TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-831 10. detsember 2018, Tartu Janar Jäätma S.G.i

) § 65 lg 5). Eelmine distsiplinaarkaristus määrati

1. jaanuaril
2. Praegune määrati
3. jaanuaril 2018; 13) asjaolu, et käskkirjas viidati turvakaamera salvestise protokollile, millel on valed kuupäevad, on ilmselge ebatäpsus. See ei mõjutanud asja otsustamist. KOHTU SEISUKOHT
4. Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebajat selle eest, et ta ütles valveõele
5. jaanuaril 2018 vene keeles järgmist: „Ты хочешь умереть?“ (eesti keeles „Sa tahad surma saada?“), millega ta rikkus kodukorra p 1.11.
7. Kaebaja väidab, et ta pole valveõde ähvardanud ega käskkirjas märgitud fraasi kasutanud. Kaebaja on seisukohal, et valveõde sai kaebajast tulenevalt vene keele vähesest oskamisest ekslikult aru ning tema öeldu on kontekstist välja tõstetud.
8. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja faktilise asjaolu tuvastamisel menetlusreegleid rikkunud ega asjas kogutud tõendite pinnalt ekslikku järeldust teinud. 7.
9. Valveõe ettekandes on märgitud järgmist: „30.12.2017 umbes kella 13:10 paiku läksin lõunasel ravimiringil Esimeses Üksuses kambri nr. 214 juurde koos valvuri[ga] [---] Kambrist tuli minu juurde k/p S.G. [---] ning küsis vene keeles endale ninatilkasid. Selgitasin k/p-le, et vanglas määrab ravimeid ainult arst. K/P küsis eesti keeles: „Aga kes sa siis oled?“ Vastasin, et valveõde. K/P ütles vene keeles: „Teises majas sain küll neid kui küsisin.“ Vastasin, et vangla korra järgi kirjutab ravimeid välja vaid arst. Mina valveõena ilma korralduseta ei väljasta. Seepeale liikus k/p minule lähemale, läks näost punaseks ja ütles mulle silma vaadates kurjalt vene keeles: „Tõ hotšeš umerit?“ Pöörasin pilgu valvuri [---] poole ja ütlesin, et minu vestlus k/p-ga on lõppenud. Edasi võttis olukorra kontrollimise enda peale valvur ja astusin mitu sammu tahapoole. Valvur andis korduvalt korraldusi k/p-le kambrisse minekuks, kuid korrale k/p [---] ei allunud. [---] K/P läks vanemvalvuri korraldusel kambrisse.“ (tl 23). 7.
10. Suuliste seletuste protokollis märgiti valveõe seletuste kohta järgmist: „Ta ei tunne ennast ähvardatuna KarS § 120 lg 1 mõistes, kuna öeldu ei hirmutanud teda sellisel viisil, mis annaks talle aluse karta ähvarduse täideviimist. [---] [Valveõe] sõnul teeb selline väljaütlemine mingil määral ettevaatlikumaks nii vanglas sees kui väljaspool, kui pigem arvab , et öeldu oli hetke emotsioon ning reaktsioon oma tahtmise mittesaavutamisele.“ (tl 33). 7.
11. Valvuri ettekandes on märgitud järgmist: „30.12.2017 esimeses üksuses teisel korrusel kella 13:10 paiku kambris k-214 kinnipeetav [---] soovis meedikut, tuli välja ja hakkas medõega [---] vene keeles rääkima oma probleemist. Niipalju, kui ma aru sain, soovis kinnipeetav ravimit ja/või ravi teostamist mis ei kuulu medõe töö ülesannete hulka. Medõde selgitas ilusti ja põhjalikult kõik ära aga kinnipeetav ei leppinud öelduga ning hakkas vastu vaidlema. Kui oli juba selge, et kinnipeetav ei vaja abi, andsin korralduse kambrisse tagasi minna, millele vastas 3 3-18-831 kinnipeetav vene keeles „ma räägin praegu meedikuga (ja kavarju v medik)“.“ Seepeale ütles ka medõde, et ta on lõpetanud ning palus mul kinnipeetav kambrisse tagasi saata, astudes ise eemale. Kinnipeetav ütles veel medõele „tahad surma saada (tõ hotsjes umeret)“. Andis korralduse veel kaks korda rahulikult, millele vastas kinnipeetav vene keeles „ei lähe (ja ne paidu)“, “meedik ei aita (medik ne pomogajet)“, „kutsus vanemvalvur (eesti keeles)“. Teavitasin kinnipeetavat, et selle kohta tuleb ettekanne, millele vastas ta „mul pohhui, kirjuta (mne pohhui sapisõvat)“. [---] Seejärel sulgesin ukse ja taganesin vastasseina juurde ning jäime ootama vanemvalvurit. [---] pärast sündmuste selgitamist kinnipeetav täitis vanemvalvuri korralduse ja läks kambrisse tagasi. [---].“ (tl 24). 7.
