TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-1881 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi RB kaebus Tartu Vangl

§ 641p 10 avavanglas ei kehti.

Kaebaja avaldab, et soovis õppida enne tingimisi enne tähtaega vabastamist mobiiltelefoni kasutama ja mingeid kriminaalseid kõnesid ta oma telefonist ei ole teinud. Kaebaja juhib tähelepanu, et avavangla kodukord ei ole perfektne ja vajab läbivaatamist, kuna on moraalselt vananenud. Samuti on selles vastuolud, kuna väljasõidu ajal peab kinnipeetav iga päev kahel korral päevas helistama vanglasse. Kaebaja on seisukohal, et avavanglast väljumisel peab kinnipeetaval olema mobiiltelefon ja tänapäeva maailmas ei saa ilma kaasaegsete vahenditeta planeerida elu. Kaebaja on seisukohal, et talle on ühe rikkumise eest määratud neli karistust, kuigi vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 3 lubab määrata ainult ühe karistuse. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebajat karistati distsiplinaarkorras õiguspäraselt ja vaidlustatud käskkirjade tühistamiseks puudub alus. Vastustaja jääb 01.06.2018 vaideotsuses nr 1-11/132-2 toodud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid täiendavalt korrata. Tartu Vangla on seisukohal, et ka kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamine ja väljaspool vanglat järelevalveta liikumise loa kehtetuks tunnistamine on toimunud õiguspäraselt. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
2. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal oli väljaspool vanglat asuvas töökohas mobiiltelefon Nokia, mille ta andis ametnike nõudmisel neile üle. Seega ei ole vaidlust kaebajale etteheidetud tegevuse faktiliste asjaolude üle.
4. Avavangla kodukorra p 17.5 alapunktid sätestavad väljaspool vangla territooriumi töötavale või õppivale kinnipeetavale erinõuded. Avavangla kodukorra p 17.5.4.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud töö- või õppimiskohas hoida, omada, muretseda, valmistada, tarvitada, edasi anda esemeid, mis ei ole vanglas lubatud, kui see ei ole vanglaga eelnevalt kooskõlastatud. VSkE § 641 p 10 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid. Seega ei ole mobiiltelefonid kinnipeetavatele (ka avavanglas paiknevad kinnipeetavad) lubatud ja avavangla kodukorra kohaselt ei tohi kinnipeetav selliseid esemeid hoida ka oma töö- või õppimiskohas. Seega on kaebaja tegevus läinud vastuollu eelnimetatud õigusnormidega ja vanglal oli kohtu arvates õiguslik alus tema distsiplinaarkorras karistamiseks.
5. Kaebaja väited, et 11.08.2017 käskkirjas nr 6-3/218 ei ole mobiiltelefonist juttu ning

§ 641p 10 ei kehti avavanglas, on otsitud ja asjakohatud.

Tartu Vangla 11.08.2017 käskkirjas nr 6-3/218 on selgesõnaliselt kohustatud kinnipeetavat järgima väljaspool vanglat töötades avavangla kodukorra p-s 17.5 sätestatud erinõudeid. Selge viite olemasolul allikale, mis sätestab erinõuded, ei peagi olema käskkirjas iga keelatud ese eraldi nimetatud või välja toodud. Kohtu arvates nähtub käskkirjast selgelt ja üheselt mõistatavalt, et väljaspool vanglat töötades tuleb järgida erinõudeid, mis on sätestatud avavangla kodukorra p-s 17.5. Sellest tuleb kinnipeetavale selge lisakohustus. Kuna aga kodukorra p 17.5.4.2 keelab hoida töö juures vanglas keelatud esemeid, siis tuli kaebajal ka seda nõuet täita. 16. Samuti on ekslik kaebaja arusaam asjaolust,

