← Eesti

1-13-2340/41

Obsah (4)§ 141§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 3. detsember 2018 1-13-2340 Aarne Sarjas, Mati K

) § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust,

§ 141lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, ja Kr

K § 114 p-de 1, 5 ja 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 20 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Tšernõšovile liitkaristuseks 20 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Tšernõšovi vahi all viibitud aeg alates

  1. jaanuarist 2003 vangistuse tähtaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas
  2. jaanuaril 2003 ja lõpeb
  3. jaanuaril
  5. Tartu Maakohtu
  6. novembri
  7. a määrusega jäeti A. Tšernõšov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 A. Tšernõšovi on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (millest kaks karistust on arhiveeritud). Käesoleval ajal kannab A. Tšernõšov karistust röövimise, vägistamise ja mõrva eest piinaval ja julmal viisil, mis pandi toime teiste kuritegude varjamiseks. Kohtu hinnangul on A. Tšernõšovi poolt toime pandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. A. Tšernõšov kannab karistust kolme röövimise eest, kusjuures ühel korral on A. Tšernõšov koos alaealise kaasosalisega toime pannud röövimise alaealise suhtes. Kannatanu on viidud merekaldale ja tema suhtes on kasutatud jõhkrat vägivalda – tõmmatud neli korda noaga mööda nägu. Lisaks on A. Tšernõšov teise kannatanu suhtes kasutanud jõhkrat füüsilist vägivalda ja seda nii enne kui ka pärast tema vägistamist, mille tagajärjel kannatanu suri. Nimetatud kannatanu suhtes pandi enne vägistamist toime röövimine. Pärast raske seksuaalse enesemääramise õiguse vastu suunatud kuriteo toimepanemist viis A. Tšernõšov kannatanu palja surnukeha lehtlast välja (kus kannatanu vägistati ja ta elu kaotas) ja viskas lumele. Kohtu hinnangul on oluline, et üliraskete kuritegude toimepanemise eest mõisteti A. Tšernõšovile karistuseks 20 aastat vangistust, millest käesolevaks ajaks on ära kantud 15 aastat 10 kuud 19 päeva. Võttes arvesse kuritegude toimepanemise asjaolusid, leidis kohus, et A. Tšernõšovi poolt seni kantud karistusaeg ei ole proportsionaalne toimepandud kuritegudega. 2.2 Karistuse kandmise ajal on A. Tšernõšov aktiivselt järginud individuaalset täitmiskava, sealhulgas on ta läbinud riigikeele algõppe, samuti tasemel B1, B2, C
  8. A. Tšernõšov on läbinud programmid „Igapäevane valik (12 sammu)“ ja „Uus suund“ ning on osalenud majandustöödel. Samuti on A. Tšernõšov omandanud õmbleja kutse. Individuaalse täitmiskava kohaselt on A. Tšernõšovil võimalik läbida sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“, mida kinnipeetavast sõltumata ei ole ta saanud seni läbida. Karistuse kandmise ajal on A. Tšernõšovil olnud probleeme kinnipidamisasutuses kehtivate reeglite järgimisega, kuna talle on arvukalt määratud distsiplinaarkaristusi. Siiski peab kohus positiivseks, et A. Tšernõšov on suutnud oma korda eiravat käitumist muuta ja käesoleval ajal puuduvad A. Tšernõšovil kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab, et ta on suuteline piisava tahte ja motivatsiooni korral alluma korraldustele ja täitma kehtestatud reegleid. 2.3 Kohus hindas positiivseks, et vabanemise korral on A. Tšernõšovil olemas kindel elu- ja töökoht. Vabastamise korral asub A. Tšernõšov elama elukaaslasele I.K. kuuluvasse korterisse aadressil XXXX, Harju maakond. Nimetatud korter on kahetoaline, kus elab käesoleval ajal kokku viis inimest (I. K ja neli last). Vabanemise korral on A. Tšernõšovil võimalik asuda tööle F. OÜ-sse või B OÜ-sse. Kohus peab oluliseks, et vabanemise korral asuks A. Tšernõšov tööle ja seda kindla sissetuleku saamise eesmärgil, aga ka selleks, et rahaliselt perekonna toimetulekut kindlustada. A. Tšernõšovi perekonna majanduslik toimetulek on äärmiselt oluline, kuna perekonnas kasvab kokku neli alaealist last (kellest kaks on A. Tšernõšov käesolevaks ajaks lapsendanud). A. Tšernõšovil rahalised kohustused puuduvad ja vabanemisfondi on kogunenud 1620 eurot. 2.4 A. Tšernõšovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul ei võimalda A. Tšernõšovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt tema vabanemisjärgsed elutingimused ja A. Tšernõšovi isik. Lisaks ei ole kohtu arvates A. Tšernõšovi karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine varem kui neli aastat enne karistusaja lõppu proportsionaalne toimepandud kuritegudega ega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb A. Tšernõšovil jätkata karistuse kandmist.
  9. A. Tšernõšov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Maakohus ei ole olnud objektiivne ning kohus on meelevaldselt leidnud, et süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus ei ole analüüsinud A. Tšernõšovi käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema vabanemisjärgseid elutingimusi ja garanteeritud töökoha olemasolu. A. Tšernõšov märgib, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on suutnud oma käitumist muuta ja on alati olnud motiveeritud korraldustele alluma. Ta on osalenud keeleõppes 2

(4)ja majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogramme. Maakohus on ekslikult märkinud, et programm „Viha juhtimine“ on läbimata. Seega on kõik määratud sotsialaprogrammid läbitud. 3.2 Vabanedes on A. Tšernõšovil olemas kindel elu- ja töökoht. Tal on pere ja lapsed, kellele ta soovib majanduslikult toeks olla ja kelle kasvatamises ta tahab osaleda. A. Tšernõšov kahetseb väga, et talle inkrimineeritud kuriteod on mõjutanud tema elu ja käekäiku ning soovib ühiskonna õiglustunnet riivamata oma eluga edasi minna. Süüdimõistetu ei õigusta oma tegu ega poolda kuritegelikke hoiakuid. Vanglaametnikega on ta käitunud korrektselt ja viisakalt. Ta on valmis muutusteks. Individuaalne täitmiskava on täielikult täidetud. Süüdimõistetu leiab, et tema ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhoolduse kohaldamisega on võimalik säilitada ülevaade tema käekäigu üle ning samas oleks see talle abiks ühiskonnas kohanemisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Tšernõšovi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  2. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
  3. või
  4. peatüki sätteid, arvestades
  5. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
  7. peatüki
  8. jao sätteid, sh KrMS §
  9. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. aprilli
  11. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8.) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
  12. Kolleegiumi hinnangul on A. Tšernõšovi määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16.) Maakohus on A. Tšernõšovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et A.

Tšernõšovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Maakohus ei jätnud A. Tšernõšovi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse 3

(4)võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohtu määrus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20–21). Seega ei ole maakohus menetletavas asjas

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

  1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Tšernõšovi määruskaebuse Tartu Maakohtu
  2. novembri
  3. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Maarika Kuusk 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.