2-18-111348/7

Tsiviilasi nr 2-18-111348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi Ekaterina Gvinashvili vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2668,98 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja (anne-liis.veski@okincure.ee) Anne-Liis Veski Kostja Ekaterina Gvinashvili (isikukood XXX, elukoht teadmata) Menetlus lihtmenetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
4. Mõista välja Ekaterina Gvinashvililt seoses IPF Digital Estonia OÜ-ga XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepinguga OK Incure OÜ kasuks põhivõlg 2000 eurot, intress 287,50 eurot ja viivis 127,16 eurot, kokku 2414,66 eurot.
5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6. Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Jätta menetluskulud kostja kanda 90% ulatuses ja hageja kanda 10% ulatuses.
8. Mõista välja Ekaterina Gvinashvililt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna riigilõiv 247,50 eurot.
9. Ekaterina Gvinashvilil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 1 sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohus on seisukohal, et kostjaga sõlmitud laenulepingus ettenähtud viivise määr 0,13% tasumata summast päevas, mis tuleneb üldtingimuste järgi kokkulepitud intressimäärast, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel. Lepinguga ettenähtud viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära (0,022% päevas) enam kui viiekordselt. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud lepinguga, siis 2 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär. Hagiavalduses märgitud perioodi 19.12.2017 kuni 04.10.2018 eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras 127,16 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja enda kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 247,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3