← Eesti

2-17-16116/20

Obsah (7)§ 218§ 187§ 459§ 162§ 657§ 652§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16116 Tsiviilasi

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187lg 6 kohaselt peab 1

(6)seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
  1. 27.10.2017 esitas XX (isikukood XXXXXXXXXXX, hageja) hagi Viru Maakohtule YY (isikukood YYYYYYYYYYY, kostja) vastu elatise suurendamiseks. 06.11.2017 määrusega keeldus Viru Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja edastas hagi kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. 22.12.2017 määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt tasus kostja kuni 2017 vastavalt Pärnu Maakohtu maksekäsule tsiviilasjas nr 2-10-12743 hageja ülalpidamiseks elatist 3000 krooni kuus, mis vastas Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumile. Maksekäsu jõustumisest on möödas peaaegu 8 aastat ja selle ajaga võrreldes on hageja vajadused oluliselt muutunud. Hageja ei ole enam 1,5-aastane, vaid 9-aastane. Muutunud on hageja seadusliku esindaja varaline seisund ja aset on leidnud hinnatõus. Hageja seaduslik esindaja kulutab igakuiselt vähemalt sama rahasumma, mida nõuab kostjalt, ainuüksi arved huviringide ja koolis toitlustamise eest moodustavad ca 200 eurot kuus. Sellele lisanduvad igapäevased kulud, mis on seotud toidu, riiete-, jalatsite-, vabaaja sisustamise-, meelelahutuste-, reisimise-, kingituste-, sidevahendite-, transpordi- ja kommunaalkuludega. Hageja igakuised kulud moodustavad 714,10-796,77 eurot. Hageja palub suurendada elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumini ja suurendada elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.
  2. Kostja vastuväited
  3. Kostja palus asjas menetlus lõpetada ning juhul, kui kohus menetlust ei lõpeta, siis jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt jätta hagi elatise tagasiulatuva suurendamise osas rahuldamata. Hageja ei toonud välja asjaolusid, mille alusel võiks hinnata, et hageja vajadused või vanemate varaline seisund on tsiviilasjas nr 2-10-12743 kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Alates 2010 märtsist ei ole kostja koos hagejaga elanud ja samal ajal jõustus kohtulahend, mis kohustab kostjat maksma elatist 191,73 eurot kuus. Alates 2014 algusest elab ja töötab kostja Norras ning kuni 17.10.2016 tegeles kostja eraettevõtlusega. Oktoobris 2016 muutus kostja töö ja tekkis raske majanduslik olukord. Kostja töötab Norras tähtajalise töölepingu alusel. Kostja 2017 sissetulek oli keskmiselt 2375,38 eurot kuus. Kostja kuludeks olid eluasemekulud Norras; elektrikulu; telefonikulu; sõidukulu tööle; autokindlustus; jõusaali kasutamise tasu; teemaksud; kulud toidule, riietele, isiklikule hügieenile ja lapse kingitustele; auto omamise riigilõiv; kuni 2017 juulini rahalise karistuse tasumine kriminaalasjas; AS SEB Panga ees laenukohustus ja -kindlustus; Swedbank AS-i ees laenukohustus; I OÜ laenukohustus; elatis lapsele summas 191,73 eurot kuus; Swedbank ASis laenukohustus, 2017 aprillis ostetud auto, telefoni- ja internetimakse Eesti sissekirjutuse kohas. 2017 juulis kulus kostjal ca 1200 eurot Eestis viibides. Seega kulub kostjal 63 995,83 Norra krooni aastas, s.o 544,18 eurot kuus, mida kostja kulutab kahele inimesele, sest kostja on uuesti abielus. Vastavalt ametlikule allikale www.nav.no on elukallidus Norras 01.05.2017 andmetel 93 634 Norra krooni aastas ehk 796,22 eurot kuus. Praegu ei suuda kostja osta isegi pileteid Eestisse, et hageja ja sugulastega aega veeta. 2
(6)Kostja hinnangul on hageja igakuiseteks vajadusteks piisav summa 433,46 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et elatisemäära tuleb suurendada, siis määrata minimaalse igakuise elatise suurus vastavalt seadusele, kuid sellest maha riigi poolt makstav lastetoetus 50 eurot. Kostja palus arvestada, et ta saab töötasu kaks korda kuus iga kahe nädala tagant. Maakohtu otsus 3. Maakohus rahuldas 25.05.2018 otsusega hagi osaliselt ja muutis Pärnu Maakohtu 18.05.2010 maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-10-12743/5 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust. Kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks tema ülalpidamiseks ajavahemikul 29.11-31.12.2017 summas 86,54 eurot ja alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 05.09.2026 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (alates 01.01.2018 250 eurot kuus). Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja kanda hageja seadusliku esindaja CC arveldusarvele. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kostja hageja igakuiste kulude osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja on tõendanud, et muutunud on 18.05.2010 maksekäsu tegemise ajal esinenud asjaolud ning, et tema vajadused on oluliselt suurenenud. 1,5-aastase ja 9-aastase lapse vajadused on erinevad ja eeldada ei saa, et 9-aastase lapse ülalpidamiskulud oleksid samas suuruses kui 1,5aastase lapse kulud. Elatise suurendamiseks annab aluse ka õigusliku olukorra muutus. Kostja välja toodud asjaolud ei anna alust elatise suuruse muutmata jätmiseks. Kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole rohkem lapsi. Kostjal ei ole kohustust üksi oma abikaasat ülal pidada, vaid PKS § 16 lg 1 sätestab, et perekonna ülalpidamine on mõlema abikaasa kohustus. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja praegune abikaasa vajaks ise abi ega ei suudaks anda omapoolset panust perekonna ülalpidamiseks (töövõimetus, lapse hooldamine vms). Asjaolu, et kostja eluviis ja tarbimisharjumused on sellised, et kogu kostja poolt teenitav raha kulub tema enda võlgade tasumiseks ja olmekulude katmiseks, ei saa olla aluseks elatise maksmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjal on hulgaliselt laene ja lisaks on kostja aprillis 2017 ostnud auto, millega on kaasnenud auto remondi ja hooldusega seotud kulud ning auto omamise riigilõiv. Kohtu hinnangul ei saa auto ostmist ja sellega kaasnevate lisakohustuste võtmist lugeda hädavajalikeks kuludeks, kuna kostjal oli alternatiiv raudteetranspordi näol olemas. Põhjendamatu on lisakohustuste võtmine olukorras, kus kostja ei saa oma ainsale lapsele maksta elatist miinimummääras. Asjakohane ei ole kostja väide, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta lastetoetust 50 eurot, mida makstakse hageja emale. Kostja ei tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära (PKS § 102 lg 2). Kohus saab arvestada lapsele makstavat toetust ühe asjaoluna otsustades elatise vähendamise üle alla miinimummäära. Hageja taotlus muuta elatise suurust tagasiulatuvalt alates 01.01.2017 jääb rahuldamata, kuna

