KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-6274 Tsiviilasi Ülo R

§ 475

lg 3 käsitleb olukorda, kus kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi ühe aasta jooksul pärast seda, kui ta on saanud vastuse, millega tema taotlus jäeti rahuldamata. Kostja tegi 22.04.2016 kahju hüvitamisest keelduva otsuse, milles on selgitatud, et otsust on võimalik vaidlustada kohtusse hagi esitamisega ühe aasta jooksul nimetatud teate saamisest; kui kohtule ei esitata hagi ühe aasta jooksul alates taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kostja täitmise kohustusest. Hageja nõustub,

§ 475

lg 3 puhul on tegemist õigustlõpetava tähtajaga ning et hageja esitas kostjale kahjuteate ja kostja vastas 22.04.2016, kuid leiab, et nimetatud tähtajale tuginemine on kostja poolt hea usu vastane. Hageja abikaasa on varem samadel asjaoludel esitanud hagi Harju Maakohtusse (tsiviilasi nr 2-16-14236), kus kostja avaldas, et nõude peaks esitama Ü. Ruuder. Hageja asendamise taotluse jättis Harju Maakohus rahuldamata. Tulenevalt mh Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-2-1-59-16 peaks hageja VÕS § 475 lg 3 kohaldamata jätmiseks tõendama, et kostja on käitunud hea usu vastaselt. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole põhistanud, milles seisneb kostja hea usu vastane käitumine. Nõuet lõpetava tähtaja saabumist ei saa siduda tsiviilasja nr 2-16-14236 menetlusega. Õigustamata isiku (S. Ruuder) esitatud hagi nõude esitamise lõpptähtaega ei mõjuta. Kohtu infosüsteemist nähtuvalt on kostja ka õigustamata isiku hagile esitatud seisukohas veel 09.03.2017 (s.o enne 2 üheaastase tähtaja saabumist) avaldanud, et S. Ruuder on vale hageja ja teoreetiliselt saaks hüvitist nõuda Ü. Ruuder, mistõttu on alusetu kostjale ette heita hea usu vastast käitumist. Mõlemas tsiviilasjas esindab hagejat ja tema abikaasat sama vandeadvokaat. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-59-16 kohaselt saab kostja hea usu vastaseks käitumiseks eelkõige lugeda käitumist, mis jättis hagejale mulje, et osaliselt tema nõue rahuldatakse. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pidanud hagejaga läbirääkimisi kahju hüvitamise üle või kinnitanud kahju hüvitamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja on käitunud hea usu vastaselt. Eeltoodud asjaoludel on hageja mööda lasknud õigustlõpetava tähtaja, mistõttu ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Ü. Ruuder esitas Tartu Maakohtu
2. augusti 2018 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja poolt VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud õigustlõpetavale tähtajale tuginemine hea usu vastane ja tähtaeg tuleks jätta kohaldamata. Ü. Ruuderi abikaasa S. Ruuder on varem samadel asjaoludel esitanud kostja vastu hagi Harju Maakohtusse. Nimetatud tsiviilasjas on kostja öelnud, et nõude peaks esitama Ü. Ruuder, millest võis aru saada, et kostja on valmis lahendama asja Ü. Ruuderiga. Lisaks on iseseisva hagi esitamise vajalikkusele pööranud tähelepanu Harju Maakohus 08.07.2017 määruses, millega jäeti rahuldamata S. Ruuderi taotlus hageja S. Ruuderi asendamiseks Ü. Ruuderiga. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. If P&C Insurance AS vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, milles seisnes kostja hea usu vastane käitumine. Kostja ei ole pidanud läbirääkimisi kahju hüvitamise üle või kinnitanud kahju hüvitamist ega ole kahju hüvitamise eelduseks seadnud tingimust, et Ü. Ruuder peaks ise hagi esitama. Seega VÕS § 475 lg 3 kohaldamata jätmiseks puudub alus. Lähtudes menetlusökonoomiast ja kulude suurenemise vältimiseks on kohus õigesti jätnud hagi läbi vaatamata; 2) ei saa nõuet lõpetava tähtaja saabumist siduda tsiviilasja nr 2-16-14236 menetlusega. Ü. Ruuderil oli võimalik esitada hagi kohtusse nõuet lõpetava tähtaja jooksul. Kostja on tsiviilasjas nr 2-16-14236 esimesest menetlusdokumendist (02.11.2016) alates välja toonud, et S. Ruuderi hagemisõigus on küsitav. Kohus selgitas tsiviilasjas nr 2-16-14236 hagejale korduvalt, et viimane peab hagi täpsustama ja selgitama, kuidas saab S. Ruuder hüvitist nõuda. Arvestades, et Ü. Ruuder ja S. Ruuder on abikaasad ning neid esindab sama vandeadvokaat, siis pidi Ü. Ruuderil tsiviilasja nr 2-16-14236 menetluse kestel tekkima vähemalt kahtlus, et ta peab ühe aasta jooksul alates 22.04.2016 pöörduma kohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-16-14236 menetluse venimist ei põhjustanud mitte kostja, vaid hageja käitumine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30.08.2018 määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
5. VÕS § 475 lg 3 sätestab, et kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab 3 kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjas ei ole vaidlust selles,

