Obsah (6)

§ 121§ 21§ 44§ 20§ 16§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-2329 Määruse tegemise aeg 14. detsember 2018 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Guido Danieli kaebus Põllumajanduse Registrite ja Infor

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalle Daniel taotles
2. aastal ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning noore põllumajandustootja toetust kokku 26,45 ha põllumajandusmaa harimise eest.
3. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
4. veebruari
5. a otsustega nr 12-6/18/311 ja 12-6/18/305 jäeti ühtse pindalatoetuse taotlus ja noore põllumajandustootja toetuse taotlus rahuldamata ning otsusega nr 12-6/18/303 määrati kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt deklareeritud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse tõttu.
6. Kalle Daniel esitas
7. märtsil 2018 otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 peale vaide, mille PRIA jättis
8. aprilli
9. a vaideotsusega nr 12-4/18/62-1 rahuldamata.
10. K. Daniel esitas
11. mail 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA
12. aprilli
13. a vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 peale ja PRIA kohustamiseks toetusi maksma. K. Daniel taotles mh kahju hüvitamist. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-18-
14. Nimetatud menetluses oli kaebaja esindajaks tema isa Guido Daniel. 3-18-2329
15. Tartu Halduskohus tagastas
16. juuni
17. a määrusega K. Danieli kaebuse kahju hüvitamise nõude osas (p 1) ning jättis tühistamis- ja kohustamisnõude osas kaebuse käiguta (p 2). Kohus tegi kaebajale ettepaneku kaebuse nõuet täiendada selliselt, et kaebaja taotleks ka PRIA
18. veebruari
19. a otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti kaebaja esitatud taotlus rahuldamata. Lisaks tuli tühistamis- ja kohustamiskaebuselt tasuda riigilõivu 15 eurot.
20. K. Daniel esitas
21. juunil 2018 halduskohtule puuduste kõrvaldamise ja kaebuse täiendamise avalduse. K. Daniel taotles PRIA
22. veebruari
23. a otsuste nr 12-6/18/311, 126/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamist osas, millega jäeti tema esitatud taotlus rahuldamata. K. Daniel palus ka PRIA
24. a ühtse pindalatoetuse dokumentatsiooni kooskõlla viimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, et toetusetaotlusele oleks võimalik märkida ka dekoratiivsel eesmärgil kasvatatavaid püsikultuure. Kaebaja selgitas, miks tal ei olnud võimalik kahjunõudelt tasuda riigilõivu ning palus kohtul põhiseaduse § 15 alusel tunnistada riigilõivuseaduse § 60 lg 2 põhiseadusevastaseks.
25. Tartu Halduskohus jättis
26. juuni
27. a määrusega K. Danieli tühistamis-ja kohustamisnõude korduvalt käiguta ning andis riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja. Kohus selgitas, et kaebaja peab tühistamis- ja kohustamiskaebuse menetlusse võtmiseks tasuma riigilõivu 15 eurot.
28. Tartu Halduskohus tagastas
29. juuli
30. a määrusega haldusasja nr 3-18-969 K. Danieli kaebuse tühistamis-ja kohustamisnõude osas riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Nimetatud määrus jõustus
31. novembril 2018, mil Riigikohus ei võtnud K. Danieli määruskaebust menetlusse.
32. Guido Daniel (edaspidi kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
33. detsembril 2018 kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles soovib kohtuasjas nr 3-18-969 PRIA vastu esitatud kaebuse menetlusse võtmist. Kuna saamata jäänud toetus puudutab terve perekonna ühist ettevõtlust, palub kaebaja ennistada kaebetähtaeg ning lugeda ta seotud isikuna kaebuse esitajaks ja kolmandaks isikuks. Kaebaja märgib, et lisab ennistamise taotlusele ka parandatud kaebuse otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 tühistamiseks osas, millega jäeti toetusetaotlused rahuldamata ning vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 tühistamiseks. Kaebaja märgib kaebuses, et tema põhjendatud huvi antud asjas on õiguskindluse saavutamine seaduste täitmisel ja ühtse kohtupraktika kohaldamine tekitatud kahjude arvestamisel ning nende hüvitamisel ka seotud ja kolmandatele isikutele. Kaebaja palub

§ 21

lg 1 alusel kaasata ta menetlusse kolmanda isikuna, kuna ta on seotud osapool ja senised kaebused, kus ta on olnud K. Danieli esindajana, on tema koostatud. Kaebaja põhjendab ennistamise taotlust sellega, et kohus nõudis nimetatud asja menetlusse võtmiseks riigilõivu, aga riigilõivuseaduse alusel ollakse toetustega seotud asjades riigilõivu tasumisest vabastamata. Lisaks täpsustab kaebaja ennistamise taotluses kaebeõigusega seonduvat ning märgib, et PRIA poolt toetuse mittemääramine mõjutab otseselt terve tema pere toimetulekut. Kaebaja on enda põllumaal tehtavate tööde korraldamise usaldanud oma poja Kalle Danieli hooleks, mistõttu on põlluraamatu pidamine ja toetuste taotluste esitamine PRIA-le tema ülesanne. Istandiku harimine, hooldamine ja saagi realiseerimine toimub pere poolt ühiselt. Kaebaja on koos abikaasa ja pojaga üks pere, nad elavad samas majas ning teenitud tulu kasutavad ühiselt. Kaebaja sõnul kaotas Kalle Daniel usu kohtu erapooletusse. Samuti palub kaebaja seadusemuudatuse algatamist juhul, kui käesolevat kaebust ei võeta menetlusse põhjusel, et ta on vaid seotud osapool, kes on kahju kannatanud. Kaebaja palub ka riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel ta riigilõivu tasumisest vabastamist. 2 3-18-2329 KOHTU SEISUKOHT 10. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) §120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus PRIA otsuste nr 12-6/18/311, 12-6/18/305 ja 12-6/18/303 ning vaideotsuse nr 12-4/18/62-1 vaidlustamiseks.
2. Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kaebajat ei saa selles asjas käsitleda tema poja esindajana. Kaebusele lisatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on kaebaja ise selgelt välja toonud, et poeg ei ole soovinud halduskohtule uut kaebust esitada. Seega on G. Daniel esitanud kaebuse enda nimel, mitte esindajana. 13.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebeõigus on üldjuhul vaid isikutel, kelle õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab. Teisisõnu peab isikul olema riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Seejuures peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte üksnes mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. Vaidlusalustes PRIA menetlustes on toetuse taotlejaks olnud kaebaja poeg Kalle Daniel. Seega puudutavad vaidlustatud otsused K. Danieli, mitte aga kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja viidatud asjaolud ühise majapidamise ja ettevõtluses osalemise kohta ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi niivõrd puudutada, et võiks jaatada tema iseseisvat kaebeõigust PRIA otsuste vaidlustamiseks. Kaebust ei saa esitada ka ajendatuna soovist kujundada ühtset kohtupraktikat mingis konkreetses küsimuses. Samuti ei saa kaebaja olla selles asjas kolmandaks isikuks

§ 20lg 1 mõistes.

Lisaks tuleb arvestada, et kui ka käsitleda kaebajat kolmanda isikuna, siis ei näe

§ 20

kolmandale isikule ette iseseisvat kaebuse esitamise õigust halduskohtule, vaid kolmas isik kaasatakse kohtu menetluses oleva haldusasja menetlusse. Kaebuse esitamise õiguse jaatamise korral oleks kaebuse esitaja menetluses kaebaja (

§ 16

), mitte kolmas isik (

§ 20

). Isik ei saa samas menetluses olla korraga kaebaja ja kolmanda isiku staatuses. Eeltoodust tulenevalt puudub Guido Danielil ilmselgelt kaebeõigus eelviidatud PRIA otsuste ja vaideotsuse vaidlustamiseks ning kohtule esitatud kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada selle esitajale.

14. Kohus peab vajalikuks veel täiendavalt selgitada, et isegi kui kaebaja oleks kaebuse esitanud K. Danieli esindajana, oleks kaebetähtaeg ületatud ega kuuluks kohtu hinnangul eelnevat haldusasja nr 3-18-969 menetlust ning kaebuses märgitut arvestades ennistamisele. Kaebaja põhjendus, et haldusasjas nr 3-18-969 nõuti kaebuse esitamisel alusetult riigilõivu, ei saa olla tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Nimetatud haldusasjas tagastati K. Danieli tühistamis- ja kohustamiskaebus

§ 121lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei tasunud kaebuselt riigilõivu.

Seejuures on samas asjas Tartu Ringkonnakohus

1. oktoobri
2. a määruses asunud seisukohale, et K. Danieli viide RLS § 22 lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, kuna see ei näe ette kaebaja vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest riigiabiga andmisega seotud kaebuse esitamisel. Riigikohus ei võtnud K. Danieli määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale menetlusse. Seega tuli PRIA otsuste peale halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Nimetatud kohustus jäeti täitmata ning see asjaolu ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks tähtaja ennistamise.
3. Kaebaja on palunud ka algatada seaduse muutmine juhul, kui käesolevat kaebust ei võeta menetlusse põhjusel, et ta on vaid seotud osapool. Kohus selgitab, et halduskohtul puudub pädevus seadusemuudatuse algatamiseks. Halduskohtul on üksnes võimalik jätta asja 3 3-18-2329 lahendamisel kohaldamata seadus või muu õigustloov akt, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus on seisukohal, et

-i kaebeõigust puudutav regulatsioon ei ole põhiseaduse või Euroopa Liidu õigusega vastuolus. 16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p-i 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4