§ 641p 10 avavanglas ei kehti. VSk

E-s sätestatakse vangistusseadusega kehtestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused ja täideviimise kord. Avavanglas karistuse kandmine on samuti vangistuse täideviimine, kuid seda kinnise vanglaga võrreldes leebemal režiimil. VSkE § 641 sätestab loetelu kinnipeetavale keelatud esemetest vanglas. Õigusnormist ei tulene, et selline regulatsioon kehtiks üksnes kinnises vanglas paiknevatele kinnipeetavatele. Pigem nähtub normist, et kui mingid esemed on avavanglas paiknevatele kinnipeetavatele lubatud, siis on see normis ka erandina välja toodud. Nii näiteks on erandina lubatud avavanglas või kinnise vangla avavangla osakonnas paiknevatele kinnipeetavatele lubatud sularaha, sest VSkE § 641 p 16 sätestab sellekohase erandi. Sarnaselt on erand sätestatud VSkE § 641 p-s 19. Seega ei saa kohtu arvates kuidagi järeldada,

§ 641p 10 avavanglas paiknevatele kinnipeetavatele ei kehtiks.

1. Asjassepuutuv ei ole kaebaja väide, et ta soovis õppida enne tingimisi enne tähtaega vabastamist mobiiltelefoni kasutama ja mingeid kriminaalseid kõnesid tema oma telefonist ei ole teinud. Distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse hindamisel ei oma sisulist tähendust, millisel eesmärgil kaebaja mobiiltelefoni kasutada soovis. Tegemist on distsipliinirikkumise koosseisuvälise asjaoluga. Kohtupraktikas on selgitatud, et distsipliinirikkumise koosseisuvälised asjaolud ei mõjuta otsustust, kas isik on karistatava distsipliinirikkumise toime pannud ning selle teo kvalifitseerimist (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.06.2012 otsus asjas nr 3-3-1-91-11, p 12). Kuivõrd mobiiltelefoni kasutamise ja tööl hoidmise eesmärk ei mõjuta hinnangut teo toimepanemisele ja selle kvalifitseerimisele, siis on kohtu arvates tegemist asjakohatu väitega, mis ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.
2. Kaebaja väide, et talle on ühe rikkumise eest määratud neli karistust, ei ole õige. VangS § 63 lg 1 sätestab ammendavalt distsiplinaarkaristuste loetelu. VangS § 63 lg 3 kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks. Rohkem VangS § 63 lg-s 1 nimetatud distsiplinaarkaristusi sama rikkumise eest kaebajale määratud ei ole. Seega ei ole vangla kohtu arvates eksinud VangS § 63 lg-s 3 sätestatu vastu. Asjaolu, et kaebajale on ühe teo tulemusena kaasnenud mitu erinevat negatiivset tagajärge, ei tähenda, et tegemist oleks mitmekordse distsiplinaarkorras karistamisega. Tagasi kinnisesse vanglasse paigutamine ja väljaspool vanglat järelevalveta liikumise loa kehtetuks tunnistamine ei ole mitte karistus, vaid vangla üldise julgeoleku tagamisele suunatud meede, mis paraku on kaebajale negatiivse iseloomuga. Selline negatiivne tagajärg aga ei tähenda, et selliste meetmete kohaldamine kaebaja suhtes oleks lubamatu.
3. Kaebaja väited, et avavangla kodukord on moraalselt vananenud ja vangla seadustes on vastuolud, on asjakohatud. Avavangla kodukord on kehtiv üldkorraldus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Seega sõltumata kaebaja hinnangust avavangla kodukorra otstarbekusele või asjakohasusele, tuleb tal kehtivat korda järgida seni, kuni seda ei ole muudetud või kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Üksnes teistsugune arusaam kehtivast korrast ja selle vajalikkusest ei anna alust asuda seda eirama ja ei ole ka õigusrikkumist välistavaks asjaoluks. Seetõttu ei anna ka kaebaja sellised väited kohtu arvates alust kaebuse rahuldamiseks.
4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik