Obsah (6)

§ 175§ 448§ 3111§ 187§ 444§ 162

Tsiviilasi nr 2-18-14558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 175lg 1 mõttes. 8. Välja mõista Kalle Kattailt Plus

Plus Capital AS kasuks menetluskulud 650 eurot. 9. Välja mõista Kalle Kattailt PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskulult (650 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsuse täiendamine 1 Tsiviilasi nr 2-18-14558 Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine Hagi ja kirjaliku vastuse nõue loetakse kostjale kätte toimetatuks 24.10.2018,

§ 3111lg 1 p 1 kohaselt, e-posti teel.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. PlusPlus Capital AS (hageja) ja Kalle Kattai (kostja) sõlmisid XXX kompromissileping/võlatunnistus/vahekohtu kokkulepe nr XXX. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Krediidipank sihtlaen nr. XXX, XXX , mille alusel kostja võlgnes hagejale 6910,39 eurot ja viivised summas 377,01 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping / võlatunnistus / vahekohtu kokkuleppe, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 310,39 ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 6977,01 eurot (6 910,39 + 66,62). 2 Tsiviilasi nr 2-18-14558
2. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.
3. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma.
4. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja on hagejale tagastanud kokku 320 eurot, maksegraafikust lähtuvalt oli tasutud kolm esimest osamakset alates 01.06.2017 kuni 01.08.
5. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele hageja poolt, ülejäänud osamaksed on jäänud tasumata. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist (lepingu p. 3.3.). Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 01.10.2017 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
6. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 01.10.2017 osamakse tähtaja möödumisest alates. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista kokkuleppes sisalduva põhivõlgnevuse summas 6590,39 eurot (6910,39-320=6590.39), esialgse viivise jäägi summas 66,62 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot (vastavalt lepingu p-le 6.1.), arvestusliku viivis alates maksegraafikust tuleneva 01.10.2017 osamakse järgnevast päevast summas 1431,43 eurot. 5.

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

6. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 162

ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. 7. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot, millest 550 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 420 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 100 eurot (

§ 175lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3