) § 184 lg 4 alusel taotluse liiklusregistrist sõidukite, mille registreerimisnumbrid on XXXXXX, YYYYYY, CCCCCC, QQQQQQ ja TTTTTT, omanike või vastutavate kasutajate andmete (nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht) väljastamiseks, et esitada neile nõue parkimislepingu tingimuste rikkumise tõttu leppetrahvinõuete täitmata jätmise eest. Taotluse kohaselt on sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX parkimistingimusi rikkunud 29 korral, sõiduk YYYYYY 17 korral, sõiduk CCCCCC 6 korral, sõiduk QQQQQQ 14 korral ning sõiduk TTTTTT 13 korral. OÜ Europark Estonia taotles ka Maanteeametiga
lg 12 alusel lepingu sõlmimist, milles oleksid mh sätestatud väljastatavate andmete loetelu, maht ja kasutamise kord, andmetele juurdepääsu tehnilised lahendused ning meetmed andmete kaitseks ja lepingu maksumus. 2. Maanteeamet jättis 06.01.2017 otsusega nr 26-12/16-00187/430 OÜ Europark Estonia mõlemad taotlused rahuldamata. OÜ Europark Estonia on eraparklaid opereeriv ettevõte. Juurdepääs liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmetele on
OÜ-l Europark Estonia ei esine
lg-s 4 sätestatud õigustatud huvi parkimislepingut rikkunud isiku kindlakstegemiseks, sest taotlejal on võimalik rakendada muid abinõusid (nt tõkkepuud, rattatõkised, sõiduki teisaldamine), et tagada tasu maksmine, ja taotleja ei ole teinud kõike endast olenevat, et vältida kahju tekkimist. Tõkkepuude või rattatõkiste lõhkumine on tavapärane äririsk ja taoliste juhtumite asetleidmise korral saab pöörduda süüteoteatega politsei poole. Liiklusregister on informatiivne andmekogu ja kui Maanteeamet asuks võlgnike väljaselgitamisel abistama näiteks eraparklaid, siis tuleks võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt abistada põhimõtteliselt kõiki tsiviilsuhtes tegutsevaid isikuid (sh inkassofirmad). Maanteeametil kui liiklusregistri vastutaval töötlejal ei oleks võimalik kontrollida, kuidas muud isikud töötlevad liiklusregistri andmeid, mis riivaks andmesubjekti õigust privaatsusele ja andmete salastatusele. Eeldatav päringute hulk ja sellega kaasnev halduskoormus ja kulu ei ole kooskõlas riigi raha säästliku kasutamise põhimõttega. Andmete väljastamise lepingu sõlmimisega kaasneks laiaulatuslik juurdepääs liiklusregistri andmetele ja Maanteeametil puuduks võimalus kontrollida päringute põhjendatust ja teostada nõuetekohast järelevalvet andmete töötlemise seaduslikkuse üle. Andmete väljastamisest tuleb keelduda ka avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p 3 ja § 39 lg 1 alusel. 3. OÜ Europark Estonia esitas 09.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 06.01.2017 otsuse nr 26-12/16-00187/430 tühistamiseks, Maanteeameti kohustamiseks väljastada liiklusregistrist sõidukite numbrimärgiga XXXXXX, YYYYYY, 2
lg 4 alusel isikuandmete töötlemise võimalikkusest (isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 lg 2 p 2). OÜ Europark Estonia on alatest hetkest, mil saab vaidlusalused isikuandmed oma valdusesse, ise vastutav töötleja ja kohustatud tagama andmekaitse nõuete järgimise. Kaebaja on eraparkla ja tegevuse jätkuvusest tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 46 „Liiklusregistri elektroonsetele andmetele ligipääsu kord“ § 3 lg-s 3 sätestatud püsiv õigustatud huvi sõlmida andmete kasutamiseks leping. 4. Maanteeamet palus kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
lg-s 1 sätestatud registri eesmärk on avalik-õiguslik, mitte eraõiguslike isikute jaoks andmete kogumine. Maanteeametil on
lg 4 alusel kaalutlusõigus ja puudub seaduses sätestatud kohustus andmeid väljastada. Füüsilisest isikust sõiduki omanike ja vastutavate kasutajate andmed on isikuandmed, millele kohaldub IKS ja andmekaitsedirektiiv.
