) § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hageja ei saa nõuda kostjalt riigilõivu väljamõistmist nõudelt, mida ei ole menetlusse võetud.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Toimiku materjalidest nähtub, et hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, kes vastaks
Ühtegi dokumenti ei ole allkirjastanud esindaja, esindaja ei osalenud kohtuistungil ega ole muul viisil kohtumenetluses hagejat esindanud. Hageja on allkirjastanud ja esitanud dokumendid kohtule ise. Väidetava esindaja olemasolu selgus siis, kui hageja esitas menetluskulude nimekirja. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-154-09; 3-2-1-142-09), et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha.
lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Juhul, kui hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja, peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Samuti on Riigikohus selgitanud (3-2-1-80-11), et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kuna hagejal esindaja olemasolu ei ole tõendatud, siis õigusabiteenuse eest esitatud arved kostja poolt hüvitamisele ei kuulu. Kohus märkis, et lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja 2 hinda (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-4-15; 3-2-1-115-14). Tsiviilasja hind on 355,87 eurot ja seega ei oleks õigusabikulu summas 1070 eurot igal juhul põhjendatud. Seoses apellatsioonkaebuse esitamisega ei ole hagejal menetluskulusid tekkinud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Hageja esitatud kuludokumendid kajastavad otsest seost kohtuasjaga. Isegi kui hageja allkirjastas dokumendid ise, ei olnud ta suuteline neid ise koostama, kuna hagi sisu on keeruline ja hageja ei valda eesti keelt. Seega on õige järeldada, et hageja pidi saama seoses kohtudokumentidega õigusabi. Hageja poolt õigusabi kasutamist tõendavad ka hageja 02.04.2018 kinnitus õigusabi saamiseks OÜ-lt R&J Õigusabi ja hageja avaldus OÜ-le R&J Õigusabi palvega aidata koostada kulude nimekiri ning hageja poolt kohtudokumentide edastamine OÜ-le R&J Õigusabi 02.04.2018, 12.04.2018 ja 02.08.2018. Hageja tegutses heas usus. Kuigi hagejal oli kokkulepe OÜ-ga R&J Õigusabi hagide koostamiseks ja kohtudokumentide konsulteerimiseks, ei kasutanud ta nende teenust kohtuistungitel, et hoida kokku menetluskulusid. OÜ R&J Õigusabi on osutanud hagejale õigusabi ajavahemikus 27.03.2018 kuni 03.08.2018 summas 1070 eurot, milline summa tuleb hageja kasuks välja mõista, kuna see on maksedokumentidega tõendatud. Kohus rikkus
lg 8, kuna ei ole põhjendanud, miks kohus ei nõustu hageja väidetega; 3) on hagejal õigus hagiavalduselt tasutud riigilõivu hüvitamisele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg 1 p-de 1 ja 2 alusel taotlus enamtasutud riigilõivu, s.o 175 eurot, tagastamiseks. 8.2. Maakohtu seisukoht, et menetlusosalise õigusabikuluna saab hüvitada ainult lepingulise esindaja kulu, vastab seadusele ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 12.10.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 23), et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuluga.
lg 1 teise lause järgi on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 28.10.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10 (p 14) on Riigikohus muu hulgas leidnud, et nii kohtule kui ka muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks. Eeltoodust lähtudes on
lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu hüvitamise eelduseks see, et esindaja oleks menetlusosalise nimel teinud vähemalt mõne menetlustoimingu ja osalenud menetluses. Asjas ei ole vaidlust selles, et kõik hageja menetlusdokumendid on allkirjastanud ja kohtule esitanud hageja isiklikult ning hageja osales isiklikult ka kohtuistungil. Volikiri, mille järgi on Raivo Edala ja Jelizaveta Vassiljeva volitatud esindama hagejat antud tsiviilasjas, on vormistatud 10.09.2018 ja esitatud kohtule 18.09.2018, st praeguses määruskaebemenetluses. Seega kuni 18.09.2018 määruskaebuse esitamiseni puudus hagejal menetluses lepinguline esindaja, kelle kulu peaks kostja hagejale põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitama. Juhul kui OÜ R&J Õigusabi osutas hagejale õigusabi enne nimetatud kuupäeva, on põhjendatud tema varasemat tegevust hinnata hageja nõustamisena.
lg 2 sätestab üheselt, et nõustaja kulusid ei hüvitata, ja sellisele seisukohale on nimetatud sätte kohaldamise osas korduvalt asunud ka Riigikohus (nt lahendi nr 3-2-1-80-11 p-s 23). Ülaltoodust tulenevalt ei olnud maakohtul vajadust hinnata hageja taotletud õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust. Samas on maakohus seda määruses osaliselt siiski teinud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu väljatooduga, et lähtuvalt Riigikohtu seisukohast (nt 06.05.2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p-s 14) said nii hageja kui ka kostja arvestada, et suure tõenäosusega ei ületa tsiviilasjas hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja kulu 355 eurot. 8.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.