2-18-2353/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-2353 Tsiviilasi L.L. hagi S.L. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 900 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. mai 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): S.L. (ik: XXX), esindaja Olesja Polehhina Vastustaja (hageja): L.L. (ik: XXX), seaduslik esindaja S.N. RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. mai 2018 otsus kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse ja elatise väljamõistmise kuupäeva osas ning menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks alates
5. veebruarist
6. a 135 eurot kuus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
7. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
8. Hagi rahuldada osaliselt. 2.
9. Välja mõista S.L. lt L.L. kasuks alates
10. veebruarist 2018 kuni L.L. (sündinud
11. novembril 2002) täisealiseks saamiseni
12. novembril 2020 igakuine elatis 135 eurot kuus. 2.
13. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks S.N. arvelduskontole nr XXXX. 2.
14. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2.
15. Toimetada otsus kätte pooltele.“
16. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
17. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
18. L.L. (hageja) esitas 13.02.2018 maakohtule S.L. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt (hageja emalt) välja miinimumsummas elatise alates 01.02.2018 seoses hageja elama asumisega isa juurde. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja vajaduste katteks igakuiselt 470 eurot (sh eluasemekulud 60 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kulutused transpordile 70 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 45 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot, muud vältimatud püsikulutused 40 eurot). Hageja seaduslik esindaja (isa) on palgatööline ja talle kuulub ½ X kinnistust, tal on veel 21 ja 17-aastased pojad. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ning talle kuulub kinnistu Xja suvila X.
19. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagejal on alates
20. a detsembrist vahelduv elukoht mõlema vanema juures ning ei ole selge, millal hageja meelt muudab ja uuesti kostja juurde elama läheb. Alternatiivselt palus kostja vähendada elatist mõistliku suuruseni. Kostja kasvatab 3-aastast raske puudega last, mis takistab stabiilse sissetuleku teenimist. Kostja kasvatas hagejat 13,5 aastat ilma hageja isa toeta, kuna hageja isa ei tunnistanud oma isadust. Kostja selgitas, et teeb vahel kodus juuksuritööd, kuid puudega lapsega tegelemine ei võimalda pakkuda järjepidevalt kvaliteetset teenust. Seetõttu on FIE tegevus lõpetatud. Kostja tegeleb ka koerade aretamisega. Kostjal on maja, kus ta elab, ja suvila, mis on tegelikult tema ema oma. Ühtegi laenu kostjal ei ole. MAAKOHTU LAHEND
21. Tartu Maakohus rahuldas
22. mai 2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis S. L välja L. L kasuks alates
23. jaanuarist 2018 kuni L. L täisealiseks saamiseni
24. novembril 2020 igakuise elatise 235 eurot. 2 Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja jättis menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja alates 01.02.2018 elanud isa juures ja seega on kostja kohustatud hagejale elatist maksma. Alates 01.01.2018 on elatise miinimummäär 250 eurot. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (3-2-1-118-12, p 15). Sotsiaalkindlustusameti 11.09.2015 ja 06.04.2018 otsuste kohaselt on kostja pojal G.L. raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet. Kostjal on seoses raske puudega lapse kasvatamisega enam asjaajamist, kuid kohtu hinnangul ei välista see sissetuleku teenimist. Laps käib tavalasteaias. Võimalik on töötada osalise koormusega, juuksuriamet võimaldab tööaega ise korraldada, osutada teenust FIE-na. Kostja väitel osutab ta kodus juuksuriteenust ja tegeleb koerte aretamisega. Kostja ei ole välja toonud, kui palju ta juuksuriteenuse ja kutsikate müügiga keskmiselt teenib. Kohus nõudis välja kostja pangakonto väljavõtte ajavahemiku 01.04.2017 kuni 01.04.2018 kohta. Väljavõte kinnitab kostja väidet, et kostja ja temaga koos elava poja sissetulekuteks on peretoetus 55 eurot, pojale makstav elatis 235 eurot ja sotsiaaltoetus 80,55 eurot ning toetus hooldamise eest 55 eurot. Lisaks on kostja kontole tehtud ülekandeid kolmandate isikute poolt ja sularahas sissemakseid
25. a aprillis 245 eurot, mais 319 eurot, juunis 166 eurot, juulis 544 eurot, augustis 804 eurot, septembris 506 eurot, oktoobris 18 073 eurot (10.10.2017 on kantud kostja kontole 17 000 eurot, 11.10.2017 on 17 394,72 eurot tasutud Snel Grupp OÜ-le krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks), novembris 673 eurot ja detsembris 953 eurot ning
26. a jaanuaris 92,5 eurot, veebruaris 653 eurot ja märtsis 204 eurot. Selgitustest nähtuvalt on vähemalt osade ülekannete puhul tegemist tasumisega juuksuriteenuse või kutsikate eest. Samas ei ole pangakonto väljavõtte põhjal võimalik kostja sissetuleku suurust kindlaks teha: juuksuriteenuse ja kutsikate eest võib olla tasutud ka sularahas ning kostja pangakontot on kasutatud krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks Snel Grupp OÜ-le (kostja väitel tal endal ühtegi laenu ei ole). Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (3-2-1-17-16, p 14). Kostja käis koos pojaga aasta alguses Egiptuses reisil. Konto väljavõttest nähtuvalt on I. OÜ-le (tegevusala reisibüroode tegevus) tasutud märts 2017 – veebruar 2018 kokku 1705 eurot. Arvestades raha liikumist kostja pangakontol ja reisibüroole tasutud summat, omab kostja elatise maksmiseks piisavat sissetulekut. Samuti kuulub kostjale lisaks eluasemele suvila X. Kostja on väitnud, et suvila kuulub tema emale, kuid õiguslikus mõttes on suvila omanik siiski kostja. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mida saaks pidada perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks ja mis annaksid alust vähendada hagejale makstavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last üleval võrdsetes osades. Kuna hageja välja toodud igakuised kulud moodustavad 470 eurot, ei ole põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine enam kui 235 euro (470 eurot ÷ 2) ulatuses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
27. S. L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
28. mai 2018 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega vähendada hagejale makstav elatis 135 euroni kuus alates hagi esitamisest, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) palus hageja mõista kostjalt elatise välja alates 01.02.
29. Kohus mõistis elatise välja alates 01.01.2018, rikkudes oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 439; 2) hindas kohus kostja elustandardit vääralt. Egiptuse reisi eest tasus kostja osamaksetena aasta jooksul. Konto väljavõttest nähtub, et kostja kindel sissetulek moodustub toetustest. Sotsiaalkindlustusameti otsus kinnitab, et kostjal on 3-aastane raske puudega laps, kes vajab ööpäevaringselt abi hügieenitoimingutel ning juhendamist ja järelevalvet. Haige lapsega tegelemine ei võimalda kostjal pakkuda klientidele järjepidevat kvaliteetset juuksuriteenust; 3) ei ole kohus asja ammendavalt uurinud. 