) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja on oma menetluskuludena taotlenud õigusabiteenuse hüvitamist aja eest ringkonnakohtu lahendi tegemiseni summas 585 eurot (6,5 tundi, hinnaga 90 eurot/tund) ja asja uuel arutamisel maakohtus kulutatud aja eest summas 540 eurot (6 tundi hinnaga 90 eurot/tund) ning kolmandal läbivaatamisel maakohtus summas 382.50 eurot (4,25 tundi tunnihinnaga 90 eurot) ning seadusjärgne viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tegeliku hüvitamiseni. Hageja hinnangul, mis on läbivalt sama, tuleks kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata, kuna kostja esindamine tuleneb Harri Paabo kui kostja likvideerija ülesannetest. Tegemist on likvideerija ametiülesannete täitmisega, mille eest likvideerija saab eraldi tasu. Kui kohus siiski rahuldab täiendava õigusabi kulutuse taotluse, on kostja põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Hageja on esitanud vastuväite kostja viimasele menetluskulude nimekirjale. Kostja leiab, et kõik tegevused on seotud ekspertiisi läbiviimisega ning hageja ei pea hüvitama kostja esindaja tutvumisi erinevate kohtudokumentidega olukorras, kus kostjal ei olnud vaja väljendada oma seisukohta ega esindada kohtuistungil. Samuti ei pea hageja hüvitama kostja osalemist ehitise ülevaatamisel ja projekti hankimisel, tegemist on kostja omaalgatusliku tegevusega. Kohus märgib, et kostja õiguslikuks vormiks on mittetulundusühing. Mittetulundusühingute seaduse § 45 lg 2 kohaselt lõpetavad likvideerijad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Lg 4 kohaselt võivad likvideerijad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks. Eelnevast ei tulene, et likvideerija tööülesannete hulka kuuluks likvideeritava mittetulundusühingu esindamine kõikvõimalikes õigusvaidlustes. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-102-16 p-s 15 kohaselt ei pea äriühingu või korteriühistu juhatuse liige osutama äriühingule või korteriühistule tasuta õigusabi. Tuleb aga hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses
lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja. Maakohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka likvideerija puhul. Seega on kohtu hinnangul õigusteadmistega mittetulundusühingu likvideerijal õigus saada likvideeritava ühingu esindamisel tasu ulatuses, kus likvideeritava ühingu õigusi ja huve ei oleks menetluses osanud kaitsta ilma õigusliku hariduseta likvideerija. Käesoleval juhul hüvitatakse menetluskulud seoses H. Paabolt õigusabi teenuse ostmisega. H. Paabo kui likvideerija tasu määratakse kindlaks eraldi ning see ei sisalda enam tasu esindamise eest käesolevas kohtumenetluses. Hageja on palunud kohtul nõuda kostjalt viimase menetluskulude nimekirja kuludokumentide esitamist, kuna ei ole arusaadav, kes kellele on õigusabiteenust osutanud 4 ning kas see teenus on ehtne.
lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente.
lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama (vt Riigikohtu 18. oktoobri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 81-16, p 15 teine lõik). Seega
lg 6 ei kohusta kohut nõudma menetlusosaliselt menetluskulusid tõendavaid dokumente, vaid annab selleks üksnes võimaluse. Kostja esitas viimase menetluskulude nimekirja, milles on detailselt lahti kirjutatud esindaja tehtud töö ja selleks kulunud aeg. Kohus leiab, et menetluskulude tõendamiseks täiendavate dokumentide esitamine ei ole vajalik. Hageja ei ole kohtu hinnangul toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda, et kostja menetluskulu nimekirjades tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et kostja esindaja on nimetatud mahus õigusabi teenust osutanud. Kohus leiab, et kostja õigusabikulude tunnitasu (90 eurot/tund) kui ka õigusabikulude kogusumma on käesoleva tsiviilasja sisu ja mahtu ning kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlikud ja põhjendatud. 15.02.2018 esitatud taotluses märgitud ajakulu on ebamõistlikult suur ning ei ole vastavuses menetluse kestuse ja sisuga ning esitatud dokumentide ja tõendite mahuga. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 12.02.2018 toimus eelistung ringkonnakohtu lahendis viidatu läbiarutamiseks, mitte asja sisuline arutamine. Hagi täpsustus, esitatud 21.11.2018, on vähem kui poolel leheküljel, lisatud on 4 fotot. Kostja taotluse kohaselt kulus nendega tutvumiseks 1,25 tundi. Kohus on seisukohal, et mõistlik aeg on 0,25 tundi. Samuti vähendab kohus kostja seisukohtade koostamiseks kulunud aega 0,75 tunnini, sest vähem kui 1 lehekülje pikkusele seisukohale on lisatud ehitisregistri väljatrükk ja fotod. Kohtuistungit ei olnud välja kuulutatud, mistõttu eelistungiks valmistumiseks mõistlik ajakulu on 0,25 tundi. Eelistung kestis 0,5 tundi. Kohus vähendab ka ringkonnakohtu lahendiga tutvumiseks (selliselt on taotluses väljendatud) kulutatud aega 0,5 tunnini. Kohus aktsepteerib seega 12.02.2018 esitatud taotluses olevat ajakulu 2,25 tundi. Kohus leiab, et kolmandal asja läbivaatamisel on ajakulu 4,25 tundi põhjendatud. Hageja taotles asjas ekspertiisi läbiviimist, ajakulu seoses kostja esindaja osavõtuga ekspertiisieseme ülevaatusest ning samuti ekspertiisiaktiga tutvumisega seotud ajakulu on põhjendatud ja valik. Kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud on kokku (6,5 + 2,25 + 4,25) x 90 = 1170 eurot. Menetluskulude summale käibemaksu ei lisata. Kostja on taotlenud, et hageja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab kostja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.