Obsah (8)

§ 175§ 376§ 162§ 657§ 654§ 429§ 424§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-2785

§ 175lg 1 mõttes.

Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas seega 500 eurot (125 eurot riigilõiv + 375 eurot õigusabikulud). Kohtu arvates on kostja vajalikuks ja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks hagiavalduse ja selle täpsustustega tutvumise, hageja menetlusdokumentidele vastuste koostamise, kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise eest kokku 950 eurot. Kuna kohtule ei ole kostja lepingulise esindaja sõidukulusid tõendavaid dokumente esitatud, jättis kohus kostja esindaja sõidukulud kindlaks määramata. Menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 180 eurot (36% 500 eurost) ning hagejalt kostja kasuks 608 eurot (64% 950 eurost). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 7. Hageja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotust ja suurust kindlaksmääravas osas ning teha uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ning mõista kostjalt väljamõistetavatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ekslikult jaotanud ja kindlaks määranud menetluskulud. Maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud hageja kanda, kuna hagi rahuldati täies ulatuses. Kohus jättis läbivaatamata osa hageja nõudest, mille hageja oli tagasi võtnud. Tegemist oli nõude kitsendamisega

§ 376lg 4 p 2 mõttes.

Praegusel juhul rahuldas kohus hageja kitsendatud nõude täies ulatuses, samuti ei esinenud erandlikke asjaolusid menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks (

§ 162lg 4).

8. Kostja (vastustaja I) vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu. Hagi tagasivõtmine 64% ulatuses ei ole nõude kitsendamine

§ 376lg 4 p 2 mõttes, kuna tegemist on ulatusliku nõudesumma muutmisega.

Nõudesumma muutmine oli tingitud asjaolust, et hagi oli algusest peale põhjendamata, hageja ei suutnud nõudeid tõendada ning oli sunnitud nõuet oluliselt muutma. 5

1. Kostja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 183,33 eurot kahju kindlakstegemise kulud. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi kahju kindlakstegemise kulu osas rahuldamata. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus määras kostja menetluskulud kindlaks väiksemas kui 2349 euro ulatuses. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja leidis, et maakohus rikkus nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning hindas selgelt ebaõigesti tõendeid. Kohus jättis tähelepanuta hageja vastuolulised väited kahju tekkimise aluse kohta. Enne hagi esitamist nõudis hageja nõudekirjas kostjalt 43,52 eurot õppesõidukiga tehtud erasõitude eest ning 180 eurot õigusbüroolt tellitud võrdlusanalüüsi eest. Hilisemates hagi täpsustustes suurendas hageja nõuet ning põhjendas kulu juba õigusliku analüüsi teostamise, nõudekirja saatmise, konsultatsiooni ja tõendite kogumisega. Kohus ei ole asjaolule, et kahju summa on kohtumenetluse käigus suurenenud, üldse tähelepanu pööranud. Kuigi kahju tekkis väidetavalt enne kohtusse pöördumist. Kohus pidanuks ka analüüsima, kas kostja peab hagejale hüvitama õigusabikulusid alusetu nõude eest, kuna lõplik nõue oli kaks korda väiksem, kui kohtueelses menetluses esitatud nõudekirjas. Kostja n-ö kohtueelne GPS andmete analüüs ei olnud hagi nõudeõiguse kujundamise aluseks. Nõude vähenemine oli otseselt seotud hageja esindaja GPS andmete analüüsiga, kuna just selle analüüs tõi kohtumenetluses esile hageja nõude põhjendamatuse. Kohus ei ole analüüsinud väidet, et hageja nõuet saab käsitleda ka kohtumenetluskuludena, kuna hageja poolt kirjeldatud tegevus on otseselt seotud hagi esitamise ettevalmistamisega. Kohtu seisukoht, et kostja poolt õigusabikulud on osaliselt aidanud käesoleva vaidluse jaoks hankida tõendeid (nt GPS väljavõtte analüüsi tulemuste koondtabel) on väär, kuna hageja ei ole kohtumenetluses nõudesumma kujunemisel kordagi tuginenud kohtu poolt viidatud koondtabelile. Kostja ei nõustu hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisega üksnes 950 euro ulatuses. Kostja poolt läbitöötatud materjalide maht oli mahukas ja tänu sellele vähenes kostja nõue peaaegu 67% võrra. Hageja esitas GPS andmete väljatrüki ca 400 leheküljel ning soovis nimetaud väljatrüki alusel nõuda kostjalt välja 580 eurot.
2. Hageja (vastustaja II) vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebusele vastamisega seotud menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis põhjendamatult menetluskulud 64% ulatuses hageja kanda, kuid muus osas on maakohus õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid, käsitlenud otsuses kõiki menetlusosaliste seisukohti ja selgitanud piisava põhjalikkusega, miks hageja nõue tuleb rahuldada täies ulatuses. Maakohus on analüüsinud kostja väidet, kas hageja kahju nõuet saab käsitleda ka menetluskuludena. Maakohus on väljendanud seisukohta, et tegemist on kohtuväliste toimingutega. Põhjendamatu on siduda kohtueelses menetluses kahju kindlakstegemise kulu proportsionaalselt väljamõistetava kahjuhüvitise suurusega. Nõutav kahjuhüvitis on üksnes lõpptulemus, millele eelnes vastavasisuline analüüs. 6 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebustes esiletoodu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab

§ 657

lg 1 p 1 alusel mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki

§ 654lg 6 alusel.

1. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas. Hageja leiab, et maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, mistõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 12.
2. Kuigi algselt esitas hageja nõude summas 580,33 eurot ja hilisema täpsustuse kohaselt 508,56 eurot, jäi lõplikuks nõudeks 206,39 eurot. Nõude koosseisus sisaldus algusest peale kahju kindlakstegemise kulu 180 eurot (täpsustatud kujul 183.33 eurot), kuid oluliselt vähenes kasutuseelise hüvitis. Maakohus on lähtunud sellest, et hageja võttis osaliselt hagi tagasi, mistõttu vastavas osas esines alus hagi läbivaatamata jätmiseks. 12.
3. Asja materjalidest nähtub, et menetluse lõppfaasis, s.o 04.04.
4. a edastas maakohus hagejale järgmise sisuga päringu (II kd tl 25): „Hagejal tuleb kohtule hiljemalt 10.04.2018 selgitada, kas nõude vähendamise näol on tegemist hagist osalise loobumisega või selle osalise tagasivõtmisega, mis mõlemad on nõude kitsendamine

§ 376

lg 4 p 2 mõttes ning mida ei peeta hagi muutmiseks.“ Hageja vastas kohtule 09.04.2018, et lähtub kohtuistungil antud selgitusest ja kitsendab oma nõuet ning seepärast võtab osaliselt hagi tagasi. Riigikohus on oma 3. märtsi 2014. a otsuses nr 3-2-1-197-13 (p 35) selgitanud, et kuigi nõude vähendamine ei ole

§ 376

lg 4 p 2 järgi hagi muutmine, tähendab see vaid seda, et selleks ei ole

§ 376lg 1 järgi vaja kostja ega kohtu nõusolekut.

Kohtul tuleb seejuures siiski selgeks teha, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (

§ 429

mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (

§ 424

mõttes) ja vajadusel teha määrus menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19). 12.
3. Maakohtu tegevus oli seega kooskõlas menetlusseadustikuga ning Riigikohtu seisukohtadega. Seejuures on nii hagist (osalise) loobumise kui ka hagi (osalise) tagasivõtmise tagajärjeks

§-de 424, 429 ja § 168 koostoimest tulenevalt see, et hageja kannab vastavas osas menetluskulud. Seega ei ole põhjendatud lugeda, nagu oleks kohus praegusel juhul rahuldanud hageja nõude täies ulatuses, kuivõrd hageja on oma esialgset haginõuet menetluse kestel olulises ulatuses kitsendanud. Maakohus on seega õigesti jaotanud menetluskulud

§ 163lg 1 teise alternatiivi alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

Seega ei ole hageja esitatud apellatsioonkaebus põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata.

1. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebust. Maakohus rahuldas hagi summas 206, 39 eurot, millest 23,06 eurot moodustas kostja poolt hagejale tekitatud kahju (lubamatu erasõitude tegemine õppesõiduautoga 76,87 km ulatuses, arvestades kahju suuruse 0,30 eurot ühe kilomeetri kohta) ning 183,33 eurot moodustas hageja poolt kahju kindlakstegemiseks kantud kulu. 7 13.
2. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse, s.o 183,33 euro väljamõistmise osas, mis seisnes hageja poolt kahju kindlakstegemiseks kantud kulutustes kohtueelsele õigusabile. Kostja leiab, et kohtueelsete õigusabikulude temalt väljamõistmine summas 183,33 eurot ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esiteks muutis korduvalt oma nõude suurust ja teiseks jäi lepingu rikkumisest tuleneva kahju lõplikuks suuruseks vaid 23,06 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud. Maakohus on analüüsinud hageja nõuet kahju kindlakstegemise kulu 183,33 euro osas kohtuotsuse põhjendava osa punktis 5 ning jõudnud õigesti järeldusele, et niisuguses mahus kulutuste tegemine oli asjaolusid arvestades mõistlik. Ringkonnakohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude näol kahju suuruse kindlakstegemise kulude põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda üksnes sellest, missuguses konkreetses summas on hageja oma rahalist nõuet kostja vastu erinevatel etappidel sõnastanud. Kahju kindlakstegemise kulu hõlmab ka analüüsi, kas ja missugusel õiguslikul alusel on nõude esitamine üldse perspektiivikas ning missuguseid asjaolusid on selleks vaja tõendada, missuguseid tõendeid koguda ja läbi töötada. Kahju kindlakstegemise kulu ei tohi olla ebaproportsionaalselt suur võrreldes kahjuhüvitise nõude endaga, kuid see ei tähenda, et kindlakstegemise kulu ei või kahju nõuet mingil juhul ületada. 13.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on kahju kindlakstegemise kulu summas 183,33 eurot praegusel juhul mõistlik ja põhjendatud vaatamata sellele, et lõplikuks sisuliseks kahjuhüvitise nõudeks jäi üksnes 23,06 eurot. Asjaolu, et tekitatud ja hageja poolt tõendamist leidnud kahju osutus sedavõrd väikeseks, ei tähenda, et iseenesest mõistlikus suuruses kahju kindlakstegemise kulu ei oleks võimalik kostjalt välja mõista kahjuga võrreldes ka mitmekordselt suuremas ulatuses. Õigusabiteenuse tellimine kahju suuruse väljaselgitamiseks oli põhjendatud, kuna asja materjalidest nähtuvalt pidas hageja algselt võimalikuks nii lepingu rikkumisega tekitatud kahju, õigusvastaselt tekitatud kahju, kasutuseeliste kui ka saamata jäänud tulu hüvitamise nõuete esitamist. Kahju suurus ei olnud selle olemusest tulenevalt hagejale ilma õigusliku analüüsita ettenähtav. 13.
4. Hageja ei kaotanud õigust nõuda kahju kindlakstegemiseks vajalike põhjendatud kulutuste hüvitamist ka seoses sellega, et kohtusse pöördudes hindas hageja oma nõuet algselt oluliselt suuremaks, kuid menetluse käigus asja arutamise tulemusena jõudis mh maakohtu poolse selgitamiskohustuse täitmise tulemusena järeldusele, et olulises osas on nõue ilmselt siiski perspektiivitu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtumenetluses leidis siiski vaieldamatult kinnitust asjaolu, et kostja rikkus süüliselt töölepingust tulenevaid kohustusi, ent sellega kaasnenud kahju suutis hageja tõendada vaid väikeses mahus. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud menetluslikud etteheited maakohtule, sh väited, mille kohaselt on maakohus jätnud vastamata menetlusosaliste faktilistele ja õiguslikele väidetele. Asjakohatu on ka väide, et hageja kahju nõuet saab käsitleda kohtumenetluskuludena, kuna hageja poolt kirjeldatud tegevus on otseselt seotud hagi esitamise ettevalmistamisega. Hageja nõue vastab selles osas VÕS § 128 lõikes 3 sätestatule, mille kohaselt on otsese varalise kahjuga hõlmatud mh mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 13.
5. Teiseks vaidlustas kostja maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus määras rahaliselt kindlaks kostja menetluskulude suuruse. Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis kostja menetluskulusid õigusabikulude näol summas 2349 eurot. Maakohus analüüsis kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning asus seisukohale, et põhjendatud kulude suuruseks saab lugeda kokku 950 eurot. 8

§ 175

lg 1 annab kohtule diskretsiooniõiguse lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10; RKTKm 3-2-1-143-11 p 14). Diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda muuhulgas kaalutlusõiguse nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude kaalumata jätmist ja nendega arvestamata jätmist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja lahendatud asja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-616 p 14). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Praegusel juhul ei ole alust heita maakohtule ette diskretsioonipiiride ületamist. Maakohus on nõuetekohaselt kaalunud nii asja keerukust ja mahtu, tõendite hulka, samuti tsiviilasja hinda ning tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtteid. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et tsiviilasja hind saaks olla hüvitatavate menetluskulude ülempiiriks üksnes hagi esitanud poole suhtes. Nii on Riigikohus tsiviilasjades nr 3-2-1-143-11 (p 14) ja nr 3-2-1-4-15 (p 14) käsitlenud just kostja lepingulise esindaja kulude piiramist hagihinnaga olukorras, kus kulud ületavad hageja nõude suurust (tsiviilasja hinda). Maakohtu otsus on seega seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus jätab ka kostja esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata. 14. Kuna mõlemad pooled esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Sellest lähtudes ei käsitle ringkonnakohus poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulude põhjendatust ega vajalikkust. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9