10.10.2017 laekus kostja pangakontole emalt 17 000 eurot. Järgmisel päeval tasus kostja Snel Grupp OÜ-le laenujäägi 17 394,72 eurot. Tegemist oli ema laenuga, mis oli vormistatud kostja nimele. Ka kõiki sularaha sissemakseid ei saa pidada kostja sissetulekuks, kuna enamjaolt aitab kostjat ema. Kohus ei selgitanud kostjale, et konto väljavõttest nähtuvad sularaha sissemaksed ja 17 000 euro ülekanne, samuti laenu tagasimaksed, kuigi kostja kinnitas, et tal puuduvad laenukohustused, võivad mõjutada kohtulahendit. Juhul kui kohus oleks täitnud selgitamiskohustust, oleks kostja taotlenud oma ema tunnistajana ülekuulamist, et tõendada sularaha päritolu ja laenuga seotud asjaolusid; 4) ei kontrollinud kohus hageja seadusliku esindaja sissetulekut ja väidet, et kui kostja tasub elatist 135 eurot kuus, siis sellest elamiseks ei piisa. Riigikohus on leidnud (3-2-1-17-16), et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade (antud juhul hageja isa) panust laste ülalpidamisse. Hageja mõlemal vanemal on lisaks hagejale ülalpidamisel lapsed, kelle huvisid peab kohus arvestama. Kohus ei ole kontrollinud, kas kostja 3-aastane raske puudega laps jääb vähemkindlustatuks, kui kostja maksab hagejale 235-eurost elatist; 5) kasvatas kostja hagejat 13,5 aastat ilma hageja isa toeta. 30.06.2016 sai isadus kohtus tuvastatud ja alates sellest ajast tasus isa hageja ülalpidamiseks 135 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja väidab, et ei suuda 135 euroga hagejat ülal pidada, kuna tema sissetulek on ca 500 eurot kuus ja tal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps. Arvestades, et ka kostja ülalpidamisel on alaealine laps ja tema sissetulek on võrdväärne hageja seadusliku esindaja sissetulekuga, on põhjendatud määrata hageja ülalpidamiseks elatis 135 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Tartu Maakohtu 29.05.2018 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse ja elatise väljamõistmise kuupäeva osas ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alates 01.02.
31. a 135 eurot kuus ning jätab menetluskulud poolte endi kanda.
32. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega vähendada hagejale makstav elatis 135 euroni kuus alates hagi esitamisest. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust osas, kas on alust vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud 235-eurost elatist 135 euroni kuus ja kas maakohus on õigesti määranud elatise väljamõistmise alguskuupäeva.
33. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus on rikkunud oluliselt TsMS § 439 sätet, kuna on ületanud hageja nõude piire. Hageja palus mõista kostjalt elatise välja alates 01.02.2018, maakohus mõistis elatise välja alates 01.01.
34. Ringkonnakohus mõistab elatise välja vastavalt hageja taotlusele alates 01.02.2018 (mitte alates hagi kohtule esitamisest 4 13.02.2018), kuna kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et
35. a veebruaris elas hageja juba isa juures ja sellisele järeldusele saab asuda ka tl 19 oleva tõendi põhjal.
36. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega ka selles, et maakohus on hinnanud kostja elustandardit vääralt ja on seetõttu ebaõigesti leidnud, et kostja puhul puudub PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus vähendada hagejale makstavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. PKS 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks, mille alusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on kaks ülalpeetavat last: hageja, kes elab alates
37. a veebruarist isa juures, ja 3-aastane poeg G. L., kes elab koos kostjaga. Kostja pojal on Sotsiaalkindlustusameti 11.09.2015 otsusega tuvastatud raske puue, millest tingituna vajab ta igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Puuet on pikendatud kuni 30.04.
