lg 1 p 61 ja § 2 kohaselt saab nimetatud sissetuleku liigile sissenõude pöörata ainult sissenõudja avalduse alusel. Sellist avaldust sissenõudja teinud ei ole. Kohtutäitur ei ole ka kindlaks teinud, millise sissetuleku liigiga tegemist on, vaid on lähtunud riiklikus registrist olevast märkusest „riiklik pension“. Avaldaja osutab, et kuni 10.06.2018 kehtinud
Toimetulekupiir on 10.05.2018 kehtinud seadusega määratud 140 eurot, sest avaldaja on küll abielus, kuid elavad eri leibkondadena, avaldajal ei ole ülalpeetavaid. 10.05.2018 kehtiva seaduse kohaselt oli õigus arestida 20% summalt 76,16 eurot ehk 15,23 eurot. 09.05.2018 vastu võetud advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega muudeti ka
§-i 132. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur pidi olema muudatusega kursis, samuti sellega, et eelnõu edastati samal päeval presidendile, mis tähendab, et eelnõu jõustub suure tõenäosusega juuni alguses. Riiklikku pensioni makstakse ette, mistõttu 05.06.2018 laekuvast pensionist osa arestimisel arestitakse see pension juba ette. Seaduse muutudes vahepeal on osa pensioni arest ebaseaduslik. 10.05.2018 arestimise aktiga eksis kohtutäitur nii kehtiva seaduse vastu kui rikkus avaldaja õiguslikke ootusi peatselt jõustuva seadusemuudatusega. 11.06.2018 jõustunud
Muudatuse jõustumisest alates on kohtutäituril õigus arestida avaldaja pensionist 20%, millest on eelnevalt lahutatud Statistikaameti poolt iga-aastaselt avaldatav eelmise aasta elatusmiinimum (hetkel 207,23 eurot). Käesoleval hetkel teeb see 216,16 eurot (pension) – 207,23 (elatusmiinimum) = 8,93 eurot x 20% eelnevast = 1,79 eurot kuus. Avaldaja saab tavapäraselt pensioni 5 jooksva kuu päeval, seadusemuudatus jõustus 11.6.2018, seega on kohtutäitur oma haldusaktiga ebaõiglaselt kinni pidanud märkimisväärse osa tervelt 24 juunikuu päeva pensionist. Avaldaja märgib, et 11.06.2018 kohtutäituri otsuse põhjenduste järgi on kaebuse esitaja OÜ Callot ja OÜ ELKEVent juhatuse liige, mõlemad osaühingud kuuluvad mittetulundusühingule Idaautode Selts, mille üheks asutajaks ja ainsaks juhatuse liikmeks on kaebaja, milles tulenevalt kohtutäitur leiab, et kaebuse esitaja tegeleb aktiivselt äriga ning puudub igasugune mõistlik põhjus arvata, et kaebuse esitaja juhib äriühinguid tasuta mh selle eest raha, rahaliselt hinnatavaid soodustusi või hüve saamata. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur seisukohal, et kaebuse esitaja sissetuleku (pensioni) 20% ulatuses arestimine on õigustatud. Avaldaja selgitab, et on eelnimetatud juriidiliste isikute juhatuse liige, kuid aktiivselt ettevõtlusega ei tegele neist juriidilistest isikutest ükski. Idaautode Selts on mittetulundusühing, mis tegeleb informatsiooni kogumisega kuni 1992 aastani Eestis toodetud autode kohta. See on mittetasustatav vabaajategevus ja tuleneb avaldaja huvist Eesti autoajaloo vastu. OÜ Callot lõpetas oma majandustegevuse jaanuaris 2018, kaebaja asus juhatusse alates 28.01.2018, OÜ Callot pole kunagi teinud väljamakseid kaebajale. ELKEVent OÜ on majandustegevuse lõpetanud, viimati maksti töötajatele palka märtsis
lg 12 on kohtutäituril elatusmiinimumi arvestades õigus arestida avaldaja pensionist 1,79 eurot. Avaldaja märgib täiendavalt võimalike sisstulekute kohta äriühingute juhatuse liikmena, et tal ei ole õigus saada dividende ning ta ei saa töötasu, et sest osade ettevõtete kontod on arestitud ja osadel kontot ei olegi. Kohtutäitur saab reaalselt arestida väljamakseid, mis on reaalselt olemas ja mille pealt on maksud tasutud või tasutakse. „Osaniku õiguste teostamine“ ei oma rahaliselt hinnatavat väärtust.