12. Asjas kogutud vastustaja tõendid on asjakohased, kuna seletused on andnud inimesed, kes olid vahetult sündmuste juures. 7.
13. Vastustaja hindas kaebaja, valveõe ja valvuri seletusi. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja tõendite hindamisel eksinud. Vastustaja põhjendas, miks ta pidas valveõe ja valvuri seletusi usaldusväärseks. Vastustaja pidas valveõe ja valvuri seletusi usaldusväärseteks, kuna valveõe seletused ühtisid valvuri seletustega. Mõlemast seletusest nähtus, et kaebaja kasutas valveõega suhtlemisel vaidlusalust fraasi. Seletused on võetud vahetult pärast intsidenti. Turvakaamera salvestisest nähtub, et ninatilkadest ajendatud vestlus kestis ca viis minutit (kambriuks avati 12.59.58 ja suleti 13.05.34), kaebaja ei olnud olukorraga rahul, pärast kinnipeetava vaidlust eemaldus valveõde kaebajast 13.02.10 ja seejärel toimus vestlus (eelduslikult kaebaja sõnelus) valvuriga, valveõde eemaldus veelgi kaugemale kaebajast 13.02.44 ja seejärel toimus vestlus (eelduslikult kaebaja sõnelus) valvuriga, kaks lisa valvurit jõudsid kohale 13.04.26, misjärel kaebaja sisenes kambrisse (video on e-toimikus, 30.11.2018). Halduskohtul puudub alus kahelda seletuste usaldusväärsuses. Vaidlust pole selle üle, et olukord muutus konfliktseks, kuna valveõde ei andnud kaebajale ninatilku. Sündmuse juurde tuli kutsuda lisa valvureid, kuna kaebaja ei allunud korraldustele. Turvakaamera salvestis võimaldab järeldada kaebajast lähtunud konfliktsituatsiooni. Asjas pole tõendeid selle kohta, et tulenevalt isiklikest põhjustest oleks valvur ja kaebaja koos andnud ebausaldusväärseid seletusi kaebaja vastu, nt tulenevalt varasemast konfliktist valvuri või valveõega. Kaebaja väide, et valveõel oli intsident kaebaja kambrikaaslasega, ei kirjelda seda, miks valveõde ja valvur oleks pidanud olema erapoolikud kaebaja teguviisi kirjeldamisel. Halduskohut ei veena kaebaja väide, et valveõde ei saanud tulenevalt enda vene keele oskusest kaebaja öeldust aru. Asjaolu, et valveõde märkis kirjalikus seletuses „umeret“ asemel „umerit“, ei muuda toimunut. Tegemist oli kirjaveaga, millest ei järeldu, et kuulaja ei saanud öeldust aru. Seletustest nähtub, et ka ravimi teemal toimus vestlus valveõe ja kaebaja vahel vene keeles. Selles kontekstis keelelisi arusaamatusi valveõe ja kaebaja vahel ei tekkinud. Tegemist ei olnud sedavõrd keeruka väljendiga, mis oleks nõudnud valveõelt vene keele alaseid süvateadmisi. Kaebaja väitis kohtule, et tema lause mõte valveõele oli, et kes tahaks surra, kui on haigus. Halduskohut kaebaja väide ei veena. Kaebaja tahtis valveõelt ninatilku. Ninatilkade andmata jätmisega ei kaasne eelduslikult inimese surm nagu kaebaja on üritanud seda kohtule ja vastustajale väita.
14. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et kaebaja pani talle etteheidetud teo toime. 4 3-18-831
15. Distsiplinaarkaristust võib kohaldada vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muu õigusakti nõude süülise rikkumise korral (