38. Sotsiaalkindlustusameti 06.04.2018 otsuses on märgitud, et kostja pojale on tehtud uuringuid ja operatsioone ning laps vajab pidevat eripedagoogilist ja logopeedilist tegevust ning regulaarset jälgimist eriarstide poolt. ProVida Kliinik OÜ 26.03.2018 tõendi kohaselt käib kostja poeg alates
39. a novembrist iganädalaselt ProVida Kliinik OÜ-s rehabilitatsiooniteenustel (logopeedi, tegevusterapeudi ja füsioterapeudi teenused). Kostja väitel saab ta lisaks riiklikele ja kohaliku omavalitsuse toetustele ning pojale makstavale elatisele sissetulekut veel juuksuritööst, mida ta teeb kodus, ja koerte aretamisest. Kuna kostja juuksuritööst ja kutsikate müügist saadava sissetuleku suurust maakohtule ei avaldanud ja selle kohta tõendeid ei esitanud, nõudis maakohus põhjendatult TsMS § 230 lg 5 p 5 alusel krediidiasutustelt kostja pangakonto väljavõtet viimase aasta kohta, mida kasutas kostja sissetulekute ja elustandardi kohta järelduste tegemisel. Kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et kostjal kulub poja eest hoolitsemisele ilmselgelt rohkem aega kui 3-aastase lapse puhul tavaline, seda vaatamata asjaolule, et poeg käib tavalasteaias. See piirab kostja võimalusi töötada ja sissetulekut teenida. Ringkonnakohtu arvates saab asuda seisukohale, et kostja on täitnud Riigikohtu nõuet, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut. Kostja teeb võimaluste piires kodus juuksuritööd ja kasvatab müügiks kutsikaid. Kostja pangakontole on perioodil 01.04.2017 kuni 01.04.2018 (s.o aasta jooksul) laekunud kokku 30 831,24 eurot. Sellest 17 000 eurot on 10.10.2017 kostja kontole kandnud Tatjana Semjonova (kostja ema) ja 11.10.2017 on kostja tasunud Snel Grupp OÜ-le krediidilepingu alusel 17 394,72 eurot. Snel Grupp OÜ-le on tehtud krediidilepingu alusel igakuiseid makseid perioodil aprill kuni oktoober 2017 kokku summas 19 641,72 eurot. Kostja on kohtule kinnitanud, et temal laenukohustusi ei ole ja tema konto kaudu on täitnud oma laenukohustusi kostja ema. Kostja selgitus on eluliselt usutav ning nimetatud summat ei ole põhjendatud arvestada kostja sissetulekuks. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt moodustavad olulise osa regulaarsetest laekumistest kostja pojale makstav elatis ning erinevad riiklikud ja kohaliku omavalitsuse toetused, sh poja elatis
40. a 235 eurot kuus,
41. a 250 eurot kuus, pojale makstav sotsiaaltoetus 80,55 eurot kuus ja peretoetus alates
42. aastast 55 eurot kuus ning kostjale makstav Luunja valla toetus hooldamise eest 55 eurot kuus. Kostja pangakontole kolmandate isikute poolt tehtud ülekanded ja sularaha sissemaksed moodustavad aasta keskmisena veidi üle 500 euro kuus. Asjas puuduvad tõendid ja asjaolud, mille alusel asuda seisukohale, et kostja on oma sissetulekuid varjanud ning et tema sissetulek on märkimisväärselt suurem pangakonto väljavõttelt nähtuvast. Maakohtu vastupidine seisukoht on oletuslik. 5 Maakohus on tuginenud Riigikohtu selgitustele 13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 (p 14), et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Ringkonnakohus leiab aga erinevalt maakohtust, et ühe Egiptuse reisi põhjal (mille eest on tasutud osamaksetena) ei saa teha järeldust, et kostja varaline olukord on sedavõrd hea, et võimaldab kulutada omapoolselt kahe lapse ülalpidamiseks kokku ca 470 eurot kuus, sealjuures enda tavalist ülalpidamist kahjustamata. Ülaltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 135 eurot kuus. Hageja väitel kulub tema vajaduste katmiseks 470 eurot kuus. Siinkohal on asjakohane arvestada Riigikohtu selgitust 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Varasemalt on hageja elanud ema juures. Tartu Maakohtu 30.06.2016 määrusega on kinnitatud hageja ja tema isa vaheline kompromiss, milles lepiti kokku, et isa maksab hagejale elatist 135 eurot kuus (
43. aastal oli seadusjärgne miinimumelatis 215 eurot kuus). Viimatinimetatut arvestades saab asuda seisukohale, et hageja mõlema vanema varaline olukord on selline, mis ei võimalda kulutada hageja ülalpidamiseks igakuiselt poolele miinimumtöötasule lähedast summat. Hageja minimaalsed mõistlikud vajadused peaksid olema kaetud ka olukorras, kus mõlemad vanemad kulutavad tema ülalpidamiseks igakuiselt 135 eurot, millele lisandub riiklik toetus 55 eurot.
44. Kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja