1-17-2691/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-2691 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2018 määrus Daniil Larionovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Daniil Larionov (ik 39503080270), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 06.04.2017 otsusega tunnistati D. Larionov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, ja KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistusaeg algas 26.01.2017 ja lõpeb 26.04.
6. Tartu Vangla esitas 10.09.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Larionovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 02.11.2018 määrusega jäeti D. Larionov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused D. Larionovi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et D. Larionovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal. Lisaks puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et D. Larionov on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed.
8. D. Larionovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Reaalselt täitmisele pööratud vangistust kannab D. Larionov esimest korda. Käesoleval ajal kannab D. Larionov isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, taaskord liitkaristust narkootikumidega seotud süüteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest narko-joobe seisundis. Seega nähtub D. Larionovi varasemast elukäigust, et ta on varasemalt korduvalt toime pannud narkootikumidega seotud süütegusid, s.o ühiskonnaohtlikke kuritegusid, aga ka narko-joobes mootorsõiduki juhtimise. Kuriteod, mille eest D. Larionov on süüdi mõistetud, on samalaadsed. D. Larionov pani kuriteod toime tingituna narko-sõltuvusest.
9. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on D. Larionovil diagnoositud narko-sõltuvus. Kuigi D. Larionov on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole maakohus veendunud, et ta on sellel korral reaalselt suuteline väljakujunenud käitumist (narkootikumide tarvitamine) muutma. Võttes arvesse, et D. Larionov tarvitas enne vangistust igapäevaselt 7-10 g marihuaanat või kanepit (aeg-ajalt ka kokaiini), leiab maakohus, et ilmselgelt ei saa lõplik harjumusest loobumine D. Larionovi jaoks olema lihtne ning see nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt pidi D. Larionov ajavahemikul 21.11.2017 kuni 06.03.2018 osalema sõltuvusteemalisel loengutsüklis, kuid ei osalenud ühelgi kohtumisel. D. Larionovi kohtule antud selgitustest nähtuvalt oli ta asunud seisukohale, et talle lihtsalt pole nimetatud kursust vaja. Käesolevaks ajaks on D. Larionov muutnud oma seisukohti ja ta on läbinud sotsiaalprogrammi „12 Sammu“, samuti alustanud osalemist „Tagasilanguse ennetamise“ tugigrupis. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu hinnangul alust tunnustada D. Larionovit, et ta käesolevalt küll teadvustab sõltuvusprobleemi, kuid vaatamata sellele, ei ole maakohtul põhjust olla veendunud, et D. Larionov oleks käesoleval ajal suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata vanglas läbitud rehabiliteerivatele tegevustele.
10. Maakohus leiab, et D. Larionovi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. D. Larionovil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. D. Larionovile on kolmel korral (s.o 17.11 ja 15.12.2017 ning 30.01.2018) määratud distsiplinaarkaristused vanglaametnike korralduste eiramise eest (vangla territooriumil liikudes ei pannud kätt selja taha, ei kandnud nimesilti ja ei keeranud televiisorit vaiksemaks) ning 06.04.2018 määrati D. Larionovile distsiplinaarkaristus põhjusel, et ta andis tema isiklikuks tarbimiseks lubatud televiisori kaaskinnipeetava kasutusse.