lg-le 1 viitamine ei ole asjakohane, seaduse muutumine ja tingimuste muutumine on erinevad asjad. Seaduse muutumisel peab täitur iseseisvalt tegema ümberarvestused ja tegema uue arestimisakti. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT 5. Kohtutäitur leiab 25.07.2018 vastuses (I kd tl 36-40), et kaebus on täies ulatuses põhjendamatu. Kohtutäitur käitus avaldaja sissetuleku (pensioni) arestimisel kooskõlas arestimise akti tegemise ajal, s.o 10.05.2018 kehtinud õigusega. Avaldaja pensioni 20% ulatuses arestimine on kooskõlas
Avaldajal puudub vara mille arvel oleks võimalik sissenõudja nõue rahuldada. Avaldaja sissetuleku (pensioni) arestimise järgselt jäi avaldajale pension arestist vabaks 172,93 (=0,8 x 216,16) euro ulatuses, mis on suurem kui 2018. aastal kehtestatud toimetulekupiir, s.o 140 eurot. Arestimise määra valikul lähtus kohtutäitur sellest, et eelduslikult tegeleb avaldaja aktiivselt ka äriga. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on avaldaja OÜ Callot ja OÜ ELKEVent juhatuse liige. Kohtutäitur leiab, et kaebuse esitaja teostab MTÜ Idaautode Selts kaudu ka mõlema äriühingu osaniku õigusi. Kohtutäituri hinnangul kasutab avaldaja MTÜ Idaautide Selts enda vara varjamiseks. Kaebuse esitaja väited äriühingute mittetegutsemise, maksuvõla olemasolu ja kontode arestimise kohta toetavad kontutäituri veendumust selles, et avaldaja saab äriühingute juhtimisest tulu. Puudub igasugune mõistlik põhjus arvata või eeldada, et avaldaja täidab probleemidesse sattunud äriühingute juhatuse liikme kohustusi selle eest tasu saamata. Üldteada olevat probleemidesse sattunud firmast on võimalik tasu eest vabaneda. Tegemist on tasulise teenusega, mille hind sõltub äriühingu probleemide iseloomust. 3 Kohtutäitur märgib 10.06.2018
lg 12 muudatusele ja
lg 1 sätestatule viidates, et käesoleva ajani ei ole avaldaja sissetuleku arestimise tingimuste muutmiseks kohtutäituri poole pöördunud. 6. Kohtutäitur leiab 04.09.2018 seisukohas (I kd tl 50-53), et Meelis Jürimäe taotlus esindaja esindusõiguse kontrollimiseks on põhjendamatu. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 23 lg 1 kohaselt on kohtutäituri büroo töötajad kohtutäituri abid ja muud büroo töötajad. KTS § 23 lg 3 teise lause järgi on kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõik ametitoimingui, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. KTS § 7 lgst 1 ei tulene, et täitemenetluse osalise kaebuse osas vastuse koostamine ja selle kohtule esitamine on toiming, mida kohtutäitur on kohustatud tegema isiklikult. KTS § 23 lg 3 ja KTS § 7 lg 1 koostoimest tulenevalt on kohtutäituri abi pädev sh esitama kohtutäituri nimel kohtule vastuse täitemenetluse osalise esitatud kaebuse osas. Vladimir Kutšmei on alates 01.03.2013 kohtutäituri abi, kes töötab Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos. Avaldaja 21.08.2018 vastuses esitatud muude väidete ja nende põhjenduste osas jääb kohtutäitur 27.07.2018 vastuses toodud seisukohtade juurde. Käesolevas asjas lahendamisele olevaks küsimuseks on see, kas kohtutäituri tegevus 10.05.2018 Sotsiaalkindlustusametile edastatud sissetuleku arestimise aktiga Meelis Jürimäe sissetuleku (pensioni) 20 % ulatuses arestimisel on olnud õiguspärane või mitte.
lg 1 teisest lausest tulenevalt ei ole lubatud avaldaja katsed väljuda kaebuse piiridest ehk s.h tugineda pärast 10.05.2018 toimunud muudatusele lubatud arestimise ulatuse reguleerivas õiguses. KOHTU SEISUKOHT 7. Täitemenetluse seadustiku (
) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 11.06.2018 otsuse, millega kohtutäitur lahendas Meelis Jürimäe kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas Tartu Maakohtule kaebuse 19.06.
lg 1 p 61 ja lg 2.
lg 1 loetleb sissetulekud, millele kas ei saa üldse või saab üksnes piiratud ulatuses sissenõude pöörata.
lg 1 p 61 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata töövõimetoetusele.
lg 2 sätestab, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib
lg 1 punkides 6-8, s.h töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. 4 Avaldaja leiab, et kuivõrd puudub sissenõudja sellekohane avaldus, ei ole
Kohus selgitab seoses töövõimetoetuse ja töövõimetuspensioniga järgmist. 01.01.2016 ning osaliselt 01.07.2016 ja 01.01.2017 jõustunud töövõimetoetuse seadusega täiendati riikliku pensionikindlustuse seadust (RPKS) rakendussätetega. Varem määratud töövõimetus- ja rahvapensione käsitletakse RPKS §-s
lg 1 p 10 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib RPKS § 47 lg 1 p 1, mille järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluva lahendi alusel. RPKS § 47 lg 3 kohaselt võib täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel tasaarvestada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Alates 01.04.2018 on Sotsiaalkindlustusameti arvutatud rahvapensioni määraks 189,31 eurot. 12.
lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 10.05.2018 arestimise akti tegemise ajal kehtinud
lg 12 nägi ette, et olukorras, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ületa töötasu alammäära. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2018 riigieelarve seadusega sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lg 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir on 140 eurot kuus. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Meelis Jürimäe on üksi elav isik (avaldaja selgitusel elavad abikaasaga eraldi leibkondadena) ja et tal ei ole ülalpeetavaid. Samuti ei ole pooled välja toonud, et avaldaja muule varale sissenõude pööramine on viinud või võiks viia nõude täielikule rahuldamisele. Seega on täidetud
lg 12 sätestatud eeldused Meelis Jürimäe pensioni kuni 20% ulatuses arestimiseks. Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et kohtutäituril oleks olnud õigus arestida kuni 20% sissetulekust, millest on eelnevalt maha arvatud sissetulek toimetulekumääras, s.o Meelis Jürimäe puhul 20% (216,16 – 140) 76,16 eurost. Selline arvutusviis ei tulene seaduse sõnastusest ja ei ole kooskõlas täitemenetluspraktikaga, samuti ei toeta sellist lähenemist ka 09.01.2018 jõustunud
lg 12 aluseks olnud kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 280SE seletuskirjas (seletuskiri teise lugemise juurde) esitatu. Seega kui võlgniku sissetulek jääb vahemikku 140-500 eurot, siis on sellest võimalik nõude katteks arestida kuni 20%, kuid võlgnikule peab kätte jääma 140 eurot. 5 Kohus märgib, et siinkohal ei ole võimalik kohaldada analoogiat alates 10.06.2018 jõustunud
lg 12 redaktsiooniga, kuivõrd siin näeb seadus enne arestitava sissetuleku osa arvutamist sõnaselgelt ette sissetulekust elatusmiinimumi mahaarvamise. Kuna kohtutäitur arestis Meelis Jürimäe pensionist 20% summas 43,23 eurot ja avaldajale jääb ühes kuus kätte 172,93 eurot, seega enam kui 50% rahvapensioni määrast, samuti ka toimetulekupiirist suuremas summas, on arestimine õiguspärane. 13. Kohus märgib, et avaldaja ei ole kaebustes 10.05.2018 arestimisaktile ega kohtutäituri 11.06.2018 otsusele vaidlustanud arestimise määra, s.o 20%, kuigi ta vaidleb vastu sellele, et on äriühingute juhatuse liikmena saanud mingeid täiendavaid sissetulekuid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab järgnevalt, kas olid täidetud eeldused võlgniku sissetulekust 20% arestimiseks. Tartu Ringkonnakohus asus 24.08.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-2536 seisukohale, et
lg 12 ei sätesta täiturile diskretsioonikohustust ja sellega seonduvat põhjendamiskohustust, säte kehtestab vaid maksimumpiiri, mida võib arestida. Asjaolu, kas täitur arestib 20% või alla selle, sõltub sellest, kui suur on sissenõue, milline on sissenõudja avaldus ja kas sissenõude korral jääb võlgnikule toimetulekupiiri suurune sissetulek alles. Täiteasjas nr 084/2018/1489 täitedokumendiks oleva Tartu Maakohtu 28.08.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-7879 (kohtuinfosüsteemi põhjal on õige tsiviilasja nr 2-17-107858) kohaselt on sissenõutava nõude suuruseks 1700 eurot. Koos TF Bank AB nõudele lisanduvate täitekuludega ületab see oluliselt arestimisele määratud summa suurust. Pensionile sissenõude pööramisel ei näe seadus ette sissenõudja sellekohast eraldi avaldust. Seega on kohtu hinnangul täidetud
lg 12 eeldused avaldaja pensionist 20% arestimiseks sõltumata Meelis Jürimäel võimalike lisasissetulekute olemasolust seoses ülalnimetatud äriühingute juhtimisega (või kohtutäituri viidatud probleemse äriühingu likvideerimise teenuse osutamisega). 14. Avaldaja on samuti leidnud, et 10.05.2018 arestimise aktiga rikkus kohtutäitur mh ka avaldaja õiguslikke ootusi seoses peatselt jõustuva seadusemuudatusega. Kohus ei nõustu avaldaja sellise seisukohaga. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg 2 kohaselt saavad täitmiseks olla kohustuslikud üksnes avaldatud seadused. Seaduste avaldamiseks õiguslikus mõttes loetakse nende ametlikku avaldamist Riigi Teatajas. Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, millega muudeti
Seega ei saanud Meelis Jürimäel olla õiguspärast ootust veel avaldamata ja jõustumata seadusemuudatuse rakendamiseks kohtutäituri poolt. Kohus märgib siinkohal, et PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõtte üheks avaldusvormiks oleva õiguspärase (või õigustatud) ootuse põhimõtte sisuks on siiski kindlus juba kehtestatud normide püsimajäämise suhtes, mitte ootused veel mittekehtivate normide osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ja arvestades kaebuse lahendamise piire, ei pidanud kohtutäitur 10.05.2018 arestimisaktile esitatud kaebuse lahendamisel 11.06.2018 otsusega arvestama 10.06.2018 jõustunud
Samas nõustub kohus avaldajaga selles, et täitemenetluse seadustiku muudatus ei ole
tähenduses selliseks sissetuleku arvestamise aluseks olevaks asjaoluks, mida arvestatakse üksnes võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Samuti osutab kohus, et Meelis Jürimäe pööras sellele asjaolule kohtutäituri tähelepanu juba 20.05.2018 kaebuses arestimisaktile, taodeldes uue arestimise akti tegemist, mis arvestaks lähiajal jõustuva muudatusega (I kd tl 11).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.