§ 459lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast.

Seega tuleb hagi rahuldada

§ 459

lg 1 ja PKS § 101 lg 2 alusel osaliselt ning muuta kostjalt 18.05.2010 hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist selliselt, et kohustada kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks elatist miinimumsummas alates 29.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuna kostja on ajavahemikul 21.11-19.12.2017 maksnud hagejale elatist 383,46 eurot, siis tuleb nimetatud summat elatise suuruse muutmisel arvestada. Põhjendatud on mõista 3

(6)ajavahemiku november 2017 – detsember 2017 eest kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 86,54 eurot (235 x 2 – 383,46). Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Asja materjalidest nähtub, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, hageja ei ole ka taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Apellatsioonkaebus

  1. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta muutmata tsiviilasja nr 2-10-12743 kohtulahend, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 191,73 eurot. Juhul kui kohus leiab, et elatise suurendamine on põhjendatud, siis palub kostja mõista välja elatis miinimummääras ja sellest maha arvestada lapsetoetus 50 eurot. Alternatiivselt palub kostja välja mõista elatis hageja taotletud määras alates 01.01.2019, kuna 2018 augustis lõpeb kostjal üks laenukohustus. Juhul kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, palub kostja võimaldada maksta alates 17.10.2017 tekkinud võlgnevus osamaksena mõistlikes piirides. Kostja ei nõustu kohtu etteheitega kostja eluviisi osas. Seaduslikult tegutsevatelt ettevõtetelt raha laenamine ei ole vastuolus seadusega. Hageja seadusliku esindaja väljatoodud igakuised kulud hagejale on ülepaisutatud. Suvel ei ole lapsel nii palju huvigruppe, pole täiendavat koolitust ega toitlustamist koolis. Lapse sõnul liigub ta sageli ühest sihtkohast teise iseseisvalt, mitte hageja esindaja transpordiga. Juhul kui hageja seaduslikul esindajal ei ole piisvalt rahalisi vahendeid, tuleks lapse sünnipäevi korraldada kodus. Üllatavad on kulud lapse sõprade sünnipäevadele. Kostjal puudub kohustus pakkuda hagejale igakuist vaba aja veetmist (meelelahutust ja reisimist teistesse riikidesse) hageja esindajaga. Auto ostmine hõlbustab kostja liikumist tööle ja tagasi (60 km päevas). 2002 väljalaske auto ei ole luksuskaup ning rongi kasutamine ei oleks soodsam. Kostja esitas peale apellatsioonkaebust täiendava seisukoha, milles palub kohtul arvesse võtta, et alates 01.07.2018 puudub tema elukaaslasel sissetulek ning kostja on pere ainus toitja. Vastus apellatsioonkaebusele
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Hageja palub kohtul määrata kindlaks konkreetne kuupäev (
  3. kuupäev), millal kostja peab elatise hageja seaduslikule esindajale üle kandma. Samuti palub hageja määrata elatise võlgnevuse tasumiseks maksegraafik kuni käesoleva aasta lõpuni. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib kostja hagejale maksta elatist senises ulatuses ehk alla miinimummäära. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline miinimummääras ülalpidamiskohustust täitma. Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on keskmiselt 2375 eurot ja tema vältimatud kulud 2098,83 eurot, 4

