Obsah (7)

§ 444§ 143§ 144§ 162§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Kostjad on Tallinnas Xxx 7-1 asuva korteriomandi kaasomanikud ja hageja liikmed. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt
2. a märtsi kuni
3. a märtsi eest majandamiskulusid summas 1969,90 eurot, viivist perioodi 01.05.2017 – 30.04.2018 eest summas 196,38 eurot, raamatupidamistõendi saamise kulu 60 eurot, postikulusid 7,50 eurot ning dokumentide paljundamise kulu 9,49 eurot. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist kostjatelt solidaarselt. Hageja on majandamiskulude nõude esitanud perioodi 30.04.2017 – 30.04.2018 (s.o
4. a märtsis kuni
5. a märtsis esitatud arved) eest. Seega tuleb antud asjas kohaldada nii korteriühistuseadust (KÜS), mis kehtis kuni 31.12.2017, kui ka korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS), mis kehtib alates 01.01.
6. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lgs 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, s.t kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Sama põhimõte tuleneb ka KrtS § 1 lg-st 4, mille kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 63 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. Muus osas on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja postikulud 7,50 eurot on käsitletavad sissenõudmiskuludena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 tähenduses. Raamatupidamistõendi 2 näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, mis on

§ 143p 2 kohaselt käsitletav menetluskuluna.

Samuti on menetluskuluna käsitletav

§ 144p 2 kohaselt materjalide paljundamiskulud.

Hagi kuulub rahuldamisele põhinõude 1969,90 euro, viivise 196,38 euro ja sissenõudmiskulude 7,50 eurot osas. Kostjad on võrdsetes osades osavõlgnikud. Seega tuleb kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 984,95 eurot, viivist 98,19 eurot ja sissenõudmiskulud 3,75 eurot. Menetluskulud 2.

§ 162

lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 60 eurot ja materjalide paljundamise kulu 9,49 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi saamise kulud (

§ 143p 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidu-, posti, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (

§ 144p 2).

Kohus peab hageja menetluskulusid põhjendatuks. Kuivõrd kostjad on võrdsetes osades osavõlgnikud, tuleb kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (319,49/2) 159,75 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3