KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus
- detsember 2018 1-15-5626 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Alexey Filimonovi (isikukood 39005250387) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- oktoobri
- a määrus Kaitsja Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON
- Jätta muutmata Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrus, millega Alexey Filimonov jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Alexey Filimonovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 (viisteist) eurot.
- Mõista Alexey Filimonovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 90 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Alexey Filimonov tunnistati Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p-de1 ja 4 järgi ja teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel mõisteti A. Filimonovile liitkaristuseks 4 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
- september
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
- novembril
- septembril
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid A. Filimonovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist vaid juhul, kui A. Filimonovi osas kohaldatakse KrMS § 426 lg-tes 3, 4 sätestatut. Prokurör asus samale seisukohale.
- Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega jäeti A. Filimonov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et esinevad formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks, kuid täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused.
- A. Filimonovit on varem kriminaalkorras karistatud varguste, röövimiste, avaliku korra raske rikkumise ja narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vanglakaristust kannab ta viiendat korda. Kuritegude toimepanemist on soodustanud uimastisõltuvus ja vajadus rahaliste vahendite järele. Praegu kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning väljapressimise eest. Nimetatud kuriteod pani A. Filimonov toime katseajal vähem kui ühe kuu möödudes vanglast vabanemisest.
- Süüdimõistetu on pikaaegne uimastisõltlane. Sõltuvusprobleemist vabanemiseks on A. Filimonov osalenud tugigruppide töös ja sotsiaalprogrammides. Samuti on ta korduvalt osalenud majandustöödel. Tagasiside tegevusele on olnud positiivne. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. A. Filimonovi pikaajalise elaniku elamisluba on Politseija Piirivalveameti otsusega kehtetuks tunnistatud. Tehtud on ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele vanglast vabanemisel. A. Filimonovile on kohaldatud alates lahkumiskohustuse täitmisest Eestisse sissesõidukeeldu 5 aastaks. Otsus on vaidlustatud ning asi on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Vanglast vabanemisel soovib A. Filimonov jätkata rehabilitatsiooni MTÜ-s Lootuse Küla, kus tal on võimalus ka töötada. Suhted perega on paranenud ja pere toetab teda MTÜ-st Lootuse Küla vabanemisel elukohaga ning töö leidmisel.
- Maakohus lähtus Riigikohtu praktikast, mille järgi võib kohus jätta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et A. Filimonovi puhul omavad suuremat kaalu negatiivsed asjaolud, s.o A. Filimonovi isik, varasem elukäik ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Tegemist on uimastisõltlasega, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud vanglakaristust. Karistused ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud. Vabaduses on A. Filimonov jätkanud kuritegude toimepanemist, mh ka katseajal. On alust arvata, et A. Filimonov võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemalt on kinnipeetaval olnud võimalusi eluviisi muutmiseks ja sõltuvusprobleemidest vabanemiseks, kuid ta on jätkanud uimastite tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses taotleb kaitsja Tartu Maakohtu
- oktoobri
- a määruse tühistamist ja A. Filimonovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
- A. Filimonov on praeguseks kandnud vanglakaristust üle 3 aasta. Vangistuse jooksul on ta igati püüdnud muuta oma ellusuhtumist ja hoiakuid. A. Filimonov on vanglas käitunud seadusekuulekalt, täitnud mahukat individuaalset täitmiskava ning osalenud tööhõives. Ta on läbinud 3 sotsiaalprogrammi ja 2 loengutsüklit, mille tagasiside järgi on ta olnud hea motivatsiooniga, teinud põhjalikult, hästi ja avameelselt kodutöid ning positiivselt arenenud. Puuduvad distsiplinaarkaristused. 2
(4)- A. Filimonov on vanglas viibimise jooksul teinud ettevalmistusi elu normaalseks korraldamiseks pärast vanglast vabastamist. Ta soovib asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, kus on võimalik töötada ja jätkata uimastisõltuvusest vabanemist. Kinnipeetaval puuduvad ennetähtaegsel vabanemisel riskid seoses eluasemega, sest saab asuda elama vanemate korterisse. Isa kaudu on võimalik saada ka erialane töökoht santehnika lukksepana. A. Filimonov on omandanud keskkonnatehnika lukksepa eriala. A. Filimonovile oleksid vabaduses toeks ja abiks kriminaalhooldusega kaasnevad kontrollnõuded ja kohustused ning elamine rehabilitatsioonikeskuses. Kuigi isik läheks rehabilitatsioonikeskusesse ka pärast karistuse lõpuni kandmist, oleks motivatsioon selleks suurem ennetähtaegse vabanemise korral. A. Filimonovi õiguskuulekale teele mõjutamiseks on otstarbekas kohaldada KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja panna lisaks lg 2 p-des 21, 2, 4 nimetatud kohustused.
