KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 01. november 2018, kell 14.00, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-7709 Tsiviilasi OÜ

§ 10

lg 2 p-le 1, mille kohaselt ei ole võlgnik täitnud maksekohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlausaldaja hoiatas teda 02.04.2018 pankrotihoiatuses kirjalikult kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei täitnud ka seejärel kohustust 10 päeva jooksul (

§ 10lg 2 p 1).

Võlausaldaja põhistab võlgniku maksejõuetust veel ka järgnevate andmete ja asjaoludega. Võlgnik on põhivõlgnevusest 93 958.25 euro suuruse osa tasumisega viivituses juba üle 9 kuu (arved nr 401 ja 404) ning võlgnik ei ole suutnud selle perioodi jooksul ega isegi pärast pankrotihoiatuse saamist võlgnevust mingiski osas likvideerida. Samas ei ole poolte vahel võlgnevuse üle mitte mingit sisulist vaidlust. Needki asjaolud kinnitavad üheselt, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg-te 2 ja 3 mõttes.

Võlgnik on 30.10.2017 teatanud võlausaldajale, et tal ei ole raha võlgnevust tasuda, kuna võlgniku enda klient ei ole temale arvet tasunud. Ka see näitab üheselt, et võlgnik ei ole suutnud oma võlgnevust võlausaldajale tasuda põhjusel, et tal ei ole selleks rahalisi vahendeid (ja seda juba enam kui 9 kuu vältel), st võlgnik on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg-te 2 ja 3 mõttes.

Kohus tegi asjas 24.05.2018 määruse, millega kohustas võlausaldajat

§ 11

lg 1 alusel tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud rahasumma, kuivõrd on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku – kohus leidis, et kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub ja muid andmeid võlgniku varalise seisundi kohta kohtule teada ei ole. Ka käesoleval ajal puudub võlgnikul kinnisvara, puuduvad osalused teistes ühingutes, puuduvad väärtpaberid ja puuduvad ka sõidukid. Võlgnik ei ole esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet. Samuti on võlgnikul maksuvõlg, mis moodustab 25.09.2018 seisuga 3340.16 eurot. Maksuvõlgade tõendist nähtuvalt on võlgnik rikkunud maksuvõla tasumise graafikut. See asjaolu kinnitab võlgniku püsivat maksejõuetust. Maksu- ja Tolliamet on 12.09.2018 korraldusega kohustanud võlgnikku esitama teavet ja tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta. Maksuhaldur nõuab niisugust teavet olukorras, kus isik ei ole pikka aega deklareerinud maksustatava käivet, st on kahtlus, kas ta tegeleb enam ettevõtlusega. Arvestades, et võlausaldaja poolt esitatud tõendite kohaselt kukkus võlgniku käive 2018. a II kvartalis 95% ja käive oli seega juba 2018. a juuni lõpuks sisuliselt kadunud, kinnitab Maksu- ja Tolliameti korraldus täiendavalt, et võlgniku majandustegevus on tegelikult lakanud ning võlgniku suutmatus võlausaldaja nõuet täita ei ole ajutine. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul täitmata kohustusi Eestis veel mitme võlausaldaja ees ning keegi ei väljasta võlgnikule materjale. Arvestades võlausaldaja nõude suurust, võlgniku varalist seisu ja seda, kui pikka aega on võlg tasumata, ei ole antud juhul võimalik teha muud järeldust, kui et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust 3

§ 15

lg 3 p 4 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kuivõrd võlgnik on võlausaldaja nõude tasaarvestanud, esineb ka

§ 15

lg 3 p 4 nimetatud alus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata jätmiseks, kuivõrd võlgnik ei ole enda nõude olemasolu tõendanud. Harju Maakohtu 01.10.2018 määrusega nimetas kohus Vileo Marinas OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok´i. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 16.10.

1. 15.10.2018 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega summas 602 087 eurot, millest suurima osa moodustab nõue Top Marine OÜ vastu summas 444 643 eurot. Top Marine OÜ antud nõuet ei tunnista ja on välja toonud, et võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava lepingurikkumise tagajärjel kahju tekkimise kohta. Ajutisele haldurile ei ole samuti esitatud tõendeid (alusdokumente) antud nõude osas. Ajutine haldur on arvamusel, et kuna võlgniku nõue Top Marine OÜ vastu on tõendamata ja Top Marine OÜ nõuet ei tunnista, siis on nõue ebaselge ja seda ei saa võlgniku varana kajastada. Võlgniku on nõue summas 48 533.20 eurot Vileo Finland OY vastu, kuid Vileo Finland OY-l on nõue võlgniku vastu summas 39 697.41 eurot, seega oleks tasaarvestuse korral võlgniku nõue 8835.79 eurot. Vileo Finland OY on võlgnikule vastanud, et tal puuduvad vahendid nõude tasumiseks. Nõude võimaliku sissenõudmise tõenäosuse kohta halduril andmed puuduvad. Põhivara võlgnikul puudub. Võlgniku vara koosneb vastavalt 30.09.
2. a bilansile nõuetest Top Marine OÜ ja Vileo Finland OY vastu. Top Marine OÜ on teatanud, et ta ei tunnista võlgniku nõuet. Vileo Finland OY on teatanud, et tal puuduvad vahendid võlanõude tasumiseks. Võlgnikule kuulub arvelduskonto Swedbank AS-is, mille saldo 03.10.2018 seisuga on 5.54 eurot. Täitmata kohustusi on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt 444 192 euro ulatuses. 4

§ 113

. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Kuna võlgniku on püsivalt maksejõuetu ja võlausaldaja on 16.10.2018 tasunud kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, siis on alust võlgniku pankrot välja kuulutada. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgniku vahel 5

§ 10

lg 1 toodud asjaoludega, s.t võlgnik ei ole kohustust täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutmist ja võlausaldaja on 02.04.2018 saatnud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik täitnud kohustust 10 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul vara raamatupidamisliku väärtusega summas 602 087 eurot, millest suurima osa moodustab nõue Top Marine OÜ vastu summas 444 643 eurot. Top Marine OÜ antud nõuet ei tunnista. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgniku nõue Top Marine OÜ vastu on ebaselge, siis ei saa seda võlgniku varana kajastada. Juhul, kui esineksid asjaolud antud nõude esitamiseks, tuleb arvestada, et Top Marine OÜ nõuet ei tunnista ja nõude sissenõudmine eeldab kulutuste tegemist ning tõenäoliselt 6

§ 1

lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti rahasumma, millest katta pankrotimenetluse kulud, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine.

§ 28

lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ta tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuriteo tunnusega tegu. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutisel pankrotihalduril olemasoleva info ja dokumentide põhjal võivad esineda tagasivõitmise võimalused. Võlgnik on perioodil

1. a – veebruar
2. a tagastanud Hinvest International OÜ-le laene summas 190 423.71 eurot. Hinvest International OÜ oli võlgniku osanik ajavahenikul 17.12.2016 – 07.09.
3. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded.

§ 86

lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.

§ 19

lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes.

§ 19

lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Võlgniku juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 17.12.2016 – 11.09.2018 O M H, alates 11.09.2018 on võlgniku juhatuse liikmeks J K. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna 7

§ 89

lg 1 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: ei täida teabe andmise kohustust (§ 85); ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (§ 87); ei täida vande andmise kohustust (§ 86); rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 88); rikub pankrotivara käsutamise keeldu (§ 20 ja § 35 lõike 1 punktid 3 ja 4); rikub muul viisil oluliselt käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara.

§ 89lg 1 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.

Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Vileo Marinas OÜ pankrotihalduriks. III Menetluskulude jaotus

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8