§ 63lg 1).

Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud mh vestluses kasutada ähvardava sisuga väljendeid. 9.

1. Kodukorra p 1.11.1 kohaselt on keelatud ka ähvardavate sõnade kasutamine. Arvestades aset leidnud juhtumi konteksti (pingeline situatsioon tekkis vanglas kinnipeetava ja valveõe vahel seetõttu, et ravim jäeti andmata), tuleb kaebaja teguviisi käsitada ähvardavate sõnadena. Kaebaja eksis vestluses valveõega ähvardava sisuga väljendi kasutamise keelu vastu. 9.
2. Halduskohtu hinnangul tuleb vaidlusalune tegu omistada kaebajale, kuna ta on teadlikult ja tahtlikult otsustanud vaidlusaluse teo toime panna. Kaebaja pidi olema teadlik, et vaidlusaluse fraasi kasutamisega rikub ta ähvardava väljendi kasutamise keeldu ja ta paneb sellega toime kodukorra p 1.11.1 rikkumise.
3. Kohtu hinnangul ei ole vangla eksinud distsiplinaarmenetluse läbiviimise muude reeglite vastu. Distsiplinaarmenetluse viis läbi vanglateenistus, kaebajale anti võimalus esitada selgitusi, talle tutvustati distsiplinaarkaristuse protokolli ja võimaldati esitada enda vastuväited (tl-d 28–31). Distsiplinaarkaristus määrati kuue kuu jooksul rikkumise toimepanemise päevast arvates. Käskkirja on põhjendatud.
4. Eeltoodust tulenevalt oli vanglal alus karistada kaebajat distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest.
5. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud karistuse liigi ja määra valikul kaalutlusreeglite ja proportsionaalsuse põhimõtete vastu. 12.
6. Distsiplinaarkaristuseks on mh kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks (

§ 63lg 1 p 4).

Praegusel juhul karistati kaebajat viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Meditsiinitöötaja suhtes vaidlusaluse väljendi kasutamist tuleb pidada raskeks rikkumiseks. Ühegi inimese tervise ja elu kahjustamisega ähvardamine ei ole kuidagimoodi õigustatav ega põhjendatav. Vanglas meditsiinitöötaja ähvardamine loob talle igapäevaste ülesannete täitmisel hirmuõhkkonna, mis omakorda kahjustab vastastikuseid usalduslikke suhteid. Asjaolu, et tegemist ei pruukinud olla karistusõiguse mõttes karistatava teoga, ei tähenda, et tegu ei saaks distsiplinaarkorras hinnata. 12.2. Vastustaja ei ole eksinud kaalumisreeglite vastu, kui ta võttis arvesse kaebaja varasemat distsiplinaarkaristust. Eelnev distsiplinaarkaristus määrati kaebajale 30. jaanuaril 2017 suhtlemiseeskirjade rikkumise eest. Praegune karistus määrati 30. jaanuaril 2018, seega ühe aasta jooksul eelmise distsiplinaarkaristuse määramisest (

§ 65lg 5).

1. Kuna halduskohus ei tühista vaidlustatud käskkirja ning vaideotsus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, puudub vaideotsuse tühistamiseks alus.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 5