- Kirjalikus seisukohas palub A. Filimonov anda endale viimase võimaluse ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega. A. Filimonov on vangistuse jooksul läbinud rehabilitatsiooni narkosõltlastele. Kõikide süütegude toimepanemise taga on olnud alko- ja narkosõltuvus. Selle vangistuse jooksul on ta enda käitumisega kõvasti vaeva näinud ning teinud muutumiseks kõik. Nüüd soovib ta narkorehabilitatsioonikeskuses jätkata rehabilitatsiooni ja muuta oma hoiakuid. A. Filimonov kinnitab, et varasemalt suhtus ta vabastamisesse lihtsalt kui kiiresse vabanemisvõimalusse. Mingit muutumissoovi tal ei olnud. Praegu aga on A. Filimonovi hoiakud muutunud. Ta soovib läbida rehabilitatsiooni, et saada normaalses elukeskkonnas hakkama. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et A. Filimonov on valmis muutuma ja saab oma probleemidest aru. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Apellatsioonikohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata.
- Ringkonnakohtus leiab, et maakohus on oma määruses asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kriteeriumeid arvestades A. Filimonovit ennetähtaegselt vabastada. Ka määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Filimonovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on positiivsete ja negatiivsete asjaolude kaalumisel jõudnud seisukohale, et kaalukamad on negatiivsed asjaolud, millega nõustub ka ringkonnakohus.
- Kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et A. Filimonov on praeguseks kandnud ära üle 3 aasta karistusest ning on käitunud vanglas hästi ja kasutanud aega kasulikult (läbinud sotsiaalprogramme, täitnud individuaalset täitmiskava, osalenud tööhõives). Positiivsete asjaoludega on maakohus määruses ka arvestanud.
- Kinnipeetava käitumisele lisaks tuleb aga süüdlase resotsialiseerumise võimalusi seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Maakohtu määrusest nähtub, et hinnatud on ka neid aspekte. Kinnipeetav soovib vanglast vabanemisel jätkata rehabilitatsiooni MTÜ-s Lootuse Küla. A. Filimonovi suhted perega on väidetavalt paranenud. Perekond aitab pärast rehabilitatsioonikeskusest vabanemist töö leidmisega ja pakub elukohta. Samas aga on A. Filimonov tunnistanud, et valdavalt tema tuttavad on kriminaalse taustaga. Kinnipeetav ei pea end küll nende poolt mõjutatavaks, kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Filimonovil nõrgad sotsiaalsed oskused, mis raskendavad enesekehtestamist, mistõttu võib ta olla teiste poolt mõjutatav. Sellele viitavad ka grupis 3
(4)toime pandud kuriteod. Mõjutatavust suurendab ka uimastisõltuvus (KoTo lk 5). Määruskaebuse kohaselt on A. Filimonovil võimalik tööle saada santehnika lukksepana. Kohtukolleegiumi hinnangul võivad A. Filimonovi toimetulekut vabanemisel mõjutada täitmata rahalised nõuded ning kindlate tööoskuste ja -harjumuse puudumine.
- Esimese astme kohus on arvestanud ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi ehk ohuprognoosi ning lähtunud eelkõige isiku varasemast elukäigust ja ka süüdimõistetu isikust. Ehkki A. Filimonov kinnitab, et on just selle vangistuse ajal muutunud, tuleb arvestada järgmist. A. Filimonovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab viiendat vanglakaristust. Seega võib arvata, et mõistetud karistused ei ole talle avaldanud soovitud mõju. Vabaduses olles on süüdimõistetu jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Vangla iseloomustuse kohaselt viitab toimepandud kuritegude iseloom impulsiivsusele ja puudulikule empaatiavõimele. Toimetuleku- ja probleemide lahendamise oskus on psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitult pärsitud. Kuritegusid toime pannes on A. Filimonov lähtunud hetkeemotsioonidest ja vajadustest, arvestamata pikaajaliste tagajärgedega (KoTo, lk 5). Kohtukolleegiumi hinnangul on A. Filimonovi varasema elukäigu ja isiku põhjal seega alust arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemalt vabaduses olles ei ole A. Filimonov leidnud oma probleemidele lahendust jätkates narkootikumide tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Varasem korduv kriminaalhooldusnõuete rikkumine näitab isiku negatiivset suhtumist õigusnormide täitmisesse. Ehkki kaitsja kinnitusel on tegemist arenemisvõimelise noormehega, tuleb siiski arvestada, et A. Filimonovi kuritegelik käitumine on pikaajaline. Esmakordselt sattus ta vangistusse alaealisena ja tema vangistustevahelised perioodid on olnud lühiajalised. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Filimonovi vabastamine ennetähtaegselt ei ole põhjendatud.
- Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel on määrav KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis. Eelpool toodud ohuprognoos on arvestades isiku varasemat elukäiku väga kaalukas negatiivne asjaolu, mis annab põhjuse arvata, et A. Filimonov jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
- Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja tutvus maakohtu määrusega pool tundi ja koostas määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause alusel A. Filimonovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)