TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2359 Määruse kuupäev ja koht 27. detsember 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi AM esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 07.1

) § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus vastab

§-s 250 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle sisuliselt lahendada, ning kuigi kohus ei pea põhivaidlust ilmselgelt perspektiivikaks, ei välista kohus käesolevas 2 menetlusstaadiumis selle eduväljavaateid. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. 12.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Taotleja viibib Viru Vangla 07.12.2018 käskkirja nr 6-3/1017-1 alusel kartseris ajavahemikul 11.12.2018-15.01.
2. Varasemalt on taotleja viibinud kartseris ajavahemikel 24.11.2017-01.12.2017, 12.02.2018-22.02.2018, 20.04.2018-05.05.2018, 30.05.2018-19.06.2018, 19.07.2018-13.08.2018, 13.08.2018-07.09.2018 ning 25.10.2018-24.11.
3. Seega ei ole taotleja kandnud kartserikaristusi järjestikku. Enne vaidlusaluse käskkirja alusel kartserisse paigutamist viibis taotleja tavarežiimil ajavahemikul 24.11.2018-11.12.
5. Viru Vangla kinnitusel kannab taotleja kartserikaristust oma tavakambris, kus on olemas voodi, eraldatud dušinurk, tualett, sundventilatsioon, piisav valgustus ja sisseehitatud raadio, ning talle on igapäevaselt tagatud võimalus viibida värskes õhus. Viru Vangla esitatud vastusest ning dokumentidest ei nähtu ka taotleja tervisest tulenevaid vastunäidistusi kartserirežiimil viibimisele.
6. Kohus nõustub taotlejaga, et kartserirežiimil viibides on teatud määral piiratud vanglaväline suhtlemine, sh VangS § 24 lg 4 ja § 25 lg 3 kohaselt ei võimaldata taotlejale lühi- ja pikaajalisi kokkusaamisi, kuid taotlejal on endiselt õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele. Asjaolu, et taotlejal ei ole võimalik telefonikõnesid teha soovitava pikkuse ja sagedusega, ei saa samuti pidada ebamõistlikuks piiranguks. Kohus märgib, et taotlejal on endal võimalik vältida tulevikus kartserirežiimi kohaldamist, hoidudes rikkumiste toimepanemisest.
7. Eeltoodut arvestades ei saa käesoleval juhul pidada Viru Vangla 07.12.2018 käskkirja nr 6-3/1017-1 alusel kartseris viibimist järjestikku 35 ööpäeva Riigikohtu halduskolleegiumi 10.10.2017 otsuse nr 3-15-3133 p 18 mõttes taotleja tervist ja sotsiaalseid võimeid kahjustavaks (Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas Gorbulya vs. Venemaa, p 78; otsus asjas Csüllög vs. Ungari, p 30), mis õigustaks vaidlusaluse käskkirja alusel kantava kartserikaristuse täitmise osalist või täielikku peatamist.
8. Olulise avaliku huvina on praeguses asjas käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kohtumenetlus koos sellele eelneva kohustusliku vaidemenetlusega võib seda tähtaega ületada. See ühtlasi tähendab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral on taotleja vaidluse eesmärgi vähemalt osaliselt saavutanud. Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014 määruse nr 3-3-1-59-14 p 19 kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. Kohtu hinnangul sellist ülekaalukat vajadust käesoleval juhul ei ole. Samas on avalikes huvides, et vangistuse eesmärgid saavutataks ja et kinnipidamisasutustes oleks minimeeritud julgeolekuoht ühiskonnale.
9. Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab AM esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 3 19.

§ 77lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid taotleja tervise kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on asja kinniseks kuulutamine AM terviseandmeid puudutavas osas õigustatud taotleja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 3 alusel kuulutada taotleja eraelu kaitseks osaliselt kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 4