(6)samuti et kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole rohkem lapsi. Kostjal jääb seega järele 276,55 eurot ja selle arvel saab ta tasuda lapsele elatist.
  1. Maakohus ei ole otsuses süüdistanud kostjat kriminaalses ja luksuslikus eluviisis, vaid on sedastanud, et kostja poolt teenitav raha kulub laenukohustuste, mh autoliisingu, - hooldus ja remondikulude katteks, mis näitab kostja tarbimisharjumusi. Nimetatu kajastab kohtu siseveendumuse kujunemist ja sellega on maakohus põhjendanud, miks ei saa kostjalt välja mõista elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Asjaolu, et auto kasutamine on kostja jaoks odavam kui ühistransport, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks, sest lisaks igapäevastele autosõiduga kaasnevatele kuludele tuleb kostjal teha kulutusi auto omandamiseks, mis eelduslikult on vähemalt lühiajalises plaanis suuremad kui ühistranspordiga liigeldes.
  2. Apellandi esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väited, et hageja seadusliku esindaja väljatoodud igakuised kulud hagejale on ülepaisutatud (huviringid suvel ei toimu, kooli toitlustamine samuti mitte, ema alati ei transpordi last, sünnipäevi võib pidada kodus ka, lapse kulutused sõprade kingitustele on liigselt suured, meelelahutus ja reisimine) jätab ringkonnakohus tähelepanuta (

§ 652lg 4 alusel).

Kolleegium märgib siiski, et nende vastuväidetega arvestamine ei muudaks maakohtu otsuse lõppjäreldust, kuna kostja ei ole tuginenud asjaolule, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad.

  1. Maakohus jättis põhjendatult arvestamata hageja emale makstava lapsetoetusega 50 euro ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt ei anna ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p 28.2). Sellistele asjaoludele ei ole kostja käesolevas asjas tuginenud.
  2. Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus võimaldada kostjal elatise maakohtu poolt väljamõistetud suuruses tasumist alates 01.01.
  3. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kostjalt mõistetud välja elatis alates 29.11.2017 ehk alates hagi esitamisest (

§ 459lg 2).

Maakohus on arvestanud kostja poolt menetluse jooksul makstud elatisega ja kostjalt on ajavahemiku 29.11.2017 – 31.12.2017 mõistetud välja elatise võlgnevus 86,54 eurot. Arvestades kostja varalist seisundit puudub sellise summa ajatamiseks mõistlik põhjus. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks rahuldada ka vastustaja taotlust määrata kindlaks kostja poolt elatise hageja seaduslikule esindajale ülekandmise kuupäev ja maksegraafik elatise võlgnevuse tasumiseks. Maakohtu otsusega on kostjat kohustatud tasuma elatis ette järgneva kuu eest, seega on otsuse täitmise aeg piisavalt selge ja see tuleb täita hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval. Maksegraafikus elatise võlgnevuse osas saavad pooled kokku leppida kohtuväliselt, seda ka täitemenetluses. Arvestades, et ringkonnakohus teeb otsuse 14.12.2018, kostja varasem võlgnevus on otsuse kohaselt üksnes 86,54 eurot, ei oleks maksegraafikuga võlgnevuse ajatamine aasta lõpuni ka mõistlik, kuna võlgnevus tuleks kostjal ikkagi tasuda ühe kuu jooksul. 13. Peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega on apellant palunud ringkonnakohtul arvestada asjaoluga, et tema elukaaslasel ei ole alates 01.07.2018 tööd ja puudub sissetulek, mistõttu on apellant perekonna ainus toitja. PKS § 98 lg 2 kohaselt on abikaasa elatist saama õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega. Elukaaslase ülalpidamiskohustust seadus ei reguleeri, tegemist võib olla kostja moraalse kohustusega. Kui apellant on eksinud 5

(6)mõistega ja peab elukaaslase all silmas abikaasat, siis tuleb arvestada asjaoluga, et kostja on juba maakohtu menetluses oma kulutuste hindamisel arvestanud toidu, riiete, isikliku hügieeni ja ootamatute kulude puhul kahe inimesega (vt 05.01.2018 menetlusdokument p 3 II lõik) ja ei ole apellatsioonimenetluses toonud esile, millised on veel täiendavad kulud abikaasa ülalpidamiseks.
  1. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
  2. Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Seoses rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude puudumisega ringkonnakohus menetluskulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.