RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-17-1264 20. no

) §-des 38 ja 54 märgitud sisunõuetele. Kaebaja esitatud avaldus on vormistatud kohtumäärusena, mis on eksitav ja sobimatu. Kohus palus kaebajal lähtuda www.kohus.ee veebilehel avaldatud dokumentide näidisest. Kohus põhjendas, et kaebaja esitatud kaebust ei ole sellisel kujul võimalik teistele menetlusosalistele edastada. 8. Kaebaja esitas 18. juunil 2017 digitaalselt allkirjastatud kaebuse, milles oli nõudeks märgitud

§ 37kohaselt haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine.

Kaebuse vormistus oli korrektne. Kaebaja selgitas, et kui kohus rahuldaks tuvastamisnõude, siis teeb vald paremini motiveeritud otsuse ja riik ei liida Pühalepa valda ning kaebaja makse kasutatakse tulevikus looduskaitses ja valla arengus, mitte vanade laenude tagasimaksmiseks. Kaebaja eesmärk on peatada valdade ühinemine. Samuti teatas kaebaja, et lisas kaebusele kohustamiskaebuse ja hüvitamiskaebuse. Kaebaja märkis muude taotluste juures esialgse õiguskaitse taotluse.

1. Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse
2. juuli
3. a määrusega käiguta ja andis tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kohus palus teatada, millal kaebaja sai teada vaidlustatud haldusaktist, ning esitada väidet kinnitavad tõendid. Samuti palus ta põhjendada esialgse õiguskaitse taotlust. Kohus märkis, et mõistab kaebaja nõuet selliselt, et kaebaja ei soovi haldusakti õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamisnõudega vaidlustada vallavolikogu
4. mai
5. a otsuse nr 10 resolutsiooni, vaid taotleb, et volikogu muudaks otsuse põhjendusi. Kohus osutas, et tuvastamiskaebuse esitamise korral esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleda ei saa.
6. Kaebaja selgitas
7. juuli
8. a vastuses, mis oli vormistatud kohtumääruse blanketile, et kui ta praegu elab vallas, millel pole laenu, ja tulevikus elab vallas, mis on võtnud laenu, kusjuures kaebaja ei ole laenust kasu saanud, siis on kaebaja saanud kahju. Laenu tagasimaksmisel kasutatakse kaebaja poolt tulevikus makstavat tulumaksu. Tuvastuskaebus aitab vältida haldusreformi elluviimist. Mõningad vallavolikogu otsuse kaalutlused on nõrgad ja neid tuleks täiendavalt põhjendada. Õiguskaitse taotluse põhjenduseks märkis kaebaja, et kui Pühalepa vald ühineb, siis ei ole kaebajal enam võimalust kaebuse rahuldamise korral oma õigusi kaitsta.
9. Kohus jättis
10. juuli
11. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Täiendavalt märkis kohus, et kaebaja on jätnud täitmata kohtu juhtnöörid ja on pahatahtlikult esitanud kohtule oma vastuse kohtumäärusena vormistatuna, mis takistab asja edasist kiiret menetlemist. Kohus hoiatas kaebajat, et käsitleb edaspidi kõiki kaebaja poolt kohtumäärusena esitatud avaldusi pahatahtliku kohtumenetluse takistamisena ja trahvib sellisel juhul kaebajat. Kaebaja on käitunud kohtu suhtes lugupidamatult ja menetlust pahatahtlikult venitavalt, esitades järjekordselt oma avalduse kohtumäärusena vormistatuna. Kaebajal puudub õigus vormistada enda nimel kohtule adresseeritud avaldusi kohtu pealdisega ja riigivapi kujutisega blanketile. Sellist käitumist võib mh käsitada karistusseadustiku §-s 345 sätestatud võltsimise kuriteona.
12. Kaebaja esitas
13. augustil 2017 täiendava seisukoha ja esialgse õiguskaitse taotluse, mis olid vormistatud kohtumääruse blanketile. 2

§ 44lg-d 1 ja 2).

Kaebajal puudub õigus nõuda, et tema tasutud maksudega finantseeritakse avalikke ülesandeid tema soovide kohaselt. Kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu.

13.2. Tulenevalt

§ 28

lg-st 2 ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Halduskohus on menetluse vältel kaebajale mitmel korral selgitanud, et kaebaja ei tohi esitada kohtule avaldusi, mis on kohtu blanketil, mille päises on Eesti Vabariigi vapi kujutis ja all kohtumääruse rekvisiidid. Halduskohus hoiatas 10. juuli 2017. a määruses kaebajat, et kohtule jätkuvalt kohtumäärusena esitatavaid avaldusi käsitab kohus kohtumenetluse pahatahtliku takistamisena ja trahvib sellisel juhul kaebajat.

§ 77lg-st 2 tulenevalt lähtutakse halduskohtumenetluse tagamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-dest 43–

1. Kohus peab kindlustama, et õigusemõistmine toimuks menetlusseadustikes sätestatud korra kohaselt ja sellega tagataks kohtuvõimu autoriteet. Praegusel juhul on kaebaja kasutanud oma avalduste esitamiseks korduvalt kohtu blanketti, mis esiteks tekitab segadust dokumendi esitaja suhtes ja teiseks väljendab kaebaja lugupidamatust kohtu suhtes. Kaebajale on mitu korda selgitatud kaebuse vormistamise nõudeid ja ka osutatud kohtu veebilehele, millelt kaebaja leiab kohtule esitatava kaebuse vormistamise nõuded, kuid kaebaja on kohtu suuniseid ja nõuet eiranud. Kaebaja venitab ja takistab pahatahtlikult kohtumenetlust. Seega ei ole kaebajale tehtud hoiatus suunanud teda kohtuga korrektselt käituma. TsMS § 46 lg 1 järgi võib kohus määrata rahatrahvi kuni 3200 euro ulatuses. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Kaebajale tuleb määrata trahv 300 eurot kohtu korralduste täitmata jätmise eest.
2. Kaebaja palus määruskaebuses Tallinna Halduskohtu
3. augusti
4. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaebus ja vaadata läbi esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebus pole esitatud avalikes huvides. Kaebajal on põhiseaduslik õigus nõuda, et tema makstud tulumaks läheks vallale, kus ta elab, et selle eest loodaks teenuseid. Pühalepa valla ja Hiiu valla liitmisel on tekkinud olukord, kus kaebaja järgmise aasta tulumaks läheb enamikus Hiiu valla laenude maksmiseks. Pühalepa vallal sellist laenukohustust polnud. Kaebaja selgitab, et trahv tehti sellepärast, et kaebajal oli taotluse esitamisel jäänud päisesse Wordi dokumendis kohtu logo. Viimases dokumendis oli logo kustutatud, seega ei rikutud kohtu ettekirjutust.
5. Vastustaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6. Tallinna Ringkonnakohus leidis
7. augusti
8. a määruses, et Tallinna Halduskohtu
9. augusti
10. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega ega pidanud

§ 203lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid kõiki üle korrata.

16.

1. Ringkonnakohus nõustus, et Pühalepa Vallavolikogu
2. mai
3. a otsuse nr 10 vaidlustamine ei võimalda, sõltumata menetluse mistahes lõpptulemusest, aidata kaasa kaebuse eesmärgi saavutamisele. Valdade ühendamine otsustatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, mida ei saa 3

§ 249lg 3).

16.2. Väär on kaebaja väide, et halduskohus oli varasema menetluse käigus juhtinud tähelepanu üksnes riigivapi kasutamise lubamatusele kaebaja esitatavates menetlusdokumentides. Kaebaja eksitav ja menetlusõigusi kuritarvitav käitumine (kohtu korralduste täitmata jätmine) seisnes selles, et ta allkirjastas vaatamata varasematele hoiatustele dokumente, mis näevad välja justkui kohtulahendid. Selline tegevus on kohtu poolt õigesti keelatud ja selle eest võis kohus määrata trahvi (

§ 28lg 2 ja § 77 lg 2, Ts

MS § 45 lg 4, mis laieneb ka kirjalikule menetlusele, vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-2-1-74-14, p 11). Kaebaja viimane,
3. augustil 2017 allkirjastatud menetlusdokument on jätkuvalt vormistatud justkui kohtulahendi blanketil – päisesse on kirjutatud KOHTUMÄÄRUS ja järgnevad tavapäraselt kohtulahendi päises kajastatavad andmed kohtu, kohtuniku, kohtujuristi ja asja numbri kohta. Asjaolu, et järgnevast tekstist saab järeldada, et kaebaja on soovinud oma menetlusdokumendiga vastata viimasele kohtumäärusele, ei muuda sellist vormistust lubatavaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. Kaebaja palub määruskaebuses kohtute määrused tühistada. Kaebaja leiab, et jälgis kaebuse vormistamise nõudeid ja tegi oma seisukoha näite järgi, mille kohaselt peab seisukohal olema päis. Kohtumääruse päise kasutamine ei olnud tahtlik. Kaebaja soovis võimalikult kiiresti saada lahendit.
5. Vastustaja Riigikohtule oma seisukohta ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Praeguses asjas tagastas halduskohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Ringkonnakohus leidis, et Pühalepa Vallavolikogu

1. mai
2. a otsuse nr 10 "Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule" vaidlustamine ei võimalda menetluse mistahes lõpptulemuse korral saavutada kaebuse eesmärki. Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebus tuli tagastada. Kaebaja nõustus vaidlustatud vallavolikogu otsuse resolutsiooniga ning tema eesmärk oli, et tema elukohaks olevat Pühalepa valda ei liidetaks teiste Hiiumaa valdadega. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et sellise eesmärgi saavutamiseks on võimalik vaidlustada Vabariigi Valitsuse määrust kohaliku omavalitsuse liitmise kohta, kuid kaebuse saab esitada vaid kohaliku omavalitsuse volikogu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 kehtestatud korras. Praeguses asjas on esitatud kaebus Pühalepa Vallavolikogu otsuse põhjenduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Sellise kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki (elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse liitmata jätmine teiste valdadega) ka siis, kui eeldada, et vallavolikogu põhjendused olid õigusvastased. Seetõttu leiab kolleegium, et ringkonnakohus on küll õigesti asunud seisukohale, et kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kuid sellisel juhul tulnuks muuta ka halduskohtu kohaldatud kaebuse tagastamise alust (

§ 121lg 2 p 1).

Kolleegium parandab selle menetlusvea. Kaebuse tagastamise aluseks tuleb lugeda

§ 121lg 2 p 2.

20. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas korduvalt kohtule oma seisukohad riigivapikujutisega kohtulahendi blanketil, mille pealdis on vormistatud sarnaselt kohtulahendiga. 4

§-des 38 ja 54. Kohtule esitatavas kaebuses ning muude esitatavate avalduste või seisukohtade puhul tuleb dokumendile märkida muu hulgas näiteks halduskohtu nimetus (

§ 38

lg 1 p 4, § 54 p 2) ja/või menetluses oleva haldusasja number (

§ 54p 3), mida kaebaja ka iseenesest tegi.

Samas nähtub toimiku materjalidest, et kaebaja on seisukohtade esitamisel kasutanud riigivapi kujutisega kohtudokumendi blanketti, millel on tavapärane määruse pealdise vormistus ning seisukohtadel on pealkirjaks "kohtumäärus". Sellisel viisil kohtule dokumendi esitamine ei ole lubatav. Muu hulgas tekitavad dokumendid segadust dokumendi koostajas ja raskendavad kohtudokumentide ning kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentide eristamist. Seega oli halduskohtu tehtud etteheide ning kaebajale võimaluste andmine korrektselt vormistatud dokumentide esitamiseks põhjendatud. 21.

§ 28

lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Kolleegium leiab, et kaebajale trahvi määramiseks polnud siiski alust. Halduskohus hoiatas

1. juuli
2. a määruses kaebajat, et kohtule jätkuvalt kohtumäärusena esitatavaid avaldusi käsitab kohus kohtumenetluse pahatahtliku takistamisena ja trahvib sellisel juhul kaebajat.
3. augusti
4. a trahvi määramise määruses on halduskohus leidnud, et kaebaja venitab ja takistab pahatahtlikult kohtumenetlust. Arvestades asjaolu, et
5. augusti
6. a määruse tegemise ajaks oli kohtule selge, et kaebust ei saa sisuliselt läbi vaadata ja see tuleb tagastada, ei saa kolleegiumi hinnangul kaebaja käitumine olla käsitatav menetluse takistamisena. Kuna kaebus tuli tagastada, ei olnud kaebaja poolt ebakorrektselt vormistatud seisukohtadel enam tähendust viisil, kus need võinuksid tekitada vastustajas segadust dokumendi koostaja osas. Kaebaja poolt ebakorrektselt vormistatud dokumente ei saanud kaebuse tagastamise tõttu vastaspoolele esitada. Seega ei saanud menetluse pahatahtlikku venitamist ja takistamist kaebajale ette heita ning trahvi määramine polnud kujunenud olukorras õiguspärane.
7. Eeltoodu alusel rahuldab kolleegium kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistab nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määruse haldusasjas nr 3-17-1264 kaebajale määratud trahvi osas. Muus osas jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium muudab halduskohtu ja ringkonnakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus tuli sisulises osas tagastada, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta dokumente esitanud (

§ 109lg 1).

Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kautsjon tuleb

§ 107lg 4 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5