Obsah (9)

§ 371§ 667§ 368§ 5§ 392§ 351§ 348§ 436§ 230

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-13302 Tsiviilasi Anna

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis maakohus vääralt, et kaev on piirirajatis AÕS § 151 lg 1 tähenduses; 2) tõendas hageja, et ta omandas kaevu. Ka kinnistusraamatus oli märge, et kaev kuulub hagejale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. oktoobri 2018 määrus tuleb menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadetakse asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 5. Maakohus kohaldas vääralt

§ 371

lg 2 punkti 2.

§ 371

lg 2 p 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt ka RKTKm 2-17-8939, p 20, 3-2-1-146-16 p 9). Seetõttu ei saanud maakohus tuvastada ka seda, et kaev on piirirajatis. Piirirajatise tuvastamine eeldanuks tõendite hindamist. Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi on hageja väidete õigsust eeldades võimalik rahuldada, kuna omandiõigust on võimalik tuvastada (

§ 368lg 1).

Omandi tuvastamise vastu on õiguslik huvi, kuna omandiõigus annab hagejale täieliku õigusliku võimu asja üle (sh õiguse asja vallata, kasutada ja käsutada, vt AÕS § 68 lg 1). Kui esineb kahtlus menetlusse võtmisest keeldumise aluste olemasolus, tuleb asja menetleda. 6. Maakohus rikkus hagimenetluse dispositiivsuse põhimõtet (

§ 5lg 1 ja 2), kui märkis, et hageja peaks esitama ka sooritusnõude.

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 5lg 2).

Siiski peab kohus eelmenetluse käigus selgitama välja, mis on hageja nõue (

§ 392

lg 1 p 2, 3 ja 4,

§ 392

lg 3,

§ 351

). Muu hulgas peab kohus eelmenetluses selgitama välja, 2 kas hageja taotleb kaevule omandiõiguse tuvastamist tema kinnisasja osana või võõral kinnisasjal asuva tehnorajatisena. Kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (

§ 348lg 1, § 351; vt ka RKTKo 3-2-1-145-14, p 15).

7. Seega peab maakohus pärast asja menetlusse võtmist esmalt esitatud nõude kvalifitseerima, arutama pooltega nõuete materiaalõiguslikke aluseid ja selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled lähtuvalt nõude võimalikest materiaalõiguslikest alustest tõendama. Kohus kohaldab õigust ise ega ole seotud poolte seisukohtadega õigussuhte kvalifitseerimisel (

§ 436lg 7).

Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Selgitamiskohustus ei tähenda aga seda, et kohus peab hagejale tegema ettepaneku teise esemega hagi esitada või abistama hagejat parima tulemuse saavutamisele suunatud nõude koostamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 3