lg 3 kohaselt on piiratud juurdepääsuga nii füüsiliste kui juriidiliste isikute andmed. Andmekaitsedirektiivi art 7 p f annab õiguse, mitte kohustuse töödelda isikuandmeid. Andmete väljastamiseks peab kumulatiivselt olema: 1) kolmanda isiku õigustatud huvi; 2) töötlemine on vajalik õigustatud huvi kaitseks; 3) kolmanda isiku huvi kaalub üles andmesubjekti huvid ja õigused. Vastustaja peab põhjendatud huvi olemasolu igakordselt kontrollima. Kaebaja eesmärki on võimalik saavutada lepingupartneri tuvastamisega juba lepingu sõlmimisel, tõkkepuude, rattatõkiste või teisaldamise kohaldamisega. Füüsilise isiku huvi eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vastu kaalub üles kaebaja ettevõtlusvabaduse ja ärisaladuse kaitse. Vastanduvate huvide igakordse kaalumise vajalikkus välistab ka andmete väljastamise lepingu sõlmimise. 5. Tallinna Halduskohus jättis 14.02.2018 otsusega OÜ Europark Estonia kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
lg 3 p 1 ja § 184 lg 4 sätestavad, et liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmete (sõiduki omaniku või vastutava kasutaja nimi, isikukood või sünniaeg ja elukoht) väljastamine on Maanteeameti kaalutlusotsuse alusel lubatud kolmandate isikute põhjendatud õigustatud huvi korral. IKS § 10 lg 2 sätestab, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. Maanteeametil puudub seadusest tulenev kohustus kaebaja poolt soovitud andmete väljastamiseks ja vastavasisulist ettekirjutust ei saa vastustajale teha. OÜ-l Europark Estonia on oma õiguste kaitseks võimalik rakendada muid tõhusaid abinõusid tasu maksmise tagamiseks, nt tõkkepuude paigaldamine parklatesse, parkimisala piiramine aiaga või muul viisil, rattatõkiste kasutamine või sõiduki teisaldamine (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-2-1-3-16, p 13). Kolmandal isikul on võimalik pöörduda tõkkepuude või rattatõkiste pahatahtliku lõhkumise korral süüteoteatega politsei poole ja sellisel juhul on Maanteeameti poolt sõiduki andmete väljastamine võimalik. Liiklusregistrist 3
lg 4 põhjendatud huvi korral kolmandatele isikutele ka mitteavalikke andmeid väljastada. Kaebajal on õigus ettevõtlusvabadusele (põhiseaduse (PS) § 31) ja omandiõigusele (PS § 32). Pandiõigust (rattatõkiseid või sõiduki teisaldamist) ei saa kohaldada parkimislepingu poole andmete teadasaamise eesmärgil, vaid ainult juba sissenõutavaks muutunud nõude alusel ning kuni tagatud nõude lõppemiseni. Leppetrahvinõude esitamise ajal ei ole see veel sissenõutavaks muutunud. Parkimislepingu sõlmimine ilma lepingupoolte vahetu kontaktita on tegevusvaldkonda arvestades mõistlik. Parkimisteenuse osutaja ärimudel (avalik, tõkkepuuga või valvuriga parkimisala) ei oma tähtsust, sest ükski meetod ei anna parkimisoperaatorile teadmist, kes konkreetsel juhul sõidukit juhtis ja kellega leping sõlmiti. Igakordselt kirjaliku ja lepingupoolte andmetega parkimislepingu sõlmimine oleks vastuolus isikuandmete kogumise minimaalsuse põhimõttega ning kogumis andmesubjekti huve ja põhiõigusi kahjustavam, sest välistaks lepingu täitja anonüümsuse. Kohtupraktika toetab avatud kontseptsiooniga parkimisalasid, seega ei saa sõiduki kasutaja mitteteadmist pidada OÜ Europark Estonia äririskiks. Sõiduki 4
lg-s 4 on sätestatud otsustusdiskretsiooni eriliik, milles Maanteeametile on jäetud hinnanguruum põhjendatud õigustatud huvi kui määratlemata õigusmõiste rakendamisel. Liiklusregister ei ole mõeldud eraõiguslike isikute jaoks andmete kogumiseks või andmete väljastamisega eraparklate abistamiseks. Kaalutusõiguse teostamise kohtulik kontroll piirdub kaalutlusreeglitest kinnipidamise hindamisega. Enamus kaebaja poolt taotletud sõidukitest kuulus füüsilistele isikutele, mistõttu on asjakohane käsitleda isikuandmete kaitset. Isikuandmeid võib töödelda kooskõlas isikuandmete töötlemise põhimõtete ja teiste nõuetega, kuid ainult siis ja sellises ulatuses nagu ilmtingimata vajalik. IKS § 10 lg-ga 2 on andmekaitsedirektiiv siseriiklikku õigusesse üle võetud ja see on kooskõlas ka alates 25.05.2018 kehtiva isikuandmete kaitse üldmäärusega, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine õiguspärane, kui töötlemine vastab ühele kuuest isikuandmete töötlemise alusest, v.a kui avaliku sektori asutus töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmisel, millisel juhul ei või avaliku sektori asutus tugineda n-ö avalikule huvile. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduste p-st 47 tuleneb, et õigustatud huvi kasutamine isikuandmete töötlemise õigusliku alusena avaliku sektori asutuse poolt ei ole võimalik. Maanteeamet juhib 08.08.2018 seisukohas tähelepanu, et muutunud õigusliku olukorra tõttu on vastustajal keelatud kaebajale isikuandmeid väljastada. Isegi kui tühistamiskaebuse rahuldamiseks oleks õiguslik alus, siis ei ole võimalik kohustamiskaebust rahuldada ja taotletud isikuandmeid väljastada. Isikuandmete töötlemine peab toimuma selgelt määratletud ja piiritletud alustel, sest vastasel juhul on oht isikuandmete töötlemise kuritarvituseks liiga suur. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse (IKSRS) eelnõu algatati 04.06.2018 ja eelnõuga soovitakse muuta
lg-t 4 selliselt, et Maanteeamet ei väljastaks enam isikuandmeid õigustatud huvi korral.
lg 4 on sisuliselt mitterakendatav vastuolu tõttu isikuandmete kaitse üldmäärusega.
TS § 31 lg 5 tähenduses. 10. AvTS § 4 lg 1 sätestab, et demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 42 kohaselt ei tohi juurdepääsu tingimused olla põhjendamatult piiravad ega 5
lg 1).
lg 3 p-i 1 kohaselt on liiklusregistrisse kantud andmed avalikud, välja arvatud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed.
lg 4 sätestab, et põhjendatud õigustatud huvi korral võib
lg-s 3 nimetatud piiratud juurdepääsuga andmeid väljastada kolmandatele isikutele. Põhjendatud õigustatud huvi olemasolu tuvastab ja väljastamise otsustab Maanteeamet. AvTS ja IKS on liiklusregistrist andmete taotlemise otsustamisel üldregulatsioon, mille erisused on sätestatud
-s või selle alusel. Andmete saamiseks ja väljastamiseks tuleb järgida liiklusregistri erieeskirju ja asjakohaseid õigusakte. Eelduslikult võivad kaebaja poolt taotletud andmed sisaldada füüsiliste isikute andmeid, mistõttu tuleb selliste andmete väljastamise otsustamisel arvestada täiendavalt isikuandmete kaitse piirangutega (AvTS § 39 lg 1). Liiklusregistri põhimääruse § 3 p-d 14–16 sätestavad, et sõidukite andmebaasi kantakse sõiduki omaniku või omanike ja sõiduki vastutava kasutaja eestkostja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval, kontaktandmed (postiaadress, telefoninumber, elektronposti aadress), olek registris.
lg 12 sõnastust on alates 31.01.2017 muudetud, kuid nii Maanteeameti 06.01.2017 otsuse tegemise ajal kui käesoleval ajal kehtiv redaktsioon sätestab, et liiklusregistri andmeid väljastatakse
lg-s 10 nimetatud taotluse, muu ühekordse taotluse või Maanteeameti ja vastava isiku vahel sõlmitud lepingu alusel. Liiklusregistrist dokumendi või muu ühekordse taotluse alusel andmete väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. Liiklusregistri põhimääruse § 14 lg 1 sätestab, et andmed väljastatakse registrist elektroonilisel kujul kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 46 „Liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu kord“ § 3 lg-st 2 tuleneb Maanteeameti kaalutlusõiguse teostamise kord ja nõue, et juurdepääsupiirangutega andmete väljastamisest keeldumist peab Maanteeamet põhjendama. 11.