§ 475

lg 3 näol on tegemist kindlustusasjades kehtiva nõuet lõpetava erinormiga ja VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud üheaastane tähtaeg oli 20.04.2018, kui Ü. Ruuder esitas hagi Tartu Maakohtule, möödunud. Kostja teatas hagejale kahju hüvitamisest keeldumisest 22.04.2016, selgitades teates ka VÕS § 475 lg 3 sisu ja õiguslikke tagajärgi. Hageja arvates on aga kostja poolt VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtajale tuginemine hea usu vastane ja tähtaeg tuleks jätta seetõttu kohaldamata. Maakohus on hageja sellekohaseid väiteid põhjalikult analüüsinud. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja on vaidlusaluse juhtumiga seoses käitunud hea usu vastaselt. Hageja väidetest ei nähtu, et kostja oleks pidanud hageja või S. Ruuderiga läbirääkimisi kahju hüvitamise üle, andnud lubadusi kahju mingitel tingimustel kasvõi osaliselt hüvitada või käitunud muul viisil vastuoluliselt ja kindlustusvõtjat eksitavalt. Kostja on läbivalt olnud seisukohal, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Kostja on S. Ruuderi hagi menetlemisel 09.03.2017, s.o enne üheaastase tähtaja saabumist, selgelt avaldanud ka seda, et S. Ruuder on vale hageja ja teoreetiliselt saaks hüvitist nõuda Ü. Ruuder, kes on kindlustuslepingu sõlminud isik ja talu, millega seoses kindlustushüvitist nõutakse, omanik (tl 79). Asjaolu, et kostja on S. Ruuderi hagi menetlemisel viidanud sellele, et tegemist on vale hagejaga, ning on teinud seda ajal, kui VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei olnud veel möödunud, kinnitab vastupidiselt hageja seisukohale seda, et kostja on käitunud heas usus ega ole hagejal millegagi oma nõude maksmapanemist takistanud. S. Ruuder ja Ü. Ruuder on abikaasad. Arvestades muu hulgas, et nii S. Ruuder kui ka Ü. Ruuder on juhtumiga seoses ennast esindama volitanud vandeadvokaadi, jääb arusaamatuks, miks otsustati kirjeldatud asjaoludel esialgselt hagi esitada S. Ruuderi, mitte Ü. Ruuderi nimel, ning miks ei pööratud vajalikku tähelepanu kostja poolt S. Ruuderi hagi menetlemisel esitatud seisukohale seoses S. Ruuderi hagemisõigusega. Õigustamata isiku poolt hagi esitamist ja Ü. Ruuderi osas õigustlõpetava tähtaja möödumist ei ole aga põhjustanud kostja eksitav käitumine. Ülaltoodut kokku võttes on hageja õigustlõpetava tähtaja mööda lasknud ja tähtaja kohaldamata jätmiseks puudub alus. Seetõttu jättis maakohus hagi õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja