi apellatsiooni menetlusse, andes apellatsioonimenetluse pooltele aega esitada ringkonnakohtule oma kirjalikke seisukohti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  39. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud vaidlustatava maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, on seisukohal, et kohtuotsus tuleb tühistada ning tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.
  40. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et prokuratuur, R. Konevskihh ja tema kaitsja on sõlminud
  41. juulil 2018 kokkuleppe, milles nad on leppinud kokku R. Konevskihhile KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavas karistuses. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust, mida suurendatakse KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu
  42. detsembri
  43. a otsusega mõistetud karistuse (1 aasta 10 kuud 5 päeva) ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuu vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 1 aasta 6 kuud vangistust alates kokkuleppe sõlmimisest. Liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga.
  44. Viru Maakohus tegi
  45. oktoobril 2018 otsuse, millega mõistis R. Konevskihhi KarS § 121 lg 1 järgi süüdi ja mõistis talle kokkuleppekohase karistuse.
  46. Viru Maakohus kuulutas
  47. detsembril 2017 kriminaalasjas nr 1-17-10787 kohtuotsuse resolutiivosa, millega tunnistas R. Konevskihhi süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas R. Konevskihhi vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
  48. novembri
  49. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 5 kuud 27 päeva) võrra ning mõisteti R. Konevskihhile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusest arvati maha ajavahemikus
  50. juuli kuni
  51. detsember 2017 osaliselt ära kantud karistus (3 kuud 22 päeva vangistust). Kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud 5 päeva vangistust.
  53. detsembril 2017 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla päring R. Konevskihhile mõistetud karistuse täpsustamise kohta. Päringus juhiti kohtu tähelepanu sellele, et liitkaristusest maha arvatud ajavahemiku
  54. juuli kuni
  55. detsember 2017 alusel on ärakantud karistuseks 4 kuud ja 22 päeva vangistust ja R. Konevskihhile mõistetud lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust.
  57. jaanuaril 2017 tegi Viru Maakohus määruse, millega parandas
  58. detsembri
  59. a kohtuotsuse resolutsioonis oleva vea ja arvas mõistetud liitkaristusest maha ajavahemikus
  60. juulist kuni
  61. detsembrini 2017 ära kantud 4 kuud ja 22 päeva vangistust ning luges kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust.
  63. jaanuaril 2018 koostas Viru Maakohus kriminaalasjas nr 1-17-10787 tervikotsuse, mille resolutsioonist ilmneb, et mõistetud liitkaristusest 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust arvati maha ajavahemikus
  64. juuli kuni
  65. detsember 2017 osaliselt ära kantud karistus (4 kuud 22 päeva vangistust) ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust.
  66. Eeltoodust tulenevalt on õige R. Konevskihhi apellatsioonis esitatud väide, mille kohaselt on Viru Maakohtu
  67. oktoobri
  68. a otsuses vääralt märgitud, et Viru Maakohtu
  69. detsembri
  70. a otsusega mõisteti talle karistuseks 1 aasta 10 kuud 5 päeva vangistust (tegelik karistus oli 1 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust). See viga viis R. Konevskihhile alusetult kuu aega pikema liitkaristuse mõistmiseni.
  71. Kokkuleppe sisu reguleerivad KrMS § 245 lg 1 p 9 ja lg 3 näevad ette, et kokkuleppes peavad sisalduma ka süüdistatavale mõistetava karistuse liik ja määr ning kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, siis ka üldkaristuse liik ja määr. Sellest tulenevalt on nõutav, et kokkuleppesse märgitaks ka KarS § 65 lg 2 alusel moodustatav liitkaristus. Uue kuriteo eest mõistetavat karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
  72. Ringkonnakohtul tuleb käesolevas asjas nentida, et maakohus on kinnitanud kokkuleppe, milles võeti R. Konevskihhile KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel aluseks vigane Viru Maakohtu
  73. detsembri
  74. a kriminaalasjas nr 1-17-10787 tehtud kohtuotsuse resolutiivosa. Selle tulemusena mõisteti R. Konevskihhile Viru Maakohtu
  75. oktoobri
  76. a otsusega kuu aega pikem karistus, kui see liitkaristuse mõistmise reeglite kohaselt olema peaks. Kriminaalkolleegium leiab, et sellistel asjaoludel ei saanud maakohus kokkuleppe arutamisel nõustuda R. Konevskihhile mõistetava karistuse määraga ning kohus pidanuks KrMS § 248 lg 1 p-st 2 juhindudes tagastama 3 kriminaaltoimiku prokuratuurile ning andma kohtumenetluse pooltele võimaluse sõlmida uus kokkulepe. Järelikult on maakohus kokkuleppe kinnitamisel rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid.
  77. KrMS § 3411 punkt 3 sätestab, et ringkonnakohus tühistab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui ta tuvastab, et rikutud on kriminaalmenetluse seadustiku
  78. peatüki
  79. jao (st kokkuleppemenetluse) sätteid või § 339 lõiget 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.