lg-te 3 ja 4 eesmärk on piirata liiklusregistri avalikuks muutmisega teatavate andmete automaatset avalikustamist, et liiklusregistrist ei saaks andmeid selliselt, et oleks võimalik seostada konkreetset füüsilist ja juriidilist isikut liiklusregistri andmetega. Sama muudatusettepanekuga nähti ette Maanteeameti pädevus otsustada piiratud andmete väljastamine või andmete väljastamisest keeldumine (vt liiklusseaduse eelnõu, Riigikogu XI koosseisu 475 SE, majanduskomisjoni 11.03.2010 istungi protokoll nr 195, lk 8). Liiklusregister ei ole avalik andmebaas, mille abil isikud saaksid vabalt tutvuda ka teisi isikuid puudutavate andmetega (vt Riigikohtu 09.03.2010 otsus nr 3-3-1-94-09, p 12). Piiratud juurdepääsuga andmete edastamine kolmandale isikule on Maanteeameti igakordne kaalutlusotsus.
lg-st 4 ja liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra § 3 lg-st 2 lähtuvalt tuleb nõuetekohaselt esitatud andmete saamise taotluse sisulisel lahendamisel hinnata kolme kriteeriumi: 1) taotleja õigustatud huvi; 2) põhjendatud vajadus andmete saamiseks; 3) muud seadusest tulenevad piirangud. 12. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kaebajal puudub põhjendatud õigustatud huvi andmete saamiseks põhjusel, et liiklusregistri eesmärk ei ole eraõiguslike isikute jaoks andmete kogumine ja kaebajal on muid võimalusi andmete saamiseks. Kaebaja eesmärk on tuvastada parkimislepingu täitmise tagamiseks konkreetse sõiduki omanik ja vastutav kasutaja, kes on lepingut rikkunud, mitte tuvastada kindlale isikule kuuluvaid sõidukeid. OÜ Europark Estonia eesmärk teabe taotlemisel liiklusregistrist, täpsemini sõidukite andmebaasist (
lg 1 p 1), ei ole vastuolus eesmärgiga, milleks liiklusregister loodi – omada arvestust sõidukite üle, sh sõiduki omanike ja vastutavate kasutajate üle (
lg 4 tähenduses tuleb hinnata vastavalt sellele, kas taotleja näitab ära seadusliku huvi olemasolu, mis on piisavalt määratletav ja taotluse esitamise ajal olemasolev (vt sarnaselt Andmekaitse töörühma 09.04.2014 arvamus 06/2014 andmekaitsedirektiivi art 7 p-i f kohaldamise kohta, lk 22). OÜ-l Europark Estonia on parkimisteenuse osutamise lepingulistest võlasuhetest tulenev selge ja määratletav huvi lepingurikkumisega kaasnevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks ja hüvitise (leppetrahvi) saamiseks ning Maanteeametile 30.11.2016 esitatud taotluses olid loetletud sõidukite XXXXXX, YYYYYY, CCCCCC, QQQQQQ ja TTTTTT kohta sõlmitud lepingute rikkumiste juhtumid kuupäeva ja asukoha täpsusega. Kaebaja jäädvustab praktikas lepingurikkumised ka fotodele, millega saab nõude õigustatust tõendada (tl 58-58p). Tegemist on seaduse järgi lubatava nõude esitamisega ning nõude alus ja sisu on piisavalt määratletavad, st kaebajal on õigustatud huvi lepingupartneri andmete teadasaamiseks. 14.
lg 4 kohaselt tuleb täiendavalt hinnata, kas taotleja huvi on põhjendatud, st kas andmete saamine on taotleja eesmärgi saavutamiseks vajalik ja kohane. Põhjendatuse väljaselgitamiseks tuleb kaaluda selle isiku huvisid, kelle kohta teavet saada soovitakse, ja seda, kas taotleja huvid on nendest kaalukamad. Maanteeamet ei ole 06.01.2017 otsuses arvestanud, et sõidukite omanikud ja vastutavad kasutajad, kelle kohta kaebaja andmeid taotleb, ei ole kõrvalised või asjassepuutumatud isikud, kellel puudub taotlejaga seos või kelle tegevus ei ole tinginud andmete väljastamise nõude esitamise. Käesoleval juhul on registrinumbritega XXXXXX, YYYYYY, CCCCCC, QQQQQQ ja TTTTTT sõidukite valdajad korduvalt rikkunud OÜ-ga Europark Estonia sõlmitud parkimislepingu tingimusi ja sõidukite andmebaasist andmete avaldamine toimub lepingulise vastutuse võimaldamise eesmärgil. Isikutel, kelle kohta andmeid soovitakse, oli võimalik ennetada ja välistada andmete saamise taotluse esitamist sellega, et tasuda tähtaegselt parkimistasu või leppetrahv. Igaühel on võimalik kahtluse korral kontrollida kaebaja veebilehel sõiduki numbrimärki kasutades, kas parkimisteenuse osutajal on konkreetse sõidukiga seonduvalt nõudeid. 15. Kohtupraktikas on aktsepteeritud parkimislepingu sõlmimist ilma poolte vahetu osaluseta või kontaktandmete vahetamiseta (vt Riigikohtu 26.01.2017 otsus nr 3-2-1-86-16, pd 21–24; 26.01.2017 otsus nr 3-2-1-80-16, p 19; 25.01.2017 otsus nr 3-2-1-68-16, p 31; 23.03.2016 otsus nr 3-2-1-3-16, p 11). Kaebaja ei ole kõikidel parkimisaladel sisse seadnud lahendusi parkimistasu maksmiseks viivitamatult pärast lepingu sõlmimist või tõkkeid ilma parkimistasu maksmata lahkumise vältimiseks, samas ei ole ka näiteks tõkkepuudega parkimisaladel võimalik igal juhul välistada pahatahtlikku käitumist (tõkkepuu käsitsi tõstmine, teise sõiduki väljumise ärakasutamine) ja lepingu rikkumist ilma süütegu toime panemata või lepinguvälist kahju põhjustamata. OÜ-l Europark Estonia on võimalik tulevikus teatavas ulatuses ennetada parkimistasu maksmata jätmist tõkkepuude paigaldamise või valvurite palkamisega, kuid eeltoodu ei muuda asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik tagasiulatuvalt kirjalikke lepinguid sõlmida või juba toime pandud lepingurikkumisi vältida. Eraparkla operaatorile ei tulene ühestki õigusaktist kohustust mingite kindlate tehniliste lahenduste kasutamiseks ja kaebajale ei saa ette heita, et tema tegevusetuse tõttu rikkusid lepingupartnerid korduvalt parkimislepingut. OÜ Europark Estonia õigustatud huvi sõidukite andmebaasist andmete saamiseks ei saa pidada põhjendamatuks, kui on ilmne, et isikul puuduvad muud võimalused soovitud andmete saamiseks.
lg 4 tõlgendamine viisil, mis ei võimalda ka põhjendatud õigustatud huvi äranäitamise korral saada juurdepääsu liiklusregistri andmetele, on põhjendamatult piirav (AvTS § 4 lg 42). 16. Kaebajale ei saa ette heita ka seda, et koos teisaldatud sõiduki tagastamisega ei ole välja selgitatud lepingupartneri isikut ja kontaktandmeid. Sõiduki tagastamine leiab sageli aset vahetult pärast teisaldamist, kuid leppetrahvi nõude tasumise tähtaeg saabub üldjuhul hiljem. Sõiduki teisaldamise korral ning sõiduki kättesaamise akti koostamisel on eesmärk tuvastada sõiduki tagastamise õiguslik alus ja sõiduki üleandmise fakt õigustatud isikule, mitte sõiduki 7
Füüsilise isiku andmete väljastamise õiguspärasus sõltub täiendavalt andmekaitse regulatsioonide järgimisest, mida Maanteeamet peab hindama muude seadusest tulenevate piirangutena.
lg-st 4 tuleneb, et liiklusregistrisse kantud füüsiliste ja juriidiliste isikute andmed ei ole avalikud, sh füüsilise isiku isikuandmeid võib väljastada kolmandatele isikutele üldjuhul üksnes andmesubjekti nõusolekul, põhjendatud õigustatud huvi olemasolul aga sõltumata andmesubjekti nõusolekust selleks pädeva organi loal, kes tuvastab niisuguse huvi olemasolu ja otsustab andmete väljastamise, lähtudes seadustes ja muudes õigusaktides sätestatud tingimustest ja põhimõtetest. Andmekaitsedirektiivi art 7 p f kohaselt liikmesriigid sätestavad, et isikuandmeid võib töödelda ainult juhul, kui töötlemine on vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks, kui selliseid huve ei kaalu üles artikli 1 lõike 1 kohaselt kaitstavate andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvid. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p f sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps. Esimese lõigu punkti f ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb avaliku sektori asutus oma ülesannete täitmisel. Kuni 24.05.2018 kehtinud andmekaitsedirektiivi art 7 p-ga f ei olnud vastuolus see, kui kolmandale isikule avalikustatakse riigisisese õiguse alusel isikuandmeid, mis võimaldavad kolmandal isikul esitada tsiviilkohtusse nõude kahju 8
4 selgitab, et arvestades, et kuna avaliku sektori asutuste jaoks peab isikuandmete töötlemise õigusliku aluse kehtestama seadusandja õigusaktiga, ei tohiks töötlemise puhul kohaldada sellist õiguslikku alust, mida avaliku sektori asutused teostavad oma ülesannete täitmiseks. 20. Avaliku sektori asutuse ülesanded ja avaliku võimu teostamise ulatus määratakse seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ning sisaldab endas volitust ülesande täitmiseks vajalike isikuandmete töötlemiseks. Maanteeamet on liiklusregistri vastutav töötleja ja seadusega on sätestatud vastustaja volitus otsustada liiklusregistrist juurdepääsupiirangutega andmete väljastamine kolmandatele isikutele (
lg 3, § 184 lg 4), mistõttu ei ole Maanteeametil vaja täiendavat õiguslikku alust vastava menetluse raames isikuandmete töötlemiseks. Avaliku sektori asutuse poolt andmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p-i f alusel tuleb kõne alla vaid juhul, kui avaliku sektori asutusel on vajadus töödelda isikuandmeid seoses tegevusega, mis ei ole seadusega antud ülesande täitmine ja milleks puudub õigusaktidest tulenev volitus. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise andmete töötlemisega, milleks Maanteeametil puuduks seadusest tulenev volitus. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p f sarnaselt varasema andmekaitsedirektiivi art 7 p-le f kolmandate isikute õigust taotleda
Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist ja jätab OÜ Europark Estonia vastava taotluse rahuldamata. 21. Riigikogu menetluses on IKSRS eelnõu (650 SE seletuskiri, lk 65), millega on kavas muuta
lg-t 4 selliselt, et põhjendatud õigustatud huvi alusel ei saaks liiklusregistrist isikuandmeid väljastada. Muudatust põhjendatakse väidetava vastuoluga isikuandmete kaitse üldmääruse art 6 lg 1 p-ga f, kuna riigiasutus ei saa tugineda isikuandmete töötlemisel õigustatud huvile ja peab isikuandmete töötlemiseks omama alati seaduslikku alust. IKSRS eelnõu ei näe samas ette RRS-i kehtetuks tunnistamist osas, milles võimaldatakse kolmandale isikule õigustatud huvi korral andmeid edastada (RRS kuni 31.12.2018 kehtiv § 65 p 3 ja § 71; RRS alates 01.01.2019 kehtiv § 44 p 3 ja § 51), mistõttu võib seaduseelnõu ettevalmistajate seisukohti liiklusregistrist ja rahvastikuregistrist andmete väljastamise osas pidada vastuoluliseks. Kuivõrd tegemist on kavandatava muudatusega, mida ei ole vastu võetud, siis ei saa see mõjutada asja otsustamist ja kehtiva
lg-s 4 sätestatud diskretsiooniõigust lugeda nullini redutseerunuks ja kuna kohus ei teosta haldusorgani asemel kaalutlusõigust, siis tuleb OÜ Europark Estonia 30.11.2016 taotlus saata vastustajale uueks lahendamiseks. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb vastustajal täiendavalt hinnata, kas OÜ Europark Estonia on põhistanud
lg-st 12 ja liiklusregistri elektroonsetele andmetele juurdepääsu korra § 3 lg-st 3 tulenevat põhjendatud pidevat ja püsivat vajadust andmete väljastamiseks lepingu sõlmimiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.