11. Maakohus peab positiivseks, et D. Larionov on vangistuses alustanud õpinguid üldhariduse omandamiseks. Vangistuse jooksul on D. Larionov lõpetanud 10-nda klassi ja käesolevalt õpib gümnaasiumi 11-ndas klassis. Samuti peab maakohus positiivseks, et D. Larionovil on vabanemise korral kindel elu – ja töökoht. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D. Larionov, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamist. 2
13. Vangla iseloomustus on napp. Väide, et kõik D. Larionovi kuriteod on seotud narkootikumidega ja vanglas viibides on ta teinud vigu, mis justkui peaks kõik paika panema, ei ole õige. Narkootikumide tarvitamine oli rumalus. Vanglas olid arusaamatused ja eksimused, aga D. Larionov ei käitunud meelega agressiivselt ega vastumeelselt. Ennetähtaegse vabastamise korral on D. Larionovil reaalne võimalus kontrolli all viibides (kasuema, isa, elektrooniline valve) muuta enda elu paremuse poole. D. Larionov loobus vale arusaama tõttu sõltuvusteemalisest sotsiaalprogrammist. Nüüdseks on ta oma seisukohti muutnud, läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ ja peaaegu lõpetanud „Tagasilanguse ennetamise“ tugigrupi. Ta on läbinud kõik rehabiliteerivad tegevused ja muutnud oma arusaamu. D. Larionov on olnud ilma kanepisuitsetamiseta peaaegu kaks aastat. Vabaduses ta ei suitsetanud kogu aeg. D. Larionov eelistab nüüdseks tavalisi sigarette (kuigi isegi seda mitte eriti) narkootikumidele, mille vastu on tal isegi vastumeelsus. Ta on vabaduses valmis läbima veel programme ja omama töökohta. D. Larionov saab aru, et ta probleemid on tingitud narkootikumide tarvitamisest ja ta soovib nendega teha lõpparve. D. Larionov teadvustab enesele, et narkootikumide tarvitamine ja kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ja võtab vastutuse tehtud vigade eest. Ta soovib pöörduda õiguskuulekale teele, juhinduda kehtestatud õiguskorrast ja pidada lugu teistest ühiskonnaliikmetest. Tegemist on D. Larionovi esimese vanglakaristusega ja aeg, mille ta on viibinud kinnipidamiskohas, on piisavalt mõjutanud tema maailmavaateid. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine ja elektroonilise järelevalve kohaldamine annaks ning annabki tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab see maandada uute kuritegude toimepanemise riski ja teda distsiplineerida. Temale katseajaks lisakohustuste määramine oleks motivatsiooniks, et vanglasse mitte tagasi pöörduda. Ringkonnakohtu järeldused
14. Ka ringkonnakohus ei vabasta D. Larionovit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
15. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning D. Larionovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks D. Larionov tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta (vt käesoleva määruse p-d 4-7).
16. Ennetähtaegse vabastamise esmaseks eelduseks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Esmalt saab kõnealust eeldust KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Käesoleva määruskaebemenetluse kestel omab D. Larionov kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu saab öelda, et täitmata on ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus. Ilmselgelt ei ole D. Larionov veel õppinud alluma kehtivale korrale ja täitma kehtestatud 3 reegleid, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et ta oleks selleks suuteline ka vabaduses.
17. D. Larionov omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas esmakordselt. Ühtlasi nähtub kohtutoimiku materjalidest, et kõik D. Larionovi poolt toime pandud süüteod on olnud seotud narkootilise aine käitlemisega, käesolevalt kannatab karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise ja narko-joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on D. Larionov varasemalt kriminaalhooldusel viibides pannud toime uue kuriteo. Eeltoodu ei tekita ringkonnakohtus veendumust, et D. Larionov oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimusi – ja kohustusi täitma ning uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kriminaalkolleegium peab küll positiivseks, et D. Larionov tegeleb kinnipidamiskohas enda narkootilise aine sõltuvusega, kuid samas tarvitas D. Larionov enne vangistust igapäevaselt kanepit ja aegajalt ka kokaiini. Ühtlasi on D. Larionovil diagnoositud narkosõltuvus. Seega on olemas ka seos D. Larionovi poolt toime pandud kuritegude ja tema narkootilise aine sõltuvuse vahel, s.o D. Larionovi poolt narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude toimepanemist soodustas tema enda narko-sõltuvus. D. Larionovil on küll motivatsioon elada edaspidi ilma narkootikumideta, kuid samas nähtub isiku varasemast elukäigust, et isikul puudus vabaduses igasugune tahe narkootilise aine sõltuvusest vabanemiseks, s.o isik on alles kinnipidamiskohas asunud enda narkootilise aine sõltuvusega tegelema. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et isik loobub vabaduses rehabiliteeritavatest tegevustest ja asub taas narkootilisi aineid tarvitama, mis on aga D. Larionovi puhul uue kuriteo toimepanemise riski soodustavaks asjaoluks.
18. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et D. Larionovi isik ja tema varasem elukäik ning kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul tema ennetähtaegse vabastamise ja seda ka elektroonilise järelevalve alla.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.11.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4