KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 76lg 1 p 1 alusel kriminaalasjas nr 1-15-3141 Viru Maakohtu 26.

aprilli 2017. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 3.

§ 76

lg 5 alusel määrata Allan Aasale katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 2. juulini 2019, kuid mitte lühemana kui kuus kuud käesoleva määruse jõustumisest. Samaks ajaks allutada Allan Aas käitumiskontrolli nõuetele. 4.

§ § 751 lg-te 3 ja 4 alusel kohaldada Allan Aasa suhtes elektroonilist valvet kogu katseaja ulatuses alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. 5. Katseajal on Allan Aas kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma järgmisi kohustusi: 1) elama alaliselt aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; lahkumiseks Eesti 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 5, 7 ja 9 alusel määrata Allan Aasale katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis on suunatud uue kuriteo sooritamise riskide maandamisele; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud inimestega; 6) alluda elektroonilisele valvele. 7.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

1. Määruskaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Maakohus tunnistas
3. aprilli
4. a otsusega Allan Aasa süüdi karistusseadustiku (

) § 422 lg 1 järgi, mõistis talle karistuseks 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse ja võttis

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena A.

Aasalt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse üheks aastaks. A. Aas kannab vangistust alates

1. jaanuarist 2018 ja karistusaeg lõpeb
2. juulil
5. juulil 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Aasa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toeta A. Aasa ennetähtaegset vabastamist.
6. Viru Maakohus jättis
7. septembri
8. a määrusega A. Aasa karistuse kandmiselt vabastamata. Kohus märkis, et A. Aasal on üks kehtiv kriminaalkaristus. Tema käitumine vangistuses on olnud üldjoontes positiivne. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha ohjamine“ ning vestelnud psühholoogiga, ta töötab majandustöödel ja teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Samas nähtub vangla koostatud iseloomustusest, et igapäevasel suhtlemisel 2

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolud ei ole tingimata ühe kaaluga ja kohtul on õigus keelduda süüdlase vabastamisest ka vaid näiteks kuriteo raskuse ja süü suuruse motiivil. Kuriteo toimepanemise asjaolusid, A. Aasa süü suurust ja rasket tagajärge (hukkus kaassõitja) arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks ennatlik. Kuriteo toimepanemise asjaolud annavad alust järeldada, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo ja seda ohtu ei kaalu üles A. Aasa positiivselt iseloomustavad andmed. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Aasa kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli, kes palub kohtumääruse tühistada ja süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
2. Kaitsja arvates ei selgu kohtumäärusest, millised kuriteo toimepanemise asjaolud ja A. Aasa iseloomustavad andmed tingisid kohtu veendumuse, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uued kuriteod ning miks need negatiivseks hinnatud asjaolud kaaluvad üles kinnipeetavat positiivselt iseloomustava teabe. Kohtumäärus on seega olulises ulatuses põhjendamata. Kaitsja hinnangul ei olnud kuriteo asjaolud sellised, mis kaaluksid üles kogu positiivse ja ennetähtaegset vabastamist toetava teabe. Kuriteo tagajärje – inimese surma – osas A. Aasal tahtlus puudus. A. Aas ei olnud eeluurimise ajal vahi all. Ta ilmus vabatahtlikult vangistust kandma ning hüvitas kannatanute nõutud kahju. A. Aasa tegevus kahju hüvitamisel ja karistuse kandmisele asumisel näitavad, et ta on mõistnud oma süüd ning on toimepandu eest ka vastutust kandnud.
3. Kaitsja hinnangul on A. Aasa vabastamise eeldused täidetud. Ta on läbinud individuaalse täitmiskava täielikult ja positiivsete tulemustega. Distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad, ta on vabatahtlikult vanglas töötanud, tal on toetav sotsiaalne keskkond vabaduses ning tal on olemas kindel elukoht, samuti töökoht, mis tagab talle sissetuleku. Sidemed kunagiste halbade sõpradega on katkenud. A. Aasa ühistunaabrid ja hobigruppide esindajad on andnud talle positiivsed iseloomustused. Teisi kehtivaid karistusi kinnipeetaval ei ole. Ennetähtaegselt vabastamisel tagavad tema üle täiendava kontrolli elektrooniline valve ja käitumiskontroll, samuti lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine üheks aastaks. A. Aasa vangistusaegset käitumist vaadates arvestas maakohus lubamatult negatiivsena Viru Vangla iseloomustuses esitatud väidet, mille kohaselt kaldub kinnipeetav igapäevasel suhtlemisel vanglateenistuse ametnikega oma probleemide lahendamiseks ja tahtmise saavutamiseks manipuleerima ning ta ei ole valmis enda kriminaalset käitumist analüüsima. Vangla selline väide on paljasõnaline. Ühtegi tõendit, mis näitaks A. Aasa manipuleerivat käitumist või tõendaks tema tahtmatust oma probleemidega tegeleda, vangla kaitsjale ei esitanud, ehkki kaitsja taotles seda.
4. Maakohus tegi valesti negatiivse eripreventiivse prognoosi. Vangistuse esemeks olevale kuriteole eelnenud kuriteo pani A. Aas toime
5. jaanuaril 2012 ehk kuus aastat tagasi ning sellele eelnenud kuriteo
6. veebruaril 2007, s.o 11 aastat tagasi. Tegemist on karistusregistri arhiivi kantud 3

