Obsah (5)

§ 326§ 318§ 339§ 180§ 245

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-6156 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. K. Metsla ja tema kaitsja adv A. Kello on vaidlustanud menetluskulude väljamõistmise. Lisaks on K. Metsla vaidlustanud oma tegevuse kvalifitseerimise KarS § 179 lg 11 järgi. 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et K. Metsla süüdimõistmine ja karistamine KarS § 179 lg 11 järgi tuleneb 06.11.2018 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ja selle eest mõistetava karistusega. Samuti kõik K. Metslalt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad samast kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus ringkonnaprokurör R. Heido, K. Metsla ja tema kaitsja adv A. Kello muuhulgas leppisid kokku, et menetluskuludeks on sundraha 1250 eurot, vadv A. Pärteli tasu 60 eurot, adv A. Kello tasu 180 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtulikus menetluses. K. Metslale selgitati, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse need sissenõudmiseks kohtutäiturile. Kokkuleppest nähtuvalt K. Metsla nõustus sellise kriminaalmenetluse kulude hüvitamise suuruse ja korraga (lk 201-202). 5.
3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt K. Metslale selgitati tema õigused ning ta vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu täielikult arusaadav, ta on sellega nõus, sõlmis selle vabal tahtel ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde. Eraldi kinnitas ta veel, et enne kokkuleppe sõlmimist selgitati talle tema õigusi ning ta ei soovi anda seletusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta (lk 212-213). 5.
4. Adv A. Kello esitas kaitsjatasu nõudena 480 eurot kohtulikus menetluses (lk 204-207). Kuna kokkuleppe kohaselt peab K. Metsla ka selle summa hüvitama, siis maakohus mõistiski temalt välja sundraha 1250 eurot ning kaitsjatasud 60+180+480=1970 eurot. 5.
5. Ringkonnakohus märgib, et kokkuleppes oli võimalik käsitleda

§ 180lg 3 sätete kohaldamist, kuid kokkuleppest nähtuvalt seda vajalikuks ei peetud.

Järelikult oldi nõus -2- menetluskulude hüvitamisega kokkulepitud suuruses ja tavalisel täitmistähtajal, s.o ühe kuu jooksul. 6. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

6.1. Ringkonnakohus leiab, et K. Metsla puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonides toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isikud, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja peaks sellest lähtudes ka kokkuleppeid sõlmides juhinduma. Veel juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu, et kuna K. Metsla ei ole alaealine, siis tema puhul ei ole võimalik taotleda menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmist. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

Antud juhul apellatsioonides selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

7. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus K.

Metsla ja tema kaitsja apellatsioonid läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -3-