Obsah (4)

§ 521§ 667§ 522§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-15736 Tsiviilasi J.S. avaldus A.M. ile eestkostja mä

§ 521lg 3).

Avaldaja ei ole avalduses selgesõnaliselt märkinud ise eestkostjaks hakkamise soovi, kuid lähtuvalt avalduses esitatud asjaoludest on tegemist siiski huvitatud isikuga. Kuna teise lähedase isikuga J.M. iga (puudutatud isik) pole kehtiva aadressi puudumise tõttu kohtul võimalik ühendust saada, puudub kaalukas vajadus tema menetlusse kaasamiseks ja tema seisukoha küsimiseks esialgse õiguskaitse lahendamiseks. Eestkostja ei või iseseisvalt teha tehinguid, mille tegemiseks on vaja kohtu luba. Lähtuvalt PKS § 206 lg 1 ja lg 2 kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED NING 3. J.M. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega rahuldati avaldus ja määrati ajutiseks eestkostjaks avaldaja ja teha uus määrus, millega määrata ajutiseks eestkostjaks määruskaebuse esitaja. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt 1) ei kaasanud maakohus määruskaebuse esitajat puudutatud isikuna esialgse õiguskaitse määramisse, kuigi kohtule sai enne määruse tegemist teatavaks määruskaebuse esitaja e-posti aadress; 2) rikkus maakohus A. M õigusi, kui määras avaldaja ajutiseks eestkostjaks. Avaldajal hakkas A. M suhtlema vaid raha saamise eesmärgil. Sellega rikuti

§ 521lg 1 p 1 ja PKS § 203 lg 2; 3) puuduvad avaldajal lähedased suhted A.

M. Määruskaebuse esitaja elas koos A. M ning isa ja poja vahel olid usalduslikud suhted. Avadaja ei olnud pereliige ega lähedane isik; 4) rikkus maakohus PKS § 204 lõiget 1, kuna avaldaja ei andnud nõusolekut eestkostjaks hakkamiseks.

1. A.M. peab määruskaebust õigeks. Avaldaja ei ole sobiv isik eestkostjaks.
2. Rakvere linn leiab, et kohus peaks kaaluma määruskaebuse esitaja määramist eestkostjaks. Avaldaja ei pruugi olla sobiv eestkostja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
3. Ringkonnakohus tühistab

§ 667lg 2 alusel Viru Maakohtu 12.

novembri 2018 määruse menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7. Ajutise eeskostja määramiseks peavad olema täidetud kõik

§ 521

lõikes 1 sätestatud tingimused: võib ilmselt eeldada, et eestkostja määramise tingimused on täidetud ja viivitusega kaasneks oht eestkostet vajava isiku huvidele (p 1) ja isikule on määratud menetluses esindaja (p 2) ja isik on isiklikult ära kuulatud (p 3). 8. Maakohus ei põhjendanud, miks on kohtul piisav alus arvata, et eestkostja määramise tingimused on täidetud ja viivitusega kaasneks oht eestkostet vajava isiku huvidele (

§ 521lg 1 p 1).

Esialgse õiguskaitse kohaldamise avaldus sisaldas vaid üldsõnalisi väiteid ning avaldusele ei ole lisatud tõendeid eestkoste vajamise ega viivitamatu ohu kohta. Eestkoste seadmine riivab ulatuslikult eestkostetava põhiõigusi ning ka ajutist eestkostjat ei või nimetada kergekäeliselt. Ainuüksi isiku haigestumise väitmine ei anna alust esialgse õiguskaitse korras ajutise eestkostja määramiseks. Ajutise eestkostja määramisel peab esinema ka otsene ja kiireloomuline oht eeskostet vajava isiku huvidele. Seda pole avaldusest võimalik tuvastada, kuna esile toodud asjaolusid pole piisavalt usutavaks tehtud. Väited raha väljavõtmise ning isiklike asjade äraviimise tõttu on põhistamata. 9. Maakohus rikkus

§ 521lg 1 p 3, kui jättis A.M.

i enne ajutise eeskostja määramist ära kuulamata. Isikut ei pea ära kuulama, kui see ilmselt kahjustaks oluliselt tema tervist või kui ta ilmselt ei suuda tahet avaldada (

§ 522lg 2 teine lause).

Eestkostet vajava isiku võib jätta ära kuulamata ka siis, kui viivitusega kaasneks oht eeskostet vajava isiku huvidele (

§ 522lg 3).

Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 522

lg 3 on kohaldatav vaid eriliselt kiiretes olukordades, kus vähimgi viivitus võib eeskostetava huve kahjustada. Selliseid asjaolusid ei ole põhistatud ja maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas kohus jõudis siseveendumisele, et viivitusega kaasneb eeskostet vajava isiku huvidele oluline oht. Toimikust nähtuvalt ei ole maakohus enne esialgse õiguskaitse kohaldamist proovinudki puudutatud isikut ära kuulata. Samuti pole toodud esile väidet, et ärakuulamine kahjustaks olulist puudutatud isiku tervist. 10. Kuigi ajutise eestkostja valikul ei pea lähtuvalt

§ 521

lõikest 4 arvestama avaldaja tahet ega seaduses eestkostjale ettenähtud nõudeid, ei tohi ajutiseks eeskostjaks siiski nimetada isikut, kes ei suuda ajutise eestkostja ülesandeid täita ja võib eestkostet vajava isiku huvisid kahjustada. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu küsimusele, kes avaldaja suudab ajutise eestkostja ülesandeid täita. Ringkonnakohus nõustub eeskostet vajava isiku ja kohaliku omavalitsusega, et avaldajat (J. S) ei saa pidada sobivaks isikuks ajutist eestkostet teostama. Avaldaja on pannud toime hulganisti süütegusid ja olnud regulaarses kontaktis politseiga (tl 3842). Kuna Rakvere linna seisukoha kohaselt kasvatab avaldaja kolme last, ei pruugi avaldajal olla piisavalt aega, et täita eeskostja ülesandeid. Samuti tuleb ajutise eestkostjana eelistada inimest, kellel on eestkostet vajava isikuga kõige lähedasem suhe.

1. Ringkonnakohus märgib, et ei saa määruskaebusmenetluses määrata isikule teist ajutist eestkostjat esialgse õigusekaitse korras. Puudutatud isik, sh määruskaebuse esitaja, võib maakohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist ja enda ajutiseks eestkostjaks nimetamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab maakohus analüüsima selle eeldusi (vt p 7-9). Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui esialgse õiguskaitse määramine ei ole vältimatult vajalik ja vajalikud menetlustoimingud on tehtud, tuleb eelistada asja sisulist menetlemist ja teha lõpplahend.
2. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse asjas tehtavas lõpplahendis. Kuna asjas menetlus jätkub, ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. 3
3. Ringkonnakohus jätab

§ 64

lg 1 alusel rahuldamata avaldaja taotluse pikendada maakohtu määratud tähtaega määruskaebusele vastamiseks. Tähtaeg saabus samal päeval, mil esitati tähtaja pikendamise taotlus. Avaldaja ei toonud esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud terve tööpäeva jooksul oma seisukohta formuleerida. Eelduslikult ei võta esitatud määruskaebusele vastamine aega üle ühe tunni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4