§ 76lg 1 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused A.

Aasa tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Vaidluse all on küsimus, kas süüdimõistetu vabastamiseks esinevad

§ 76lg-s 4 ette nähtud sisulised eeldused.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus nende eelduste hindamisel eksinud ja jätnud selle vea tõttu A. Aasa alusetult enne tähtaega vangistusest vabastamata.

1. Riigikohus on leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Maakohus asus seisukohale, mille kohaselt ei ole see tingimus täidetud, kuna A. Aasa kuriteo toimepanemise asjaolud annavad aluse järelduseks, et ta võib vabaduses toime panna uued kuriteod. Ehk siis esimese astme kohus välistas süüdimõistetu vabastamise otsustavalt eelkõige seetõttu, et tema kuriteo asjaolud olid rasked ja teo tagajärjel sai surma inimene.
4. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga ja leiab samuti, et maakohtu poolt A. Aasa ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta tehtud otsustus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel. Ka ei ole esimese astme kohus piisavalt põhjendanud, miks süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad tegurid võrreldes kuriteo asjaoludega ei saa kaasa tuua tema ennetähtaegset vabastamist. Selliselt on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 32).
7. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud kohtumäärusest selguvad põhjendused üldsõnalised ja ebaveenvad selles, miks kohus tegi kuriteo toimepanemise asjaolude pinnalt negatiivse ohuprognoosi. A. Aasal on üks kehtiv kriminaalkaristus, s.o seesama, mille eest ta praegu vanglakaristust kannab. Viru Maakohtu
8. aprilli
9. a otsusest selguvalt karistati teda

§ 422lg 1 järgi selle eest, et 1.

jaanuaril 2014 ületas ta lubatud sõidukiirust asulasisesel teel (sõitis 80 km/h), kaotas lauges paremkurvis ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu kontrolli auto üle ja sõitis vastu puud. Avarii tagajärjel hukkus esiistmel istunud kaassõitja. Seega pani A. Aas toime teise astme kuriteo, millega ettevaatamatusest põhjustas inimese surma, s.o taolise fataalse tagajärje osas süüdimõistetul tahtlus puudus. Kohtukolleegium ei sedasta eelkirjeldatud asjaolusid vaadates viiteid sellele, et A. Aas paneb vabaduses toime uued kuriteod.

1. Ringkonnakohus peab ka oluliseks, et kuigi A. Aas oli kuriteo järgselt kuni vangistuse kandmisele asumiseni
2. jaanuaril 2018 vabaduses, puuduvad märgid selle kohta, et ta vahepealse aja jooksul oleks käitunud kuritegelikult. Ehk siis ta oli nelja aasta jooksul seaduskuulekas. Seega ei saa A. Aasa puhul uute kuritegude ohuprognoosi teha ka tema elu põhjal vangistuseelsetel aastatel.
3. Ka A. Aasa käitumine vanglas ei osuta sellele, et vabaduses oleks uue kuriteo toimepanemine tõenäoline. Vastupidi, kolleegium järeldab kinnipeetava käitumisest tema soovi jätkata elu seaduskuulekalt. Vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetut distsiplinaarkorras karistatud, ta on läbinud vajalikuks peetud sotsiaalprogrammid, vestelnud psühholoogiga erinevatel teemadel ja töötanud vangla majandustöödel. Tõsi, kinnipeetava kirjalikus iseloomustuses on märgitud, et 4

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleva määruse eelmises punktis märgitud põhjendusi silmas pidades on kriminaalkolleegium seisukohal, et A. Aasa käitumine vanglas on olnud hea ja ta on teinud pingutusi jätkamaks seaduskuulekalt.

1. Ringkonnakohus leiab, et positiivsed on ka A. Aasa elutingimused vabaduses. Süüdimõistetul on kindel elu- ja töökoht ning teda toetavad lähedased, eelkõige elukaaslane, ema ja tütar. Kaitsja on maakohtule edastanud mitmete isikute kirjutatud iseloomustused, kus A. Aasa kirjeldatakse heade sõnadega. See näitab, et süüdimõistetul on vabaduses tutvusringkond, kus temasse suhtutakse hästi. Taolised võimalused soodustavad A. Aasa seaduskuulekat eluviisi ning on kaheldamatult hinnatavad tema ennetähtaegset vabastamist soosivate asjaoludena.
2. Eeltoodud asjaoludel näeb ringkonnakohus asjas tervet hulka fakte, mis lubavad järeldada, et A. Aasa karistuse eesmärgid on saavutatud ning ta suudab elada vabaduses seaduskuulekalt. Tema ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastamine elektroonilise valve alla on seega põhjendatud.
3. Elektroonilise valve kohaldamine tõhustab järelevalvet A. Aasa üle ja aitab vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. A. Aas on andnud nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks ning määruskaebusest selguvalt on ta sellega jätkuvalt päri.

§ 751

lg 3 näeb ette, et elektroonilise valve tähtaja võib määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtukolleegium peab põhjendatuks kohaldada A. Aasale elektroonilist valvet kogu katseaja ulatuses. 18. A. Aasa õiguskuulekal teel püsimisele aitab lisaks elektroonilise valve kohaldamisele kaasa ka tema allutamine kriminaalhoolduse nõuetele

§ 75

lg 1 alusel ning täiendavate lisakohustuste määramine

§ 75lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 alusel.

Katseaja tähtaeg tuleneb

§ 76

lg-st 5, mis näeb ette, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega tuleb A. Aasale katseaeg määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 2. juulini 2019, kuid mitte lühemana kui 6 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käitumiskontrollile tuleb A. Aas allutada

§ 76lg 5 alusel samuti selleks ajaks.

Katseaeg hakkab

§ 78p 2 kohaselt kulgema kohtulahendi jõustumisest. 19. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav ja Kr

MS § 408 lg 5 ei näe ette selle kohest täitmisele pööramist, tuleb A. Aas vabastada määruse jõustumisel, s.o juhul, kui määrust ei vaidlustata või kui see jääb edasikaebemenetluses muutmata. Sellest lähtudes tuleb A. Aasa kandmata karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. 5

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistusosa täitmisele. 21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu

1. septembri
2. a määruse, vabastab A. Aasa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ja rahuldab süüdimõistetu kaitsja määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6